Huvitav, kumb oli enne, kas Home Taping Is Killing Music või Home Fucking Is Killing Prostitution. Ilmselt on see paras muna ja kana küsimus. Wiki nagu näete ei viita esimeses teisele, aga ma ei usu ka, et teine oleks varem sündinud ja tegelikult ka parodeerib vaid esimest. Nagu ka artiklis loetud "Kodus õmblemine tapab moodi!"


Mõlemad laused avaldavad kodaniku muret ohu pärast ühele ühiskonna kultuurilise väärtusele. Teine teeb seda küll otseselt perversselt, kuid samavõrra perversne on ju tegelikult ka esimese mõtteavalduse mõte. Mitte siis kultuuriobjekt ise (muusika), vaid selle hävimise võimalus läbi kassetile lindistamise. Teisel juhul on kultuuriobjekt (prostitutsioon) ju selgelt negatiivse väärtusega kultuuriobjekt, mille kadumine ja asendumine ei ole normaalsele ühiskonnakodanikule mitte asi, mida taga nutta. Küll aga teatud elukommetega või teatud kahtlasi rahateenimise viise harrastavatele kodanikele.

tiivulisi

Väike dinosauruse leid.











Või ... äkki on tavaline nälga surnud rott.

"Eksklusiivne" kinnisvara

Esimene pilt on hommikul läbi bussiakna tehtud. "Eksklusiivne" kinnisvara otse bussijaama vastas. Isegi kinnisvaraarendaja ise taipab seda, aga jutumärgid on miskipäast unustanud sildile peale panna. Tõesti väga "eksklusiivne" ju! Puubarakk!




Teine pilt pärineb Virtsu sadamast, kus turvatöötajad installeerisid raskelt tööeeskirju rikkudes miskist süsteemi. Või teenindasid teda. Mis siis kui kang läheb viltu ja ootab 4 meetrit ootamatut kukkumist asfaldile, pea ees?





Virtsusse sissesõidul ei olnud enam vanamoodi esmalt "meri" vasakul ja siis meri paremal (nagu hiir nägi päikesetõusu kuma esimesena kaameliseljalt itta vaadates, sest idas olid kõrged mäed), vaid kolm hiiglaslikku tuulikut. Otse tee kõrval. Täitsa hämmastav. Ilmselt on nad veel palju suuremad kui too Taani kuulus purunenud tuulik youtoobist!





Põhjapoo kaugel ehitati veel tuulikuid juurde, üks oli juurde kerkinud ka üle öö Virtsust lõunasse, kus kolm tuulikut juba mitmeid aastaid meid energiaga toidavad.



Külas on lood endised. Mehed sõidavad ringi maavärinahäälsete Pontiacide ja suurte Chryslerite ja muude maanteelaevadega.


Hakkasin kaevama kraavi, tõin jalgratta talvekorterist välja. Installeerisin Taani spidomeetrit, pnmpasin kumme täis ja õlitasin.
Õhtul sain uudiseid, et Tulilind on vististi tõusnud tuhast! Rõõm lugeda, nüüd vaja veel kuskilt ostja leida.

Ning üllatusega avastasin, et laudakatusel on mingi defekt! Saa nüüd aru!

Alles paari nädala eest ei olnud, aga nüüd on Tartu kesklinn ka heas kvaliteedis google'i kaaride sateliidifotol näha. Enne oli naljakalt heas kvaliteedis Tartu idaserv ja lääneserv. Idaserva kaart on vana, aga kesklinn on nüüd lääneservaga üheskoos heal uuel pilvedeta pildil. Kaardid ulatuvad kenasti ka Otepääle ja Käärikule, Karksi, Kilingi-Nõmmele (Saarde vallas, kuskilt pidi mu isaisade sünnipaik), Mõisakülla (kaart on lahedalt lumisel ajal pildistet) ja isegi Pärnu ülejõele. Miskipärast on kesklinn puudu.

Nüüdseks on tervikuna kaetud hea resolutsiooniga ka Tallinn-Rapla tee, mille eelmise aasta võidupühal rattaga läbi sõitsin. Kenasti on tõstetud ka Risti-Virtsu teelõik umbes Lihulani (põhjapoolse linnaosani). Aga veidi pärast Ääsmäed Risti ja Haapsalu suunas sõites kvaliteet kaob kuni Ristini. Saaremaal pole ikka veel ühtki head ala.

Island on tervkiuna kaartide osas ikka veel puudu - ei mingeid teid ei tänavaid. Aga Reikeviki resolutsioon fotol on nüüd ka täitsa hea ja Eesti tasemel. Minu arust jaanuaris veel ei olnud. Islandi lõunaosa fotod on aga madalas resolutsioonis ja suuresti veel pilvede all ka, eks seal muidugi mäed tõstavadki Atlandi niiskust üles ja on üsna kehvad ilmad alatasa vast.

Käisin Tartus seminaril. Põnev oli teada saada, mis teised teevad ja kes teised üldse on. Keegi noormees kirjutab näiteks Juri Gagarini kosmoselennu ja teiste kosmosesaavutuste kajastamisest meedias, siis näiteks Eesti NSV ajalehtedes Edasi, Rahvahääl ja teised. Võrreldes seda vist ka kajastusega läänes. Oli muudki põnevat ja intrigeerivat huvitav-huvitav!

Eelnevalt olin veetnud päeva raamatukogus, veel olid ülal Erasmuse pildikonkursi tööd vastaval näitusel. Minu viiest pildist jõudsid seinale neli, panen nad üles ka ajapikku. Seina piltidel (üks on lõige ja laiemaks venitus, et paremini aru saaks) on üks kindlasti näha, aga see ei ole veel teisal ülal, aga küll pea saab. Võibolla on teised ka, aga raske on võrrelda.


Laupäeva hommikul sõitsin I. juurde külla, trügisin tema poole, et näha ta uut maja. Polnudki oma 9 kuud teda näinud ehk siis peale Taanit ehk maid või juunit eelmisel kevadel. Kutsa T. kardab mind ikka, on umbusklik ja haugatab hirmunult eemalt. Teised kaks on ikka sõbralikud, üks kutsa oli juurde ka siginenud ja seda oli raske eristada oma liigikaaslasest.


Kõrvekülas on kenad majad, aga natuke liiga põllu peal esialgu. Väga hää rattatee läheb linnast väljast edasi, palju oli küll jooksjaid ja rulluisutajaid, kes võtavad teadupärast teedel palju ruumi ning sedavõrra läheb üks suund liikumiseks kitsaks isegi. Tore oli näha kahte tunnelitega lahendatud möödasõitu ristmikest. Meenutas Horsensist Odderi suunas välja sõidul olevaid. Nagu tsiviliseeritud koht juba! Nüüd peaks Tartu linn organiseerima spetsiaalse rattatee linnapiirilt mööda Narva maanteed või lähikonnas paraleelselt alla kesklinna ka.


Kõrvekülas poe taga päiksepoolse seina taga magas ilmselgete joobetunnustega "härrasmees", see tõi meelde ühe ettepaneku. Nimelt - selle asemel, et takistada normaalselt töödrügavatele inimestele alkoholi kättesaamist läpetades pikka tööpäeva ütleme näiteks kell üheksa õhtul, selle asemel peaks alkoholi müügipiirang olema kahelt poolt sätitud sedasi, et alkoholi saaks poest osta umbes nii normaalse tööpäevalõpu ning umbes nii kella kümne vahe peal. Asja mõte oleks takistada päevasel ajal purjutamist nagu too "härrasmees" poe taga. Päevane aeg jäägu ikka töö tegemiseks, ega ehitaja ei peaks ka tööajal jommis olema janu kustutuseks. Teine "härrasmees" tuli vastu pärast Tartusse tagasi jõudmist ja kukkus Raatuse tänaval küsima, et kas ma olen Tartust ja eitava vastuse peale luuletama, et tema pole ka ... ilmelt plaanis edasi luuletada teemal, et bussiraha on ära kaotanud või midagi umbes nii. Ma ütlesin, et tal on tore legend küll, aga ma ei viitsi kuulata ja andsin teisele 2 krooni ... tegi pettunud nägu küll ja ütles moka ootsast "aitäh sellegi eest", aga ei viitsinud ma täpsemalt selgitama hakata, et ma olen ise ka vaene sissetulekuteta tudeng ja viimase palga sain juuli kuu eest möödunud aastal. Kaks krooni on suht kole ja hall rahatäht ning ei toeta mehikest terve õllepudeli sisuga ka. Mille peale tal muule ikka raha läheb.


Tartu on hakkide linn. Teada värk, need kaks siis raudteejaamas valguses ja varjus. Nagu Ying-Yang.


Ning Tartu vaksal. Kummaline, et laupäeva õhtul Tallinna kiirrongi ei lähe, aeglasel oli ka üsna palju rahvast. Aga võibolla parem on - 14 krooni hinnavahet jälle kokku hoitud kahe pileti vahel. Ajalehte oli ka mõnus lugeda.

Kusehaisune ja -loikudega maas tunnel on aga jube. Meenus, et Horsensis on ka raudteejaam lahendatud tunneliga perroonide all, õieti on sedasi lahendatud pea kõik raudteejaamad, mis ei ole nn "lõppjaama" disainiga või sügavalt maaalused. Kopenhaagenis on vana hiiglasliku raudteejaama "lõppjaam" tüüpi peahoone alla kaevatud risti 10 raudteed mahutav jaam, suuresti jäävad perroonid küll peahoone alt kõrvale isegi. Aga ka seal läheb lisaks peahoone ülal pool olevale eskalaatorite ja treppidega teenindavale vahetustasandile (millega koos on veidi edasi sillalt trepid ja liftid alla perroonidele) ka maaalune kahhelplaaditud tunnel perrooni vaheuseks. Ka must, räämas ja kole, aga võrreldamatu. Sellised jaamatunnelid on kõik koledad ja haisvad enamasti, aga Tartus on praegu ikka eriti kohutavalt trüüstitu. Ilmselt parandab seda küll aeg, sest praegu on ju pool tunnelit ka suletud ja arvatavasti tuleb sinna midagi asjalikku sisse - pood, kiirsöögikas või muidu putka.

Debelaki libauudistes mängis Kivistik väljendiga jänni jääma, mõtlesin ka enda versiooni.

"Vabariigi valitsus esitas Euroopa Liidu abifondi rahataotluse, et saada toetust raudtee ehituseks Jänni. Seoses sellega, et viimasel ajal on väga paljud Eesti elanikud jäänud Jänni ja Jänni alevist välja viivad ühistranspordi liinid on nii hõivatud, et inimestel ei ole võimalik Jännist lahkuda, siis on muutunud väga vajalikuks transpordi parandamine. Kiires korras on juba valminud raudteetrassi planeering ning kohe-kohe kuulutatake välja riigihange raudtee ning jaamahoonete rajamiseks, mis peaks leevendama ka ehitussektorit tabanud tööpuuduse probleeme. Ilmselt ostetakse Jänni ekspressi tarbeks kasutatud elektrilisi kiirronge Soomest, neid hakkab opereerima kas Edelaraudtee või Elektriraudtee. Maantee laiendamist Jänni suunas ei pea eksperdid vajalikuks, sest Jänni jäänud inimesed peaksid loobuma autotranspordi kasutamisest, et vältida Jänni sattumist. Maantee laiendamine Jänni lähedal võib isegi Jänni jääjate hulka tõsta."

Kuna on avanenud võimalus mugavalt slaide veebis näidata, siis kasutan ka ära. Mõned vanad slaidisõud ...

Esmalt sõjalaevade arengu slaidid. No kahjuks on palju juttu pealt puudu, aga tõesti ei viitsi kirjutada üles. Kõik on peas olemas ja jutt oleks ilus ;)

Teine pool laevade slaididest - nood ei oleks tervikuna ühte sõusse ära mahtunud.


Kolmandaks tulevad luurelennukid ja luurelennunduse lühialajalugu, see on üsna hästi kommenteeritud, sest seda kunagi ette kantud polegi. Tulid slaidid õppejõule esitada, aga esineda sai vaid valitud klikk.


Viimaks sügisel Taanis tehtud sõu võõrvabatahtlikest relva SSis. Mõte on selles, et kui mõnel pool (st läänes) liitusid SSiga natside kaasajooksikud, rassistid ning muidu kahtlase taustaga isikud, siis idas võis relva SSiga liituda ka inimesi, kelle sooviks oli kaitsta kodumaad Nõukogude okupatsiooni eest. Seepärast on lõpus väike kokkuvõte Eesti olukorrast, juttu jälle suuremalt juures pole, aga võib ette kujutada. Tahtsin taanlastele-sakslastele-sveitslastele-hispaanlasele-prantslastele asja selgitada.