neljapäev, 26. august 2010

Ajad, ajad...

Rahmeldan mööda linna ringi - ülikool, korter, töö, ehituskauplus ... õhtul koju jõudes oli telefoni mikrousb kaabel kadund, tegin veel tiiru tööle. Lõpuks tuli ikka kodust, arvutikoti n-dast sahtlist välja. Aga tegelikult läks kõik hästi. Sai 450 tellist autost maha laotud, leidsin selleks ootamatut abiväge ja ahjuuksed said ka kenasti ostet - mis siis, et kliendikaardi toorikud olid rariteetsed leida poes. Kogu seda pedagoogika värki küll ei viitsi ette võtma hakata, mõnd huvitavat kuuleb siiski ka. TLÜ kaugõppes, vähemalt pedagoogikas, on õpingukorraldussüsteemid küll alakasutet, WebCT sugused süsteemid, aga paremad nagu Ilias. Mõelda, minu õpetaja kogemustest on möödas juba nii palju aega, et kaheksandikud on laiali kõrgkoolide rebastena. Vanus, vanus annab tunda ... ja Android tahab kõiki sõnu saksakeelseks parandada.
Published with Blogger-droid v1.5.5.2

laupäev, 7. august 2010

Elon Musk ja kuurakett

Eesti ninaalla vahtiv ajakirjandus nagunii ei räägi, aga silma jäi üks Registeri artikkel. Mis on SpaceX, seda peaksid nüüd juba kõik teadma. Olen seda varem maininud seal (märts 2007), seal (dets 2007) ja seal (jaan 2009), suisa pidev kajastus - ennast üllatas ka.

Niisiis - nüüd, peale Falcon 9 esimest õnnestunud starti on PayPali-miljonär ja Tesla elektriautoguru Musk paotanud veidi enam suuremaid tulevikuplaane. Ühest küljest on arendusel veel suuremad mootorid, mis senised 9 mootorist koosneva raami välja suudaksid vahetada või kombineerituna uude 9 mootorilisse raami võimaldaksid luua meeletu jõuga järgmise generatsiooni masinat.


Siin, ilmselt vahepeal kuskil lekkinud, aga siis uuesti ärakoristatud pauerpointides lekkinud pildil, on siis praeguse Falcon 9 ja tema tulevase lisakiirenditega raskeversiooni mudelid nii praeguste (paariliikmetest vasakpoolsed) ja kui tulevaste võimsate mootoritega. Vasakult esimene on mõistagi võrdluseks toodud vana klassikaline "kuurakett", Saturn 5. Suurema mootori võrra ülessuurendatud Falcon 9 ehk Falcon X võiks juba Saturnile lähedast lasti üles viia (võrdset raskes versioonis) ja samas oluliselt soodsamalt kui seniste traditsiooniliste "rauapakkujate" (Boeing jt) tehnika. Lisaks on pakutud ka välja Falcon XX, mis Saturni ületaks, kuid oleks radikaalsem erinev disain. Võlu sõna selle kõige juures on soodsam. Vähemalt nii väidab oma plaanide kohta Musk, puhub seda juttu kõrva Obamale ka. Mõistagi on siit oodata tõsist vastupanu seniste tegijate (ja nende juristidearmee) poolt. Kuivõrd Obama on lubanud 5 aasta pärast uue kuuraketti puudutava otsuse teha ja samas pole absoluutselt kindel, et sel hetkel valges majas ta jätkuvalt pesitseb, siis võib muidugi ka juhtuda, et traditsiooniliste kompaniide (ja nende töövõtjate) poolt lobistatud vabariiklased kõik omasoodu keeravad. Enne seda aga loodame näha SpaceX'i edukat debüüti töökindla inimkõlbuliku raketialuse pakkujana maalähedasele orbiidile....

Lisaks sellele käib Muski jutust läbi ka päikseenergiaga kiirendatud säästlike (kuid aegamisi kiirust koguvate) mootorite mõte (kauglennu automaatjaamade, nt Voyagerid, algkiiruse kogumiseks, veel parem aga päikselähedastele, ka väga palju kiirust vajavatele automaatjaamadele, nt Merkuuri uurimiseks) ja tuuma jõul kiirendatud inimkõlbulikke planeet-planeet sõiduaegu pakkuv lahendus. Täpsem info on mõistagi veel puudu, alles mõeldakse ja planeeritakse. Igatahes Mars on pikem eesmärk ka Muskile.

Sellest ja veel mõnedest siin mainimata asjadest kirjutas siis Register.

neljapäev, 5. august 2010

Maailmalaiendamine

Sõitsin täna (neljapäeval) hea hulga maad maha. Alustasin hommikul linnas esimese lepingu allkirjastamisest ettevõtjana, siis plaadipunkt, tulevane kodu, tagasi linna. Vihmasest hommikust Pärnu maanteele.

Vana-Pääsküla eel olid teeserval paar hääletajat, võtsin peale, aga nad soovisid Haapsallu (täpsemalt Hiiumaale). Seega siis viisin nad Ääsmäele, bussipeatusesse. Seal hea 50-tsoon, annab lootust peale saada, sest mida suurem kiirus seda väiksem tõenäosus, et keegi peatub. Pöörasin siis sealt Ääsmäe ringilt, mida Eesti liiklusmärgid ringiks ei pea, aga teeandmiskohustusega märgid siiski väljas on, Pärnu poole. Suht ebamugav, Haapsalu poolt tulija küll üldjoontes andis teed, aga pidin kuidagi imelikult tema ja ees sõitva traktori vahelt tegema seda. Pärnu poole mineva tee otsapeal oli jälle kaks hääletajat, tegin siis jälle peatuse.

Sel korral oli tegu punase habemega austraallasega ja läti neiuga, kes reisisid koos Riia suunas. Olid alles Helsingist tulnud, üsna väsinud. Aga sai üle aja jälle ingliskeelt harjutada.

Virtsu tankla on jätkuvalt superhinnaga: 45 senti odavam kui ülejäänud automaatjaamad. Tasub peatuda :)



Paar päeva tagasi täitus masinal 140 000, sellest veidi üle 30 000 on meie sõidetud.

Minu blogide loend