pühapäev, 19. detsember 2010

The Networked World

I will write an English post because its needed by one course, Ethics and law in new media. Its really late, I know.

I decided to take look at topic: The Networked World.

Computers have been networked for 40 years, for 20 years the network have been playing important role. Cyberpunk science fiction from 80's on have been fruitful in painting terrifying picture. Network has been both nightmare and destiny for humans. In Star Trek Borg civilization persons lost individual consciousness to form something much greater. Or lost everything personal.

In reality, network is not removing personality, it augments it. Shares information, connects people. Open information may benefit everyone, it wont allow us to invent wheel 10 000 times. But in closed source industry we are forced to invent "the wheel" again and again. Economy cant be sustainable when we need to reinvent things again, shared knowledge helps to produce more ideas and advance science.

Networked world helps us to destroy walls, we should not afraid to to it - in most cases walls are not helpful. Only separating and holding us back in stone age.

Most of mankind history has been shadowed by lack of networks. Many-many things has had to invented many timed - in China, in Greece or anywhere else. More people, better roads, fewer political obstacles and civilization could boom - like happend in Ancient Greece or Roman Empire. But lack of communication, dvivided political systems meant a way down, middle ages, lack of networking. In 21th century we are nearing edge of human limits, we must use all possibilities to speed up advancement, including opening and better networking.

pühapäev, 12. detsember 2010

Õpivõrgustikud

Üks veel jäänud ...

Eks põhimõtteliselt toimib võrgustikuna iga vähegi veebisosalemist nõudev aine. Üks kõik kas see võrgustik toimib siis blogrollide (liikmete blogide list), foorumi, Wiki, vestluse (chat või Skype), ühistööredaktorite (G. Docs) või üks kõik millise muu vahendi kaudu. Meenutan omal ajal jänni jäämist paduhumanitaarina (semiootik) Programmeerimist / Objektorienteeritud programmeerimist võttes. Teises neist oli rühmatööl oluline roll ja kuidas siis ikka rühma moodustada kui, et vaja WebCT foormuis oma idee välja karjuda ... võrgustikuga olid lood iseenesest kehvasti, eks aine kohustuslikud võtjad olid juba otsapidi ise nagunii kursuseid mööda kokku saanud ja oma kursusega ühist "võitlust" ainepunktide nimel valmis pidama.
Ma pean ütlema, et kahtlen igasugustes institutsionaalsetes raamides ning raamidesse surumises, selle võimes asju edasi viia. Bürokratiseeritud, evalueeriv süsteem ei soosi tegelikku efektiivsust. Võrgustikud saavad tekkida ikka ühiste eesmärkide kaudu, lihtsalt ainete kättesaamine, akadeemiline edasijõudmine on ka eesmärk, aga selline võrgustik ei jää pikemalt toimima. Pigem oleks kasu huvialavõrgustikest, mis polegi sedasi institutsionaliseeritud. Toimivad ühistes huvides.

No võtame näiteks vabatarkvara kasutamise ja selle propageerimise.

Tegin hiljuti eeltööna valmis prooviks Estobuntu Gonme versiooni installi video. Tõsi, see on veel veidi toores - juttu taga ei ole ja mõnest nukast viskab vimpkasid ...


Muide, õpivõrgustike lugemismaterjalides viidatud kolhoos.ee kommuunis asunud tekst on sealse serveri tõttu täna maas. Üldiselt on too vabatahtlik sisuhaldusmajutus omadega ka pigem lõpetamas. Haldaja ei pea enam Manilast nii palju, tegeleb muude asjadega ja võib juhtuda, et sait läheb üldse maha. Tasub soovitada sealsetel kodanikel kolida (pean ise ka selle ette võtma ühe vana lehega).

Mul tekkis eile peale oma esitlust teatav töötahtepuudus. Elu on liialt ärafragmenteerunud kümne pisikese ja erineva asja vahel mida teha. Meenutasin nädalapäevad vana vestlust Taanis keelekursustel kohatud kaaseestlasega sealsete ülikoolide erinevustest meie omadega. Tema oli riigi teises otsas ... mina teises. Üks semester - kaks õppeainet. 15 punkti aine. Ei mingit loengutega üleküllastumist. Tõsi, meeletu kirjandus, kuigi selle sai reaalsuses siiski oluliselt vähemaga läbi. Kuid aega keskenduda, süvitsi minna ... meie ülikoolid oma tundide ja ainepunktide lugemisega keeravad vinti üle. Pigem peaks olema vähem aineid, rohkem ainepunkte. Mitte üle 3-4 aine semestris ... muidu tuleb hullumeelsus või hullumaja. Kumbagi ei eelista ... lõpeks tullakse Ülikooli, et oma kogunenud teadmisi/oskusi veidi lihvida ja vormistada nad CVsse kirja pandavaks paberiks. Et ikka ja jätkuvalt teha seda mis meeldib ja mida juba oskad ...

reede, 10. detsember 2010

EISA saadab spämmi

vastake talle umbes nii:

saatja Madis <*@gmail.com>
adressaatidele Eesti Interneti SA
kuupäev 10. detsember 2010 20:31
teema Re: .ee domeenide registreeringut tuleb uuendada. Kontrolli oma domeene.
saadetud domeeni poolt gmail.com
peida detailid 20:31 (30 minutit tagasi)
Ärge spämmige!
pri.ee domeenide kasutajad kolivad oma domeenid üle otse .ee alla või jätavad Marek-Andrese Lexuse kinni maksmata ja võtavad .eu domeeni nagu mina. Minu arvates on pri.ee eest võrdse summa võtmine röövimine, häbenege!

Madis

10. detsember 2010 18:03 kirjutas Eesti Interneti SA :
- Kuva osundatud tekst -


Mõistlik on vastuse aadressiks lisada ka mõni teine aadress, näiteks: info@eestiinternet.ee, võib kahtlustada, et teavitus@eestiinternet.ee saadetakse esimese raksuga /dev/null' i (st kustutatakse).

Ja seda, et too Delfi lugu, ma arvan, et E. U. on seda kirjutama pandud ennekõike tanki paneku mõttes. Vähemalt mulle tundub, et selle kavala "äriplaani" taga võivad otsesemalt olla pigem veidi teised inimesed. Kui M-A ise oleks kirjutanud, siis oleks see lihtsalt liiga avalik olnud ... E. U. huvi peaks olema ennekõike Linxtelecom ja sellel firmal ei ole nii oluline kui palju domeene on .ee ja kui palju mõnd muud masti, nende "bisness" on majutus. Neid peaks pigem huvitama odav domeen, et majutuse eest rohkem raha kätte saaks (nende kliendid ja nende klientide kliendid) ja E. U. ise tunnistab ka, et domeen võiks olla odavam. Kuigi pehmelt, et mitte vastuollu minna oma teise positsiooniga.

teisipäev, 7. detsember 2010

E-õppe tehnoloogiad ja standardid

Esmalt vigisen vabavaraliste SCORM 2004 sertifitseeritud süsteemide puuduse käiva lause kohta lemilli artiklis. SCORM'i enda sertifitseeritud rakenduste nimekirja järgi on ILIAS sertifitseeritud juba 2007. aastal - ILIAS OpenSource 12/12/2007 SCORM 2004 3rd Edition.

Tänapäeval levivad XML põhised standardid kulutulena, kuivõrd XML ise on küllalt palju teksti genereeriv vorming - kõik need < ja > sulud, igasugused spetsiaalsed sildikesed ja TAGid - siis enamasti pakitakse kõik XML vormingud kokku. Tihti mitmest failist korraga. Selliste vormingute hulka kuulub ka SCORM nagu OpenOffice.org, MS Office 07/10 (ODT,ODS,DOCX, XLSX, PPTX jt).

Õpikeskkondade standardid teeb keeruliseks lisaks välimusele vajadus ka kirjeldada väga erinevaid töötavaid sisusid (testid, õpilased, kursused jne) ja neid omavahel vahetada. Võimalusel peaks kasutama üldlevinud sisuvorminguid - JPG/PNG/GIF pildid, SVG vektorgraafika, Flash. Samas ühtlustusstandardid ei saa tõrjuda kõrvale vähemlevinud vorminguid või kinniseid vorminguid, ikkagi võrdne kohtlemine on oluline.

Andmevahetusstandardid on kahetised asjad. Nad küll avavad infot, aga teisalt on nad originaalis loodud info edastamiseks kinnisest süsteemist kinnisesse süsteemi. Tõelised puhtad õpisüsteemid nagu WebCT on ju avatud vaid kutsututele, infot kaugele ei lasta. Isegi kui see on õppematerjal. Õppematerjal peaks aga olema võimalikult vaba, selle eesmärk on ideid levitada. Pole ju mõtet raisata ajusid - igasugune õppe ja teadusinfo leviku piiramine on ajude raiskamine, asju tuleb uuesti teha ja ei saa ehitada ülesse olemasolevalt infolt. Seda täiendades ja arendades. Sellega seostub ka mu kunagi Osale.ee's tõstatatud idee: Riigi raha eest tehtud õppematerjalid vabalt kättesaadavaks. Mõneti on faktiliselt muutunud ju kõige kasutatavamaks infokandjaks täna Wikipedia, iga eriala edendajad, teadlased ja õppejõud peaksid rohkem pühendama aega Wikipediast vigade kõrvaldamisele ja sealse infopanga parandamisele, see teeb ainult muud tööd lihtsamaks!

Personaalsed õpikeskkonnad

Web 2.0 on interaktiivne, iga veebikasutaja on osanik veebi loomisel, linkimisel ja jagamisel. Personaalsed õpikeskkonnad kõlab kui väga Web 2.0 lähenemine, see eeldab aktiivset osalist. Personaalsete õpikeskkondade artiklites räägiti õpilasest kui "prosumerist", arenenud kasutajast, kliendist, kes teab, mida tahab. Mulle jäi personaalseid õpikeskkondi uurides mulje, et see eeldaks suhteliselt siiski väiksemat seltskonda - see tähendab blogilisemat lähenemist, mida toetavad Delicious jt erinevad saidid/teenused. Kui Õpikeskkonnad ja elektroonilised õpisüpsteemid laiemalt võivad haarata nii enesetestimist, hindamismooduleid, eraldi foorumeid, siis personaalne õpikeskkond võiks olla ilma nendeta. Täieliku õpisüsteemi keerukus ei ole vahel vajalik, eriti kui õppijate hulk on väiksem ja intiimsem. Üleküllastamisel on oma negatiivsed omadused - tarkvara testimine, arendamine muutub tunduvalt kallimaks - "ei ole võimalik Googlet ülegoogeldada otsimises". Minimaalsem keskkond eeldab õppijalt enamat - paremat motiveeritust, lisamaterjalide kasutamist. Minimaalsema keskkonna seadistamisega saab paremini hakkama ka õpilane või õppejõud ise, mida keerukam õpikeskkond, seda enam on vaja tugiteenuseid. Vastuolud, aga mis siis?

esmaspäev, 6. detsember 2010

Krdi Elion!

Elion on otsustanud oma klientidelt võtta maksimumi, Elioni tehnilise toe telefonil helistamine maksab mobiilvõrkudest päris siga palju - no muidugi on Elioni tehniline tugi ka paras viivitav jopskikari, kes ei saa asja kiirelt aetud. Kolmandik mobiiliarvest (ja enamik rääkimisarvest) läks selle nahka:

sekundit hind number ....
433 25.69 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

671 39.81 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

3 0.18 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

Peab vist mobiililt ikka puhtalt Skaibikõnesid tegema hakkama. "Eat-my-packet-connections, mobile operators!" Või krt kui palju see Skypest maksta võib?

Esimese hooga siunasin siin Elisat, pole nende süü. Elion võtab ülisuurt kümnist isegi oma sabarakkudest EMTi kasutajate käest: "EMT võrgust helistades maksab kõne 3.60 krooni minut, teiste operaatorite võrkudest helistades kehtivad operaatorite kehtestatud tariifid."

3.60??? See on ju hüperkõrge tänapäeva kohta!

Minu blogide loend