teisipäev, 22. märts 2011

Täna SAPi konverentsil oli hea näide sõjast.

II MS ajal tehnikud analüüsisid Saksamaalt pommirünnakutelt/õhulahingutelt naasnud lennukeid. Vaadati millistes piirkondades on lennukitel rohkem kuuliauke. Vastuseks paigutati lennukite nendesse piirkondadesse paksemad plaadid soomuseks. Tulemus: tagasi tulevate lennukite (ja seega ellujäänud pilootide) arv hakkas hoogsalt langema. Keegi arvutiteadlane (kes RAM'i leiutas) vaatas probleemi - tehnikud vaatasid valesid lennukeid. Neid lennukeid, mis tagasi tulid. Seega augud olid neil lennukitel seal, kus augud ei põhjustanud nii tõsiseid rikkeid, et lennuk alla kukuks. Soomus tuleb panna sinna, kus tagasi tulnud lennukitel kunagi auke ei ole. Seal on lennuk kõige nõrgem, sinna pihta saanud lennukid kukuvad ruttu alla ega jõua tagasi.

esmaspäev, 21. märts 2011

Mis on programmeerimine

Digitaalsete õppematerjalide koostamise järgmine ülesanne oli helitöötlus ja slaidisõu taha lisamine. Eks siis siin ta on. Märkuseks olgu veel öeldud, et hoolimata tehtud ajastamisest kipuvad slaidid vahetuma mõni aeg peale jutujärje jõudmist järgmisele slaidile, võibolla on süüks liiga hea kvaliteediga audiofail, mis ei lase alla laadida piisavalt kiiresti slaidi sisu.
Pythoni promo
View more webinars from Madis

pühapäev, 13. märts 2011

Flickr'i pildid kaardil



Oli siuke väike ülesanne, et panna Flickrisse pilte, geopositsioneerida nad ära ja teha neist oma kaart. Selline siis minu oma, kuna ilmad on kehvad ja ajaga kitsas, siis valisin mõned paremini lokeeritavad pildid oma arhiividest. Kuna mu valik oli geograafiliselt küllalt juhuslik, siis jääb kaart küllalt väikseks ja paljud pildid on liiga lähestikku. Huvi võiks pakkuda Koguva kant, paar pilti on Saue mõisast, Tallinnast ja üks ka Tartust. Mingit erilist seost siin ei ole, minu kolm põhilist asukohta lihtsalt elu jooksul.

Muide, on olemas ka selline teenus nagu Panoramio, millesse laetud pildid võiksid näidata kohti ja kui nad seda teevad, siis lisatakse nood pildid Google Mapsi ja Earthi piltide kihile. Minu sealsed pildid saab siit kätte. Tõsi, kuna tegu on peamiselt Google kaartide piltidekihi täitmise allikaga, siis ei ole seal kõige etem eraldatus, mida oleks tarvis ehk õppematerjalide pildikollektsioonide loomiseks. Samas siltide lisamine on olemas ja pildid, mis kaardile ei sobi jäävad ka alles kenasti.

laupäev, 12. märts 2011

Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

Kirjutan sel korral digitaalsete õppematerjalide loomise aine jaoks teise koduülesande tarbeks.

Olen kunagi Tartus läbinud aine "Arvuti kasutamine ajalootunnis". See oli WebCT põhine koolitus, palju sellest ei mäleta. Ise olen mõelnud, et me peaksime ajaloos, geograafias ja paljudes teistes ainetes palju-palju rohkem kaarte ja skeeme kasutama. Parem kui suisa interaktiivseid, edasi- ja tagasi läbimängitavaid. Olen sellest vist juba rääkinud ka, ajalooliselt on väga huvitavad näiteks Narva lahing (Margus Laidre on sellest oma suurepärases raamatus kirjutanud) võrdluses tollaste teiste lahingutega või laevastike taktika muutused - Trafalgar, 19. sajandi muutused (mul on üks kunagine esitlus sel teemal - Osa 1 ja Osa 2 juttu pole peale küll palju kirjutet).

Mina olen kokku puutunud veidi kunagi ammu Hot Potatoes testimisporgrammiga. See on väga vanenenud põhimõtetel toimiv programm, vähemalt oli. Ei midagi moodsat - staatilised internetilehed - ei PHPd, moodsat Javascripti ega MySQL andmebaase. Tõsi, JavaScripti ilmselt siiski veidi kasutati, kõige jõhkramalt, otseseks kontrolliks.

Mõned aastad tagasi proovisin järele MyUdutu veebipõhise süsteemi. See võimaldab veebisirvikus tekitada slaide, eneseküsimustikke ja palju muud. Pidada kursuseid, esitada slaide ja enesekontrolli teste. Udutu on kommertspõhine süsteem siiski. Võibolla selle pärast pole selle kursuse raames Udutust juttu olnud. Kuid tegu on küllalt võimsa süsteemiga, kus saab mõnusasti lisada mängulisemaid enesekontrolliteste.

Õppematerjali võib lõpeks koostada üks kõik millises meediumis. Kuldsete sõnade "If you have no point, use Power Point!" taga on mõte, aga ometi võib neid samu slaide kasutada väga mitmel erineval moel. Esinedes ei tohi slaididele panna teksti, vaid juhinduda tuleks pealkirjadest, piltidest ja lisada ehk mõned põhipunktid/alapealkirjad vaid. Siis õppematerjalil peab olema kas kaasas audiokirjeldus (seega muutuvad slaidid helitaustaga videoks) või slaidiväine lisatekst, mille muidu esitaks loengu pidaja. Väga vahva mulje on jätnud mõned videoõpetused, näiteks lehel The New Boston. Seal kõnelev noormees on küll üsna "gängsta", kõnepruuk ja riietus ei vasta õpetaja normile, aga videod on väga õpetlikud, teevad lihtsalt selgeks ja on kaasahaaravad. Sellised õppevideod ei hirmuta õpilast ära, minu arvates on see väga hea materjal ja vääriks tõsiselt järgimist. Mõistagi pole seal midagi keerulist, kõige tavalisem ekraanil pildi kinnipüüdmine ja veidi lõikumist videoredaktoris. Tegin ise ka mõned Youtube'i näited eelmisel hilissügisel, kuid peale ei hakanud rääkima, sest need olid mõeldud esitlemiseks laiemalt. Slaidid ja eraldi videod on vmu Pyhtoni blogis nähtavad.

Teine ja staatilisem õppematerjalikategooria on muidugi artiklid. Näiteks kirjutasin kunagi väikese loo vektorgraafikast päris algajatele, varundamisest või ka Google Docsist. Viimane on vahepeal küll hulgem täienenud. Arvutikasutaja veebisaidi tehnoloogia oli aga juba siis üleeilne päev, täna oleks asjalikum selliseid asju moodsamalt kujundada ja seadistada. Muide, artiklite juurde käis enamasti ka 5-7 sammuline õpetus, kuidas asja konkreetselt teha. Just vektorgraafika vahendid on elektrooniliste õppevahendite tulevik. Tõsi, korralikus süsteemis peaks õppematerjalide looja olema varustatud nii akadeemilise, sisukonsultandi või suisa autoriga, ja kujundaja/vektorgraafiku/flashanimaatoriga. Kahjuks Eesti koolisüsteemile õppematerjale valmistavad inimesed pole piisavalt varustatud.

Veidi teine teema on muidugi suurte ja mahukate spetsiaalvahenditega, kus ähvardavad alati kokkusobivusprobleemid, arenguga kaasa käivad muudatused võivad süsteeme täielikult lõhkuda ja kasutuks muuta. Arvutiõppe materjalidega kaasnevaid probleeme teame me kõik - areng on vahepeal olnud väga-väga kiire. Teisalt on õnneks ka rahulikumaid aegu. Kõige hullemad ajad olid kompaktplaadientsüklopeediate ajal - need võisid vabalt järgmise opsüsteemi versiooni tulekuga kõik kasutuks muutuda. Õnneks on HTML ja veebiajastu asju parandanud, üldiselt saab ikka vanale heale HTMLile näpud taha. Aga kuidas on lood korralike AJAX/JavaScript rakendustega, eks seda näeb!

neljapäev, 10. märts 2011

Uut põnevat spämmi

Üks põnev spämmkiri ähvardab 30 päevaseks saada ja kustuda, seega parem näitan seda naljanumbrit (tõlget ja toimetust pole tehtud, koopia Gmailist):

"võitja $ 500,000.00
gm_ea@mail.apeasternpower.com saajale info
näita detaile 10. veebr


MICROSOFT SÕLMIMISE TEAM 2011
Partii number: 065/088/XY24
Pileti number :023-1111-790-458

Kallis Internrt Kasutaja,

Minu nimi on Dr.Richard Ballmer .. Olen UK 2011 MICROSOFT PROMO
koordinaatori
See email on teile teada anda, et e-posti aadresse oli juhuslikult valitud
ja sisestatud meie tasuta kolmanda kategooria juhib Microsoft EDUTAMINE.
Sul on hiljem osutunud võitjaks meie kasutajatele tasu süsteemi ja
seega saada olulise osa $ 500,000.00. Et rohkem deteils kohta, kuidas
nõuda oma auhinna
lahkelt kinnitada kätte selle kirja saates oma andmed
Nagu allpool näidatud, et meie esindaja Derek Nelson,

(1) Täielik nimi:
(2) Sex
(3) Vanus:
(4) Amet:
(5) partii number
(6) Telefoninumber:
(7) Kontakt aadress:
(8) Päritolumaa:
(9) Praegune riik:
(10) pileti number:

e-posti teel; derek.nelson80 @ live. com
Märkus: Kõik vastused ja päringute või küsimusi seoses teie
nõuded tuleb saata Derek Nelson.
Õnnitlused.

Lugupidamisega,
Dr.Richard Ballmer.
MICROSOFT PROMO koordinaatorit.
Copyright © 2011 Microsoft."

pühapäev, 6. märts 2011

Swedbank, ilus disain, aga jube töökindlus!

Swedbanki uus internetipank on tõesti täitsa asjaliku disainiga,mõnus on samast kohast ajada nii era kui töö pangaasju. Aga üks asi häirib - Swedbank ei suuda isegi puhta veebisirvikuga lähenedes pinkoode küsida. Nimelt, okei - ma saan aru, et kui veebisirvik juba lahti on ja siis alles ID-kaardilugeja ühendada, siis tekib probleeme - seda ka Sampol - viskab vealehekülje sobimatute andmete kohta. Aga et Swedbanki sise logimiseks peab esmalt Sampo või mõne muu PIN koodi küsiva lehe kõrval lahti võtma, siis ... jummel. Peaks ikka panka vahetama vist ...

Minu blogide loend