reede, 9. september 2011

Väike vestlusvoor ökoloogilisest suhtumisest.

[13:37.38]MM: Sa oled ka diiselauto inimene eksole, kuuldavasti Soomes on diislitel mingi hirmus igaaastane maks peal, mis argumentidega nad seda põhjendavad? Iseenesest on diisel ju raskem, seega ei lendu see atmosfääri, aga samas kas ja kui palju ta pinnasele ohtlikum on? Põlemine peaks ju diislil olema puhtam ja täielikum, sest süütab surve, mitte ühes silindriotsas olev säde ...
[13:38.08]MM: Igatahes diisli tootmist planeeritakse: http://uudised.err.ee/index.php?06234015 [13:38.22]MM: Tõsi, fosiildiisli
[13:38.56]MM: Ja diisel peaks ju raskema kooslusena olema kergemini tehtav muudest allikatest kui puhas nafta, igasugu tselluloosi jne värkidest
[13:40.23]MM: Ise küsin ise vastan, väidavad, et CO2 tekib rohkem: http://uudised.err.ee/index.php?06227481
[13:40.40]MM: Samas oli hiljuti teadusuudis metaani lekkimise kohta. Metaan on aga oma kümme korda hullem kasvuhoonegaas ...
[13:40.57]RR: Ma päris täpselt seda maksuasja ei teagi. diisliga on see lugu, et co2 sõbralikum, aga väikeseid osakesi paiskab õhku rohkem, aga nendele ei keskendu keegi eriti. Metaan on hull jah
[13:41.14]MM: Uudis oli, et viimase 20 aastaga on metaani atmosfääri paiskumine kõvasti vähenenud. Aga tööstusrevolutsioonist alates viimased 4 sajandit on olnud just metaani paiskumine kõige suurem [13:41.59]MM: Ja vb tänu tööstusrevolutsiooni metaanile saime 18-19. sajandi väikesest jääajast kiiremini üle kui muidu
[13:43.06]RR: CO2 vähenemisest eraldi rääkides, siis tõenäoliselt taimetoitlaseks hakkamine säästab rohkem, kui auto kütusekulust end haigeks jälgida. On öeldud sellist asja, et üks lehm on sama õudne vastane co2'le kui üks korralik rauast jeep
[13:44.14]MM: jah, TTÜ soojustehnika esimestes loengutes anno 2000 räägiti, et diisel ei jäta süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi, kui korralikult reguleeritud on. Bensiinimasinaid ei saa seetõttu kaevandustes kasutada, aga maailmas üldiselt on tänapäeval kaevandusmasinad diislil, mitte elektril nagu meil. Nii, et diisliga jääb ära 6 ja 7 fotol nähtav: http://www.wired.com/rawfile/2011/08/astronaut-suicide-photos-inspired-by-shuttle-programs-end/ Vähemalt tavalisel moel
[13:48.33]RR: Päris khuulid pildid
[13:48.47]MM: mhmh
[13:52.08]RR: kusjuures viimase hooaja top gearis tehti elektriautodega väike humoorikas test ja selle käigus nad seal ütlesid, et põhimõtteliselt tuleb soodsam tüüp akudest 3-5a tagant välja vahetada ja mingi kallim variant kestab veits kauem. Aga akukomplekt ise maksab juba u 6000€ ja ma ei kujuta ette, mitu ringi need akud maailmale peale teevad. Et nii rahakotile kui keskkonnale ei näe ma seal palju säästu. lihtsalt alternatiiv, ma usun, et hea alternatiiv riigis, kus elektrit toodetakse veest kas või koduse genekaga vms
[13:54.43]MM: veest või tuulest :)
[13:55.07]RR: nad tegid inglismaa põhjal arvutuse ka, et kui kõik maksud ja akukomplekti hind auto kulu sisse panna, siis 5 aastaga tuleks soodsam võtta näiteks Audi A2 säästudiisel või mõni muu säärane.
[13:55.19]RR: kas või tuul
[13:56.00]MM: elekter ise on hea veermiku materjal - aga ilmselt tuleks diferentseerida elektri tootmine autodel 3-4 klassi: tavaline bensiini või diiselhübriid, puhas akudel elektriauto ja vesiniku/muukütuse kütuseelement
[13:56.45]RR: mhmh
[13:57.05]MM: Kurat küll, Äripäev pani Tarkade klubi ajakirja kinni :P
[13:57.40]MM: Mul on vahel tunne, et peaks astuma ka kuskile rohelisse liikumisse vms. Mõnedes seisukohtades olen ma muidugi padurohelisele vastu, nt tuumajaama peaks ikka kaaluma, sest tõenäosus seda õigesti tehes jama korraldada on väiksem kui fosiilkütuseid ahju ajades või siis GMO vastasus - küsimus pole mitte GMOs kui GMO patentides ja erinevates lahendustes mida GMO abil saavutada, mürkidekindlust et rohkem mürke kasutada saaks ei tohi püüelda.
[13:59.47]RR: ega ükski eesti keskkonnaorg pole vist välja öelnud, kas nad on tuumajaama poolt või mitte. minu teada mitte ainsatki ametlikku seisukohta.
[14:00.33]RR: GMOga teine asi jah, Eestis ei kasvatata ka ühtegi gmo'd, kuna kliima pole sobilik (veel). Aga eks toiduna sööme ikka sisse
[14:01.40]MM: Ja geenidega on nagu tarkvaraga - patendeerimisega ja patentide kaitsmisega ei tohi minna liiale - kui õietolm mitte gmo seemne 700 km raadiuses gmoks muudab, siis ei tohi talumeest selle eest karistada. Gmo ei tohiks muuta ka seemet üheaastaseks - st et talumees oleks gmo seemne pakkujast sõltuv, sest teise aasta seemnest enam korraliku vilja ei kasva. See tuleks ka keelata ja gmo arendust peaks pigem rahastama riiklikest vahenditest kui eraalgautuslikult. Samas võiks gmo aidata kohandada lõunamaiseid viljasorte viljakaks Eesti kehvemas kliimas jne. Ja viljade mitmeaastaseks muutmine võib olla ka hea idee - siis ei pea vili iga aasta juurestikku uuesti kasvatama, juurestik hoiab mulda paremini paigal ja erosioon on väiksem. Samas vili mõjub suuresti umbrohuna ja on raskesti vahetatav põllul
[14:05.52]RR: siin peab mõistma, et suur vastuseis on keskkonnaorgidel enam-vähem kõikide hiidorganisatsioonide vastu ja iseäranis nende orgide vastu, kes toodavad midagi sõites kohalikest teerulliga üle. Monsanto on üks selline, kes oma edu on rajanud poliitikute ja isegi mõnede keskkonnaorgide äraostmisele ja kes vilistavad põliselanike peale. Sisuliselt võitlus käib mitte ainult gmo vastu vaid ettevõtete vastu, kes kasutavad ebademokraatlikke vahendeid oma edu suurendamiseks. [14:05.52]MM: Kuskil kirjutati, et mitmes maailma otsas on praegu üheaastaste viljade mitmeaastaseks muutmisega tegelevaid teadusprogramme
[14:06.23]MM: Jah, nende vastu peab kohe tõsiselt võitlema ja sama teema on tarkvarapatentidega. Sisuliselt sama asi - suurfirmad üritavad tarkvaralahendusi standardiseerida ja tasuta alternatiive juriidiliste vahenditega kõrvale suruda
[14:07.21]RR: sama teema on näiteks kohvi ja kakaokasvatajatega, õigemini nende vahemeestega - nestle, kraft foods jms.
[14:07.26]MM: samas kui innovatsioon on tihti just väikestes üksikarendajates
[14:07.33]RR: no just, ehk siis vaata ka selle pilguga. selliseid hiidasutused üritavad teha kõik, et lihtsal inimesel elu otsa lõppeks. seda ei saa lubada.
[14:08.15]RR: ja mis gmo puhul teine asi:
[14:08.37]MM: bioloogilise mitmeksesisuse säilitamine?
[14:09.02]RR: kordan, et ega paduvastuseisu alati polegi, lihtsalt paljud gmo'd tuuakse turule poliitikute loal nii, et neid pole piisavalt uuritud, et mis nad keskkonnale teevad. seda püüavad kkorgid palju selgitada.
[14:09.22]MM: jah, seda läheb tegelikult GMO enda jaoks vaja, et bioloogiline mitmekesisus oleks olemas, see mitmekesisus aitab GMO valdkonda edasi arendada ja võimaldab taimehaiguste jms vastu efektiivsemat võitlust.
[14:10.49]RR: Võiks öelda, et kui need ja need kriteeriumid on täidetud, siis davai, aga praegune elu on selline, kus kriteeriumitele vilistatakse ja suure hädaga suudetakse raha võimule vastu seista

Minu blogide loend