lõvi lõuad lõksuvad

Diplomiveski silmapaistvad vilistlased

2012-02-13T17:57:00.002+02:00

Ma olen ikka armastanud viidata, et majandus, riigiteadused ja juura kipuvad tõmbama kokku lausa pumbaga sisutuid karjeriste, kelle põhiline huvi on saada heasti makstud töökoht. Hea on, et riigiülikoolides on vähemalt teatud filter seal ees: motivatsioonivabad loengutes arvutiga MSNis/Facebookis/Solitaires istuvad noorsandid loodetavasti ikka läbi ei jõua. Mitte-riikliku "ülikooli" kohta oleks törts veel ettevaatlikum. Õnneks on veskite arv vähenenud, on toimunud teatav konsolideerumine, aga no kuulge, noored: minge õppige esmalt mõni tõsine eriala selgeks: hakake inseneriks, keemikuks või tehnoloogiks, õppige kasvõi elektrikuks, maalriks või trükkaliks või hankige töökogemus lihttöö alalt. Kui see olemas, siis on aeg hakata ettevõtjaks, omandada teine haridus mõnel varem mainitud erialadest ja siis alles olete väärt ettevõtet juhtima, tegelema õigusalaste probleemide või poliitikaga. (Riigiteadustes muidugi poliitikuks ei kasvatata, seda teame kõik, reaalsus on aga veidi kaldu.)

Ja siinjuures: mõistagi, kindlasti on kõikjal ka väga korralikke, intelligentseid, kõrge moraali ja - motivatsiooniga kodanikke. Lihtsalt - edu kultus ei ole tegelikult õige viis elada. Inimestel on teatav probleem kui nad ehitavad oma elu üles vaid majanduslikest põhimõtetest lähtuvalt.

Andruse esimene ülitõsine PR-ämber

2012-02-08T19:08:00.001+02:00

Andrus lõi täna täiesti uue konteksti süsteemi. Keskerakonna veidramate populistide vastu jämedat irooniat/naeruvääristamist on ennegi kasutanud, aga kohtades, kus selleks on ka niivõrd-kuivõrd asjalikku põhjust olnud. Vähemalt Reformierakonna põhimõtetest lähtuvalt.

Täna ta justkui ajas seltskonna ja teema segamini, kuid neis küsimustes oleks pidanud just teemat vaagima. ITL (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) on väljendanud (kuigi vaoshoitult) oma vastuseisu (muuhulgas postitades Daniel Vaariku teksti), kindlasti on Reformierakonna toetajate hulgas ka tõsiseid ACTA vastaseid ja ootaks momendil nende reaktsiooni ning PR-ämbri likvideerimise katset. Kui seda ei tule, siis peaks kahtlustama hakkama "lääneraha skandaali".

Üks asi on see kui argumenteerimata isiklikuks kalduvate naeruvääristustega esineb kitsama ringi kohtumisel ACTA väljatöötamisel osalenud jurist (Tanel Kalmet) - aga just juristid peaksid ju olema need, kes oma väljaöeldavaid sõnu hästi valivad ja põhjendatult esinevad. Põhjendamatu haukumine, haiglase ilukirjandusega võrdlemine aga näitab argumentide piiratust ja eeltöö puudumist.

Igatahes, kahjuks on valimised kaugel. Näeme, mis saama hakkab ... peaasi, et ACTA fookuses püsib ja küll siis valimised lähevad ka õiget rada.

Mart Laari lapsus ja sellega kaasnenud PR-jama ei olnud minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt lähedasedki tänasele. Laar püüdis seda ka siluda kuidas vähegi andis, mõistagi jäi see ka veidi kandiliseks - otsesõnu ACTA vastu ei mindud, aga püütakse hoida veidi tahaplaanile selles osas. Õige on, ACTA on poliitikale väga ohtlik õngekonks - inimesed on kas selle vastu või neutraalsed. Fanaatilised pooldajad on tööalaselt sunnitud selleks või muidu naiivsed.

(Muide, hr. Tanel Kalmet on veidi kahtlasevõitu sugupuukoostamise veebisaidi Geni.com kasutaja ja mitmete isikute majandaja. Minu isikliku arvamuse kohaselt on sellel saidil mitmeidki teiste inimeste privaatsust ja autoriõigusi häirivalt mõjutavaid omadusi.)

Olgem ausad, kinnise lähtekoodiga kommertstarkvara tootjatele on ACTA tegelikult üsna ükskõik ja kasu ei too. Põhjendada võib seda näiteks samadel alustel, mis SOPA vastasust. Kinnise lähtekoodiga tarkvara tootjate esimene huvi on ikkagi see, et nende toodet - tarkvara - kasutataks. Klient, kes kasutab teise tootja toodet või veel hullem - tasuta alternatiivi - vabatarkvaralist (LibreOffice, Linux) või veebiteenust (nagu Google Docs) on kaotatud klient. Parem kasutagu klient piraaditud Microsoft Office'it, vähemalt saab talt nõuda raha tarkvara ostmise eest. Vangi pandud kliendist pole ka kasu - see ei teeni enam kasumit, ei jaksa litsentside eest maksta, võibolla solvub, võtab end kokku ja läheb alternatiividele üle. Tunnistada seda muidugi tarkvaratootjad ei saa, aga mitmed teod annavad sellisest suundumusest tunnistust - näiteks tarkvara hinnalangus viimase 15 aasta perspektiivis, aga ka soodsad legaliseerimiskomplektid, soodushinnad riigi- ja haridusasutustele, kelle maksejõud pole nii hea.

Muusika- ja filmitööstusele pole praegune seis erinevalt tarkvaratööstusest piisav - kui ikka kehv film on, siis peale vaatamist seda keegi enam ostma ei hakka. Samas - nagu muusikud (nt Metsatöllust) tunnistavad: kui tasuta ära ei anna, siis tasu eest ei osteta. Mõnede heade lugude tasuta jagamine on tänapäeva muusikaäris kohustuslik PR-osa. Kui hea lugu inimeste kõrvu ei jõua, see tähendab teda jagada ei tohi, siis ei osteta ka pileteid kontserditele ega plaate/MP3-lugusid/albumeid.

Karjuv vajadus foori järele ...

2012-01-30T22:16:00.001+02:00

Mustamäe poolt Keila suunas minnes on tipptunnil 16-18 vahel väga tüütu teha vasakpööret. Kõige parem tee läheb Järveotsa kaudu, aga Paldiski maanteed mööda on seal päris tihe tulek mõlemast suunast. Eriti vahet ei oleks ka Õismäe tee tagumist ühendust kasutada - kuigi siiski rohkem ristmikke ja ringe. Haabersti oleks täiesti mõttetu manööver - ring ümber Õismäe. Võiks Järveotsast pöörata ka Astangu peale ja siis Astangu teelt, peale Harkujärve küla parempööret maanteele jõuda, aga siis on maanteel juba 70-tsoon, pikk Astanguvaheline ring seljataga.
Pika jutu mõte - võiks panna foori kas Järveotsa-Paldiski mnt või Õismäe tee läänepoolse ühenduse otsa. Bussidele nagu nr 36 teeks ka asja lihtsamaks. Kui eelmisel suvel Harkujärve küla pöörde juurde kergliiklustee tehti, siis kahtlustasin, et sinna tuleb foor. Ei tulnud, ainult valgustatud vöötrada, mida eriti ei kasutata ja üsna kurvi peal kah. Igatahes, Harku ja Haabersti ringi vahel pole praegu ühtki foori, mistõttu liiklus on väga hajutatud ja korralikke vasakpöördeauke väga raske leida. Võiks sellise tekitada ...

Pargiteed

2012-01-30T21:23:00.000+02:00

Sattusin läinud nädalal läbi käima Politseipargist - see on Park hotelli ees olev lahmakas haljastatud kvartal. Märkasin, et pargi põhjapoolsel küljel on üks talitee - inimeste poolt sissetallatud diagonaalis rada, mida ilmselgelt enamik liikujaid kasutab. Selliseid diagonaalseid jalgradu on meil linnas igal pool.

Mõistlik planeerija peaks need kaardistama ning katma statsionaarseks jalgteeks - tee peaks ikka tekkima sinna, kus inimesed käivad. Mittekäidava lähedl asuva statsionaarse jalgtee peaks üles võtma.

Politseipark on algselt väga halvasti planeeritud - see on orienteeritud risti pargiteedele. Ilmselt on see prantsusepärase pargi kujunduse filosoofiast tulenev, aga linnaruumis tegelikult mittetöötav lahendus.Inimesed tulevad parki tegelikult diagonaale mööda - sest tänavad on pargi servades. Tihti kõigis neljas.

Seega on tänavate ristumised pargi nurkades ja ristumiste pealt läheneb alati kõige enam inimesi. Vahel jäävad pargi külgedele ka T-kujulised ristumised, mõistagi on hea kui park inimesi ka nendest suundadest "vastu võtab". Aga põhisuunad on ikkagi nurkadel.

Inimene, kes linnas liikudes pargist mööduma satub peab kas minema piki pargi külge (liikudes piki ühte tänavat) või läbi pargi diagonaalis järgmise tänava juurde. Muid skeeme tal sisuliselt pole - kui ta just niisama töllerdada ei taha. Võib muidugi olla vajadus risti üle pargi minna T kujuliselt tänavate ristmikult teisele sarnasele.

Ometi - mulle tundub, et kõige mõistlikum on pargi jalgteed alati ülesehitada diagonaalidele, millele pargi mõõtmete lubades saab juurde liita väiksemad piki- ja risti-parki teed niisama jalutamiseks. Meie pargid on enamasti avatud 24/7 - neil pole ümber aedu ega suletavaid väravaid. Sellistes parkides võiks kaaluda üldse piki pargi välisserva mineva tänavaäärse jalgraja likvideerimist. Sellega soodustataks inimeste korraks parki sisse minekut - mööda üht diagonaali sisse ja teist välja.

Kõrgharidusest

2012-01-25T12:47:00.002+02:00

(Miskipärast kustutas Facebook mõned kommenetaarid ära, kopisin need välja eraldi postituseks)

Kui ülikoolid õigesti töötaks ja õigeid asju õpetaks, siis õpetatud inimesed säästaksid töökohtadel olulises koguses raha, saaksid seeläbi olulises koguses suuremat palka, maksaksid oluliselt rohkem makse ja seeläbi parandaksid tunduvalt riigi võimalusi ülikoolisüsteemi ülal pidada. Kuna palgad üldiselt on meil aga väga väikesed, siis suur osa ülikoolilõpetajatest lahkub välismaale - Austraalias puuvilju korjates elab ka paremini ära kui meil paljud ülikoolilõpetanud kõrgharidust nõudval ametikohal. Nõiaring!
Mina eelistaksin siiski paremini tasustatud ülikoolisüsteemi, rohkem tasuta õppekohti ja mis peamine - rohkem stipendiume, et rahaliselt motiveerida üliõpilasi keskenduma õppimisele. Olen ise püüdnud töö kõrvalt õppida, aga seda on ikka oluliselt raskem heal tasemel teha.

Pealegi: need pikemad ülikoolipikendajad on 90 % tegelikult töö kõrvalt õppijad, kes maksavad makse või nende pealt makstakse makse. Rahateenimise hind on pikenev ülikool ja suuremad ülikoolikulud. Kas need ülikoolipikendajad maksavad selle ise kinni või veidi tuleb juurde panna - raske öelda. Praegu on süsteem juba niigi väga kõvasti kangemaks läinud, enam ei saa pikendada lõputult. Eraldi teema on lõpetamisetapp - selles on tohutult tudengeid - mõned üksikud ained või lõputöö puudu. Kuna asjad on peaaegu valmis, siis neid välja visata pole mõtet - suhteliselt väikese vaevaga annaks nende eest linnukesed kirja saada. Samas on nende enda motivatsioon raske koht, raha nende peale ülikoolidel ei kulu - kui nad asjaga peale hakkavad, siis muidugi õppejõudude juhendajate aega läheb, aga sealt on pearaha juba üsna käeulatuses - kui ainult lävepakust üle saaks ja potentsiaalsed lõpetajad juhendajatega oma lõputööde alal suhtlema saaks!

Enamikul juhtudel ei ole ülikoolikoha hinnad ka vastavuses: ülikooli põhikulud on püsikulud: maja ja ruumid - kütmine, mööbel, koristamine, õppejõudude palgad, töövahendid nagu arvutipark on väike osa kuludest. See, et kas õpib 10 tudengit või 25 tudengit ei tee mingit finantsilist vahet. Muidugi 100 tudengit peab juba mitmesse rühma jaotama ja seega õppejõude juurde võtma.

Õppe sisu: meil on liiga palju pisikese mahuga aineid: 3-5 EAP (1,5-2,5 vana AP'd). Kui välisüliõpilasena Taanis mässasin, siis sain semestri tehtud kahe ainega: mõlemad 15 EAP. Ühes 1 loeng nädalas, teises 3 seminari. Õppejõudude kulu oluliselt väiksem ja terve semester tehtud. Ainete lõpetamiseks pidi muidugi kirjutama korralikud vähemalt 15-20 lk tööd kokku, seega õpetasid sellised ained ka paremini teadustööd tegema ehk kirjutama! Klassikaline loenguvorm on oma aja äraelanud, olulisem on seminar ja arutelu. Tundides peaks räägitama asjad läbi, arutatama õppejõu ja kaasüliõplastega, mitte lugema aabitsatõdesid.

Pompei

2011-11-13T12:25:00.001+02:00

Pompei Scavi raudteejaam - pilt küll õhtune, lahkumist oodates.

Sadam all vasakus nurgas.

Rekonstruktsiooni annavad ära puidust detailid ilmselt.

Sadama värav, paremal.

Alustasime hommikut veidi varem, kuid Pompei rong väljus ikka 5 minutit varem kui meie plaani järgi. Seega jäime napilt maha. Kuid pole hullu – neid käib iga mõnekümne minuti tagant. Sõitu oli umbes kolmveerand tundi. Tõepoolest, Pompei Scavi ehk P. Varemed raudteejaam on oma nime väärt, rong peatub vaid mõnikümmend meetrit peasissepääsust. Vanad Roomlased on linna ehitanud uhkesti, õieti oli Pompei juba varem linn, Rooma liitlane, vahepeal ka mässav, millise Gaius Lucius Sulla oma leegioniga maha surus. Linn on päris üllatavalt suur, umbes poolenisti kaevatud ja seda kaevatud osa on vaadata umbes nädalaks tõsisemale huvilisele. Novembris on turiste õnneks vähem, aga samas paljud majad on ka suletud, isegi need, milliste kohta kenasti audiogiid lobiseda teab. Giid on selline valge kaela riputatav telefonitoru, mis väga jämedat häält ei tee, aga hea kõrvaga abikaasad saavad ühe giidi abil jutud kuulatud küll (kui vägapalju sahmerdajaid juures pole). Meie plaanist lisaks Pompeile ka Vesuuvi või midagi muud kaeda küll asja ei saanud, kella üheteistkümnest viieni kulus kogu aeg lennult, ja tõepoolest „Ministrite villa“ - pole sees üheski soovituslikus ringkäigus alla selle kõige pikema – kaheksa tunnise. Meie ringkäik küll ühtki ametlikku tiiru järele ei ahvinud, aga püüdis kõigele põhilisele pilgu heita, mis märkimist väärt, kahjuks olid ka mitmed märkimisväärsed asjad tabade taga siiski.Linnas nägime kolme terme – roomlaste saunu. Tõenäoliselt on neid enamgi, üks on üsna põhjalikult säilinud või taastatud – võlvide sisekülgedelgi on kaunistused. Eesruumis hoiavad 50 cm mehekujud ülal lage.

Tänavaületuskoht jalakäijatele.

Linnas on kaks teatrit, lisaks spordiareen, palju templeid jms. Teed on sillutatud suurte kividega, jalakäijatele on oluliselt kõrgemad servad – vahel suisa pool meetrit kõrgemal. Suurematel tänavatel on kaks vankriteed, väiksematel üks ja vahel pole vankrile üldse ruumi jäetud. Vankriteedega tänavatel on ristmikel suured kivid tee ületamiseks, vahel ka tihedamini lihtsalt tänava peal.

„Ministrite villa“ - tegelikult küll müsteeriumi villa, aga itaaliakeelne kirjapilt viitab justkui ministritele. Lähedane võiks olla ka „villa of misery“ kui kurbuse villa. Nimi tuleb aga kaunitest punasel taustal Dionüsose müsteeriumi maalingutest. Üldse on siin ootamatult palju säilinud erinevaid maalinguid ja väikestest kivikestest kokku pandud pilte, igal sammul kohtab ajalooõpikutest või antiikkunsti raamatutest silma jäänud shedöövreid. Pompei on aja kapsel, mis tänu kuumale tuhale ilusti säilinud.Keisririiki jõudis linn kogeda vaid veidi üle sajandi, kuid juba jättis see tõsised jäljed. Peale hukatust oli ala keelutsoon pikkadeks aastakümneteks, isegi teid ei läinud sealt läbi.

Seinamaalid ja üks õnnetu tragöödia ohver.

Üks peatänav suundub Vesuuvi poole.

Linnamüür väljast.

Müsteeriumide villa kuulsad maalid.

Müsteeriumide villa ise.

Sauna eesruum.

Suur teater.

Samuti suur teater.

Veidi väiksem tuiksoon.

L. kommentaar: B&B hommikusöök oli rikkalik: värske kohv, jogurt, saiad, muffinid, või, moos, mahl. Mitte tavapärane itaaliakas: kohv ja magus saiake. Sõit Pompei poole oli tuuline, kuna millegipärast kisuvad kohalikud rongiaknad lahti. Pompeis võtsime lisaks piletitele ka audiogiidi, mis oli igati hea valik: 6.50 ja terve päev kultuurset meelelahutust; giidiga oleks 2 h maksnud 10 eur/nägu. Pompei oli uskumatu: suur, hästi säilinud ja igati ... kaasaegne, paremat väljendit ei oskagi leida. Seal oli avalik saun, mis oli äärmiselt sarnane, kui mitte peenem tänapäevastest spaadest; kulinaariapood-snäkibaar; kohtumaja, kus kohtunikud ronisid poodiumile ja kuulasid süüasjas süüdistust ja kaitsekõnet; turud koos väikeste kivist kioskidega jne. Pompei kohta oli tehtud 2, 4 ja 6 tunnised ringid; esialgu järgisime 2 h pikkust rada, aga kuna Villa dei Misteri oli lisatud ainult 6 h ratta, siis üsna pea võtsime käsile vabakava. Nägime mitmeid kunstiajalooõpikuist tuntud kunstiteoseid: Villa dei Misteri seinamaali Dionysuse müsteerimist, Aleksandri võitu Dareiose üle, lisaks muid toredaid seinamaalinguid ja põrandamosaiike: tuvid puuviljakausis, litsid tööpostil, maadlevad poisid jne. Mulle eriti meeldis ligi 2000 aasta vanune „Siin valvab kuri koer!!“. Pool tundi enne muuseumi sulgemist panime endid kokku ja sõitsime Napoli poole tagasi, asusime ümber Rooma rongile ning sõitsime tagasi Igavesse Linna. Seal leidsime üles oma uue öömaja järgnevaks 5 ööks, mis asub kesklinna majas viiendal korrusel. Eelmised külastajad olid reisiportaalides kurtnud esiteks pika ülesronimistee üle ja teiseks, hirmsa ehitusmüra üle sel suvel, mis kaasned lifti ehitamisega. Well, lift on küll valmis, aga B&B külastajad seda paraku kasutada ei tohi...

Rooma - Napoli

2011-11-12T01:20:00.001+02:00

Mingi linnake teel

Võtsime asjad, käisime kaks tänavatkõrvalt hommikusöögi järel (selleks oli väike kviitungööbimisega kaasas – saiake ja kohvi, tee või muu jook) jasuundusime raudteejaama. Kiirrongid Napolisse maksavad üle 30 euro,aga saab ka aeglasemaga – 10,50. Sõidab see üsna väledalt japeatusi ei ole teps liiga tihedalt, eriti Rooma äärelinnas - seal eipeatu rong niipea, sisuliselt alles kuskil kaugemas linnakeses, millevahele jäi ka agraarset elulaadi täitsa palju. Roomast väljudessõidab rong piki akvedukti, madalam osa on pikalt paremal, siissõidab rong selle alt läbi ja vasakul muutub akvedukt kõrgeks,selle sees on osalt lüngad, mõned kaared on eraldi säilinud, käiska töö osade tükkide renoveerimisel – tellingud ümber.

Napoli kõrghooned, rongiaknast

Ahjah, rong ise sõidab päeval paaritunni tagant, on päris-päris pikk – pakuks, et umbes 16 vagunit.Välja näeb väga must ja räpane, turistil soovitaks kaasa võttaaknapesuvahendi ja svammi ja roomas rongi väljumist oodates oma aknapuhtaks teha, et paremini pildistada saaks :)

Võtta tasub vasakpoolne/idapoolneistmerida – seal on kaunimad vaated – väiksed linnakesed mägedekukil. Teed on palistatud küpresside ja kaunikujulistemänniliikidega – kõrged puud, uhked tüved ja harunemine allesüleval ja siis laiaks ja suureks võraks. Novembri keskpaiku onpaljud viinapuusalud juba kolletumas, aga meie sattusime siia küllheade ilmadega – päikseline, nagu eesti juunialgus. Veidi üle 20kraadi sooja, hommikuti-õhtuti veidi vähem. Kohalikud käivadsulevestides/jopedes, pikkade varukatega - poeetiliselt võiks öelda,et puhvaikadega. Eestlasele aga T-särgi ilm.

Napoli vaksali intelligentsed ja modernsed kolmiksambad

Napoli suunal kaugemale jääb teelemõned tunnelid, Apenniini keskahelik on üsna künklik, kuigisuusaturismi jaoks siin sobivat küll rongiga vaadates teele ei jää.Idapool on tihti mäed kivised, paljandub aluspõhi. Väga mitmedkülad-linnakesed, näiteks Latina ja Cisterna et Latina juures onküngastel, nende tipus või poolel kõrgusel. Sezze Romano.Kõrgeimad Appenini keskaheliku tipud jäävad wiki andmetel Roomastitta, seal on ka üks liustik. Seega Napoli tee ääres nii uhkepole, kuid siiski.

Prügikaste linnas avalikult suurt pole

Vahemere ääres peatub rong Formias,siin on kena kohalik lahekene. Vasakul mäed üpris kõrged,tunneleid ja künkaid ka ranniku poolel. Veel mõned peatused olidMinturno Scauri. Sessa Aurunca, Roccamonfina. Lõppjaam NapoliCentrale on kohe linna kõrghoonete järel – siin on nii kauneidklaasmaju kui rõdudega, kuivavast pestust ja remontimisest kirjusid20-nekordseid. Itaallased on nagu venelased – kuivatavad pesu nii,et see rõdudelt kõigile paistaks, või pigem isegi üle rõduääre,tänava kohal nagu vanalinnas näeb.

Napoli on tõesti paar kraadihullumeelsem – pidev pasundamine. Kolm neljandikku autodest mingitpidi mõlkis. Iga ristmiku eel antakse signaali, ka pimedas sõidavadrollerid tihti ilma tuledeta, vahel isegi autod.

Napoli residents väidetavalt kunstnikepoolt peetavas korteris oli väga uhke. Võrdne neljatärnihotelliga– nii interjöörilt kui ruumikuselt ja varustatuselt. Asus seeüsna raudteejaama juures, kahjuks oli aken peatänava suunas, mis kaöösel üsna lärmakas on. Trollid-trammid ja bussid sõitsid aknaalt mööda - kusjuures trollid liiguvad vahel ka sarved maas –ilmselt on tegu diisel-elektriliste bussidega, millel on lisatudsarved, et trolliliinide olemas olul võiks mootori seisata ja puhtaelektri jõul liikuda. Bussid liiguvad siin tihti aga biogaasil,katuses on vastavad reservuaarid.

Trolli sarved on viltu, sest keskel on trammi kontaktliin ja vaid paremal servas trolli oma.

Muidugi, auto ja rolleri roolismobiiliga lobisemine ja suisa SMSide kirjutamine on ka levinud,jalakäijad lähevad üle puhta nõrgema õigusega kus aga juhtub jakuidas iganes saavad.

Maiustustepoes kästi fotoaparaat ärapanna, ei – mitte poe enda pärast, aga neid tabas vist hirmus soovmaksujõulist klienti säästa röövlite käest. Aga meil küllerilist sooja ega külma pole, panin kaamera põue ja liikusimeedasi.

Trammi ees võib näha "taimede kasti" - rohkem laga kui rohelust

Castel Nouvo sissepääsu reljeef

Tegime ööbimispaigaga tutvust japuhkasime, kella viie paiku liikuma hakates saabus juba õige peapimedus. Linna suuremad vaatamisväärsused kippuvad ikkapearaudteejaamast veidi eemal olema – nii ka siin ja seda eriti.Näiteks Rooma Termini on lähemal vaatamisväärsustele.

Napoli suurem uhkus on ehk Uus Linnusehk Castele Nuovo. See on üsna rannal, rajatud linna kõige uuemakindlusena alles 13. sajandi lõpul. Linnas on ka kaks vanematkindlust, aga need on hilisemal ajal tõsiselt ümberehitatud ega oleükski nii võimsate kaitsestruktuuridega kui Nouvo prantsusearhitektide tööl. Nouvo ehitati siis, kui Lõuna-Itaalia normannidekuningriik pealinna Palermost Napolisse üle tõi. Need viikingid agateadupärast eelistasid rääkida prantsuse keelt.

Linnusel on viis torni, neist kaks mere pool ja kolm maa suunas. Tornide all on tõesti muljet avaldavad kivist vundamendid ja võimas kraav ümber. Mõistagi on ka seda linnust ajapikku tugevalt ümber ehitatud ja täiendavalt kindlustatud. Muuhulgas on tehtud ka triumfikaar, vist see kahe torni vahel olev moodustis peavärava kohal.

Napoli vanalinn linnusest põhjapooltõuseb teravalt mäkke, see on kitsaste tänavate röögatuvõrgustik täis kihutavaid rollereid, peakohal kuivavat pesu,sigaretisuitsu, lahtiseid uksi, kus pered süüa teevad, tänavaääres vahtivaid itaalia vanatädikesi ja paljut muud. Selle kõigetipul troonib üks kirik, milleni jõudmine polnud üldse nii kerge –viimane aste koosnes treppidest, aga avanev vaade Napolile oli sedaväärt. Isegi pimedas. Silm nii väga ei seletanudki, agafotoapastraat tõi esile musta kolmnurga – Vesuuvi – linna taga.Võibolla mõne kümnendi või sajandi pärast seda linna siin enam pole või vähemalt suurt osa sellest mitte ...

Miski kaubakeskus, mille kuppel särab ka kõikjale

Tagasiteed ööbimispaika aitas leidapäevinäinud GPS. Üsna sirge aga kitsa tee leidis.

Teepealt sai väikestest poekestest soodsalt kaasa mõned kohalikud klementiinid ja pudeli mineraalvett.

Kuskil sellepeal istusime maha, et süüa. Aga vat see oli halb valik – hinnadon soodsamad kui Roomas, meie tellitud vasikalihast keeratud rullideasemel toodi aga lauale täidetud pirukad. Kuna me nii kindlad sisuspolnud, siis polnudki ehk hullu esmalt, kõhu sai üsna korralikulttäis, aga maksma hakates ei tahetud esmalt üldse vahetusraha leida.Siis paberrahad leiti, aga mu kange naine ajas oma jonni edasi. Meilon nimelt kindel kava Itaalia restoranide omanike musta nimekirja endkirja saada – niisis – ka kaks viimast münti „leiti“, agaseda alles kahekümnekat kõrvalrestos „lahtivahetades“. On ikkaetendused!

L kommentaar: nagu ikka, M liialdab jategelikult nägi Rooma-Napoli aeglane rong välja nagu natuke kulunudTallinn-Tartu rong. Keegi **** oli paraku küll rongiaknad koledagraffitiga katnud. Napoli on kole linn: seda kinnitas nii kolleegTiiu kui ka reisikirjeldused.

Öömaja asus üsna raudteejaamajuures; perenaine oli jätnud majahoidjale meie jaoksinstruktsioonid. Naisterahvas tuli meiega ka tuppa kaasa ning pidaskirgliku loengu, ilmselt teemal võtmed ja uksed, lõpetuseks küsis„capisco?“ ja minu nõutuse peale sai üsna pahuraks. Õnnekssaime siis end kenasti sisse seatud. Meie, ebatraditsioonilisteturistidena, tükkisime muidugi kohe ka linna elu keskele jakobistasime mitu tundi mööda fotodelt tuttavaid kitsaid künklikketänavaid, pidevaks saatjaks rollerite heitgaasipilved ning lausanoaga lõigatavad Arieli hõngurünnakud tänatele kuivama riputatudpesust.

Kihutavaid rollereid trotsides ronisime üles mäe otsa ningkohe meenus see laul, et santa lucia ja kuu ripub Napoli lahe kohal –täpselt seda ta nimelt tegigi. Teel alla kauplesime endile homseksteemoonaks ka mandariine/ klementiine, praegu on veel hooaeg ning kaaedades võib viljuvaid puid näha. Õhtusöök oli valus laks.Nimelt tahtsin ma juba Itaaliasse sõites kindlasti proovidasaltimboccat, see on siis vasikaliha rull salveiga, marsala veinishautatud. Niisiis oli rõõm suur, kui tänaval menüüs näginerinevaid saltimboccasid ca 5-6 EUR. Tellisime kumbki erinevaversiooni... ja lauda toodi paninod ehk võileivad. Aasia-Itaaliapäritolu kelner polnud ka eriti inglisekeelne ning niisiis järasimetujutult omi võileibu. Oma pahameeleks nägin, et arvele oli lisatudka coperte ehk leivamaks ning jootraha! Ning kui tagasitoodavas rahasoli 2 euri vähem, hakkasin vaikselt vihast vahutama ning otsustasinraha välja nõuda! Kelneripoiss läkski demonstratiivseltkõrvalkõrtsi vahetama, aga mina ootasin raha ära ja siis läksimeminema. Meele rahustamiseks ostsime gelateriast ka kummalegi jäätisemagusaks. Öömaja oli igati tore: nägi hea välja, oli puhas ningoh õnne, eraldi duširuumiga!!!

L. Meri - L. da Vinci

2011-11-11T00:41:00.001+02:00

+ 4,5 tundi Riias Lennujaams

Rooma lennujaam on suhteliselt jube.Õnneks ei pidanud seal siiski kaua aega raiskama, erinevalt AB RiiasLennujaams'ist, kus AirPeldik terve 4,5 tunnise peatuse tegemistnõudis. Ilmselt oli veidi hilisem Tallinn-Riia lend tuubil täisnii, et pidime juba viie ajal L. Merist lahkuma. Riia lennujaamastuli taluda ka lärmakaid tšuude, ühel oli sini-must-valgetesarvedega müts, lõkerdamine ja valjuhäälne rääkimine kostsidüsna kaugelt. Aga uni oli see-eest magus. Ikkagi vaid kolm ja pool tundi magatud.

Mäed, mäed ...

Rijeka, Horvaatia -

http://en.wikipedia.org/wiki/Rijeka

Lend Rooma viib üle Poola, Slovakkia,Austria, Horvaatia. Vahepeal on päris kaunid mäed, pilveviirgudestkerkisid esile ka kaunid mustad ahelikujooned. AB-Alitalia ühislendtehti AB Boeing 737-500 tiivul (~120 kohta) – kuigi kompaniil on kapikemateks otsteks sobivaid wingletidega täiendatud (tiivaots püsti)737-300 masinaid (~140 kohaga), siis reisijaid oli üsna vähe jalend ise kestis umbes 2:35. Roomas on keskeuroopa aeg, sama misRootsis ja Saksamaal – seega alguses muljet tekitav 2 tunnine lendon tegelikult maks kolme tunnine, mis enamasti siiski veidi kiireminiläheb.

Alitalia laiutab lennukas

Rooma suurem lennujaam teenindab 37milj reisijat aastas ja asub üsna mere ääres. Kuigi Riia poolttulles seda ei märka – lennujaama raja lõpust 1,5 km edasi algabVahemeri. Vana Rooma kunagine sadamalinn Ostia on samuti lähedal,kuid mitu km merest eemal siiski. Lennujaama väravas on taksodearmaada – muuhulgas paistis üks, mille number oli 666 – isegikatoliiklased ei löö risti ette, tundub. Rongid maksvat 14 eurotRooma pea jaama, saab ka kohaliku rongi ja metroo segus umbes 7euroga. Linna taksod 40. Sattusime turismiinfo kaudu süstikbussipeale, mille ühe otsa hind oleks 8 ja kahe otsa oma 15, agabussijaamas oli busse, mille järgi peaks saama ka 6 eurose piletigalennuka vahet sõita.

Nii, et ... peab ettevaatlik olema.

Kohalik raudteejaam on väga suur,paekivist viimistlusega, ilmselt ehitatud 20-30 vahel kohalikulfašismiperioodil. Pompöösne.

Termini - pearaudteejaama detail

Kusjuures jaam ei asu vanalinnast üldsenii kaugel. Meie esimese öö majutusasutusasus 8. korrusepaljutoalises korteris, kuuldavasti idaeurooplaste seas populaarses,pidi parasjagu veel kaks eestlast, poolakaid jms ka sees olema, agame ei kohanud kedagi.

Paar hoovist väljaukerdavat Smarti

Liiklus on üsna jube, kõik kohad ontäis rollereid ja väikseid autosid – Smart ei pane siin järelevaatama, neid on siin tõsised 10-15 % vähemalt. Lisaks selleleToyota Yaris, fiati väikemudelid, VW, Citröen C1 jms. Väiksed –tihti kuskilt nurgast veidi lömmis, katkiste esitulede, pamperitejms.

Pargitakse tihedalt, ka sisuliseltristmike nurkadel (väiketänavatel vähemalt). Samuti pargitakse ohutuledega kus juhtub.

Tiber, Roomas

Valgusfoorides on punane tuli kakskorda suurem kui ülejäänud, sebrasid ületades peab olema vägaettevaatlik ja kiire. Rollerid jäävad punase tule taga seisma kesetsebrasid. Tiberi jõgi on üsna kitsas, aga vägevas sügavaspalistatud kraavis. Oma 10 meetrised kaldakindlustused.

Õhtul käisime ühes suurimas Jumalaema kirikus - Basilica_di_Santa_Maria_Maggiore, peale seitset kohaliku tänavakeldrirestoranis – kõik lauad olid juba kinni pandud, aga õnnekssaime ühe ajalimiidiga siiski kasutamiseks. Roomaspetsialiteet-pastaroog (bucatini all'amatriciana) oli mu igatisöömisvõimelisele kaasale peale tühjakõhtu kannatatud päeva agaliig – toidud on rammusad, tõepoolest. Vee ja leiva eest küsitaksemõlema eest ka 2 eurot lisaks. Pitsad-toidud ise polnudki hullu,kauaks Eesti teadlane ja tudeng-ettevõtja siia siiski jääda ei saa. Seejärel vajasime väikest jalutuskäiku - Colosseumi suunas. Vahele jäi kena park, siinsed puud on tihti muljet avaldavad sirged ja jämedad, kuid laia ja uhke võraga ülal. Ilmselt sellest veel edaspidi, pimedas pilti ei teinud.

L kommenteerib:

Hommikul pidi küll vara ärkama ja M.sahmerdas hirmsasti, aga saime taksoga kiirelt ning hea hinnagalennukasse. Riias magasime vaheldumisi ning enamuse Riia-Roomalennust ma ka norisesin maha. Rooma lennujaamas M. lõbustasmöödujaid: nägi möödudes, et teisel turistil kukkus veepudelkohvrist välja, karjatas kaks korda „water! water!!“ ...ningjooksis, ise seljataha vaadates, kõmaki otse vastu suurt sammast,niiet kaamera objektiivi kaas lendas kaamera eest minema :) Sammusimeöömaja suunas. B&B oli täiesti OK, mõnevõrra küll kulunudja vanunud välimusega, aga sellise hinna eest oli asja küll javeel. Õhtul käisime poes ja söömas. Pleiss oli Vecchio Roma,kirjelduse järgi piirkonna parimaid kohaliku köögi pakkujaid. Sedavõib uskuda – pea kõik lauad olid reserveeritud ning meie saimesööma ainult ajalimiidiga. Mängisime põrsast ning võtsime ainultesimese käigu mulle ja pizza M.-ile. Teadupärast koosneb korralikõhtusöök eelroogadest, esimesest käigust (pasta), teisest käigust(liha, kala), salatist, magusroast ja kohvist, lisaks veel 1/2 lveini. Kuhu kohalikud selle toidu panevad, on arusaamatu. Mina olenüsna hea söömaga, aga suutsin vaid 3/4 pastat ära süüa, siisoli hing kinni ja kisa lahti. Toit oli ise maitsev ja äärmiselttugev, pasta koos tihke paksu tomati-suitsupeekoni-juustu kastmega.Kusjuures kohalik sale neiuke kõrvallauas pistis selle sama roa koossuure klaasi veiniga nahka ilma mingi probleemita!

2011-10-21T10:10:00.000+03:00

RT @elisaeesti: Täna toimub 98% kogu neto numbriliikuvusest Elisa suunas (Sami Seppänen) http://t.co/x3hFBecx - ei imesta ka: Tele2 on miskipärast kiiruspiiranguga interneti nimetanud arvutite paketiks ja soovib peale määrida mahupiiranguga pakette, EMT on lihtsalt upsakas ja rahasse uputatud kamp.

Väike vestlusvoor ökoloogilisest suhtumisest.

2011-09-09T14:08:00.001+03:00

[13:37.38]MM: Sa oled ka diiselauto inimene eksole, kuuldavasti Soomes on diislitel mingi hirmus igaaastane maks peal, mis argumentidega nad seda põhjendavad? Iseenesest on diisel ju raskem, seega ei lendu see atmosfääri, aga samas kas ja kui palju ta pinnasele ohtlikum on? Põlemine peaks ju diislil olema puhtam ja täielikum, sest süütab surve, mitte ühes silindriotsas olev säde ...
[13:38.08]MM: Igatahes diisli tootmist planeeritakse: http://uudised.err.ee/index.php?06234015[13:38.22]MM: Tõsi, fosiildiisli
[13:38.56]MM: Ja diisel peaks ju raskema kooslusena olema kergemini tehtav muudest allikatest kui puhas nafta, igasugu tselluloosi jne värkidest
[13:40.23]MM: Ise küsin ise vastan, väidavad, et CO2 tekib rohkem: http://uudised.err.ee/index.php?06227481
[13:40.40]MM: Samas oli hiljuti teadusuudis metaani lekkimise kohta. Metaan on aga oma kümme korda hullem kasvuhoonegaas ...
[13:40.57]RR: Ma päris täpselt seda maksuasja ei teagi. diisliga on see lugu, et co2 sõbralikum, aga väikeseid osakesi paiskab õhku rohkem, aga nendele ei keskendu keegi eriti. Metaan on hull jah
[13:41.14]MM: Uudis oli, et viimase 20 aastaga on metaani atmosfääri paiskumine kõvasti vähenenud. Aga tööstusrevolutsioonist alates viimased 4 sajandit on olnud just metaani paiskumine kõige suurem[13:41.59]MM: Ja vb tänu tööstusrevolutsiooni metaanile saime 18-19. sajandi väikesest jääajast kiiremini üle kui muidu
[13:43.06]RR: CO2 vähenemisest eraldi rääkides, siis tõenäoliselt taimetoitlaseks hakkamine säästab rohkem, kui auto kütusekulust end haigeks jälgida. On öeldud sellist asja, et üks lehm on sama õudne vastane co2'le kui üks korralik rauast jeep
[13:44.14]MM: jah, TTÜ soojustehnika esimestes loengutes anno 2000 räägiti, et diisel ei jäta süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi, kui korralikult reguleeritud on. Bensiinimasinaid ei saa seetõttu kaevandustes kasutada, aga maailmas üldiselt on tänapäeval kaevandusmasinad diislil, mitte elektril nagu meil. Nii, et diisliga jääb ära 6 ja 7 fotol nähtav: http://www.wired.com/rawfile/2011/08/astronaut-suicide-photos-inspired-by-shuttle-programs-end/ Vähemalt tavalisel moel
[13:48.33]RR: Päris khuulid pildid
[13:48.47]MM: mhmh
[13:52.08]RR: kusjuures viimase hooaja top gearis tehti elektriautodega väike humoorikas test ja selle käigus nad seal ütlesid, et põhimõtteliselt tuleb soodsam tüüp akudest 3-5a tagant välja vahetada ja mingi kallim variant kestab veits kauem. Aga akukomplekt ise maksab juba u 6000€ ja ma ei kujuta ette, mitu ringi need akud maailmale peale teevad. Et nii rahakotile kui keskkonnale ei näe ma seal palju säästu. lihtsalt alternatiiv, ma usun, et hea alternatiiv riigis, kus elektrit toodetakse veest kas või koduse genekaga vms
[13:54.43]MM: veest või tuulest :)
[13:55.07]RR: nad tegid inglismaa põhjal arvutuse ka, et kui kõik maksud ja akukomplekti hind auto kulu sisse panna, siis 5 aastaga tuleks soodsam võtta näiteks Audi A2 säästudiisel või mõni muu säärane.
[13:55.19]RR: kas või tuul
[13:56.00]MM: elekter ise on hea veermiku materjal - aga ilmselt tuleks diferentseerida elektri tootmine autodel 3-4 klassi: tavaline bensiini või diiselhübriid, puhas akudel elektriauto ja vesiniku/muukütuse kütuseelement
[13:56.45]RR: mhmh
[13:57.05]MM: Kurat küll, Äripäev pani Tarkade klubi ajakirja kinni :P
[13:57.40]MM: Mul on vahel tunne, et peaks astuma ka kuskile rohelisse liikumisse vms. Mõnedes seisukohtades olen ma muidugi padurohelisele vastu, nt tuumajaama peaks ikka kaaluma, sest tõenäosus seda õigesti tehes jama korraldada on väiksem kui fosiilkütuseid ahju ajades või siis GMO vastasus - küsimus pole mitte GMOs kui GMO patentides ja erinevates lahendustes mida GMO abil saavutada, mürkidekindlust et rohkem mürke kasutada saaks ei tohi püüelda.
[13:59.47]RR: ega ükski eesti keskkonnaorg pole vist välja öelnud, kas nad on tuumajaama poolt või mitte. minu teada mitte ainsatki ametlikku seisukohta.
[14:00.33]RR: GMOga teine asi jah, Eestis ei kasvatata ka ühtegi gmo'd, kuna kliima pole sobilik (veel).Aga eks toiduna sööme ikka sisse
[14:01.40]MM: Ja geenidega on nagu tarkvaraga - patendeerimisega ja patentide kaitsmisega ei tohi minna liiale - kui õietolm mitte gmo seemne 700 km raadiuses gmoks muudab, siis ei tohi talumeest selle eest karistada. Gmo ei tohiks muuta ka seemet üheaastaseks - st et talumees oleks gmo seemne pakkujast sõltuv, sest teise aasta seemnest enam korraliku vilja ei kasva. See tuleks ka keelata ja gmo arendust peaks pigem rahastama riiklikest vahenditest kui eraalgautuslikult. Samas võiks gmo aidata kohandada lõunamaiseid viljasorte viljakaks Eesti kehvemas kliimas jne. Ja viljade mitmeaastaseks muutmine võib olla ka hea idee - siis ei pea vili iga aasta juurestikku uuesti kasvatama, juurestik hoiab mulda paremini paigal ja erosioon on väiksem. Samas vili mõjub suuresti umbrohuna ja on raskesti vahetatav põllul
[14:05.52]RR: siin peab mõistma, et suur vastuseis on keskkonnaorgidel enam-vähem kõikide hiidorganisatsioonide vastu ja iseäranis nende orgide vastu, kes toodavad midagi sõites kohalikest teerulliga üle. Monsanto on üks selline, kes oma edu on rajanud poliitikute ja isegi mõnede keskkonnaorgide äraostmisele ja kes vilistavad põliselanike peale. Sisuliselt võitlus käib mitte ainult gmo vastu vaid ettevõtete vastu, kes kasutavad ebademokraatlikke vahendeid oma edu suurendamiseks.[14:05.52]MM: Kuskil kirjutati, et mitmes maailma otsas on praegu üheaastaste viljade mitmeaastaseks muutmisega tegelevaid teadusprogramme
[14:06.23]MM: Jah, nende vastu peab kohe tõsiselt võitlema ja sama teema on tarkvarapatentidega. Sisuliselt sama asi - suurfirmad üritavad tarkvaralahendusi standardiseerida ja tasuta alternatiive juriidiliste vahenditega kõrvale suruda
[14:07.21]RR: sama teema on näiteks kohvi ja kakaokasvatajatega, õigemini nende vahemeestega - nestle, kraft foods jms.
[14:07.26]MM: samas kui innovatsioon on tihti just väikestes üksikarendajates
[14:07.33]RR: no just, ehk siis vaata ka selle pilguga. selliseid hiidasutused üritavad teha kõik, et lihtsal inimesel elu otsa lõppeks. seda ei saa lubada.
[14:08.15]RR: ja mis gmo puhul teine asi:
[14:08.37]MM: bioloogilise mitmeksesisuse säilitamine?
[14:09.02]RR: kordan, et ega paduvastuseisu alati polegi, lihtsalt paljud gmo'd tuuakse turule poliitikute loal nii, et neid pole piisavalt uuritud, et mis nad keskkonnale teevad. seda püüavad kkorgid palju selgitada.
[14:09.22]MM: jah, seda läheb tegelikult GMO enda jaoks vaja, et bioloogiline mitmekesisus oleks olemas, see mitmekesisus aitab GMO valdkonda edasi arendada ja võimaldab taimehaiguste jms vastu efektiivsemat võitlust.
[14:10.49]RR: Võiks öelda, et kui need ja need kriteeriumid on täidetud, siis davai, aga praegune elu on selline, kus kriteeriumitele vilistatakse ja suure hädaga suudetakse raha võimule vastu seista

Press10

2011-08-23T18:32:00.000+03:00

Auto numbriga PRESS10 on küllalt närvilise stiiliga. Kui eile õhtul Virtsust Tallinna sõitsin, siis möödus ta vähemalt kaks korda - peab vist suitsupause ja teeb siis nende aega tasa pedaali sõtkudes. Keegi teab kelle masin?

Mark: KIA
Mudel: CARNIVAL
Esmane registreerimine: 14.08.2009

Kehtivad ülevaatused: Korraline (kehtib kuni 12.2012).

Ilm oli üsna kole, algul sain kenasti 95'ga lasta, aga hiljem pidin vähendama hoogu - klaas kleepus vett täis, puhastajad ei aidanud vahepeal. Tee osalt ka hüppab ja osalt on joontega märgistamata nii, et tuleb eessõitja või helkurpostide järgi aimamisega tegeleda. Nii sai 80-85 peal tiksutud, viimaks jäi üks uuem Mazda ette, kes vahepeal suisa 70 peale jäi ...
üks hull piloot möödus vahepeal 130-150'ga, selle pluss oli klaasi puhtaks jäämine ...

2011-08-16T16:52:00.002+03:00

Huvitav, et televisioon on muutunud selgelt puuetega inimeste või sotsiaal-(/pensionäride-) valdkonnaks, sest nüüd turundavad Viasati (paha) televisiooni inimesed mittetulundusühingu raamide alt:

Saatja Piret T* Piret.T*@ut.ee
adressaatidele "career.pakkumised@lists.ut.ee"
kuupäev 16. august 2011 10:10
teema [career:3306] MTÜ Abikäsi pakub tööd telefonimüügi konsultandile

TELEFONIMÜÜGI KONSULTANT Tööülesanded· aktiivne VIASATI toodete müük telefoni teel· kliendi andmebaasi haldamine ja täitmine· müügieesmärkide saavutamine

Sama asutis otsib ka TELEFONIMÜÜGI TIIMIJUHTI. Wft tahaks küsida?!

Muide, mul on odavalt müüa kaks satitaldrikut, eelmised korteri elanikud tahtsid Viasati meile jätta, aga ei näe mingit mõtet tasulisel televisioonil - maja antenn katab TV vajadused, mis kord-paar kuus või pigem harvem peale tulevad. Kui on mõni väga hea pakkumine tasulise televisiooni võimekuseta Sat-digiboksile, siis seda võib ka pakkuda ... (RSS'i lugejad said postitaja nimega, aga eemaldasin nüüd nime, sõnumitooja pole süüdi sõnumi sisus, aga maksuamet võiks olla huvitet)

2011-06-28T18:10:00.001+03:00

Karmilt teevad nad seal OÜs Autosõit libedasõitu ... nupud ABS'i väljalülimiseks, kummid ülisiledad - eessõitjal oli isegi rehvi "järgmine etapp" näha ühe koha pealt. Mingi värvi/segu sarnase katte peale lastakse vesi ja siis püüa ilma mustrita seal pidurdada/juhitavust hoida ... teeb tunde, et peaks ka ABSiga auto hankima talviseks sõiduks - isegi silekummidel oli palju kasu sellest. Ühtlasi tegin oma esimese sõidu elus automaatkastiga - Toyota IQ - see tähendas järske pidurdusi ja pärast oma autos katset sidurita käiku vahetada ... eriti mõnus oleks automaatkastiga ummikutes seista - ei aja mootorit nii kuumaks, sest pole iga autopikkuse jaoks jälle gaasi anda.

Ja muidugi - Männiku libedarajale tasub sõita vaid taksoga! Nii hullu augurida kui sellel teekesel seal - mujal ei näe. Isegi Tallinnas ... ja lisaks on raudteeülesõit väga ohtlik seal.

Tiba hilinenud õpileping ...

2011-05-15T19:36:00.001+03:00

1. Eesmärgid: Mis on minu õpieesmärgid? Mida ma soovin saavutada?

Lihtsalt ja praktiliselt - ainepunkte. Mida muud ikka?

2. Strateegiad/tegevused: Kuidas ma oma eesmärgid saavutan? Milliseid strateegiaid kasutan? Millised tegevused pean läbi viima, et oma eesmärke saavutada?

Eelistan mõõdukat strateegiat. Kui aega on, siis püüan tegutseda. Kui aega ei ole, siis ... ups - juhtus! Niimoodi kaugeltpidi asju tehes kisub vahepeal küll tõmbama sisse auke ka kahjuks. Palju oleneb ka tööülesandest. Teatud praktiliste asjadega olen vast küllalt hästi valmis end kokku võtma, samas need võtavad kaua aega. Teatud heietustel olen kisakõri nagu ikka, teistes võib jääda asi väga tagaplaanile. Nagu see õpileping ... ei ole tahtnud endale valetada ja kui ei valeta, siis saab leping vulgaarne, nagu ta saab ...

3. Vahendid/ressursid: Missuguseid ressursse (inimesed, materjalid jne.) ja vahendeid ma vajan, et oma tegevused läbi viia?

"Aega, aega, aega", nagu ütles V. I. L.

4. Hindamine: Kuidas ma tean, et olen saavutanud oma eesmärgid? Millste kriteeriumite/näitajate põhjal saan ma väita, et olen (ei ole) saavutanud oma eesmärgid?

Kas ma tunnen tehtud ülesandest rahulolu ja leian, et sellest oli mulle kasu?
Kas ainepunkt laekus kontole?

5. Enesereflektsioon (reflekteeriv essee): Kas ma saavutasin oma eesmärgid? Mil määral? Mis tegevused/strateegiad/vahendid töötasid minu jaoks hästi, mis mitte?

Sellele küsimusele vastus koorus osaliselt välja ja teine osa peab ootama veel veidi peale kursuse lõppu. Ahjah, lepingu küsimused võtsin praegu kuskilt suvalisest kohast - umbes esimeselt Google vastuselt. Aga ehk aitab ka nii!

Reflektsioonist veel siiski.

Huvitav on jälgida kuidas mõned kaasõpilased tunduvad ennast tõsiselt vaos hoidmas (et mulle mitte kallale karata) kui püüan seminaris diskusiooni ja arutelu esile kutsuda, kedagi täiendada või parandada. No ma tean, et meie Semiootikakursus anno domini 2002 üllatas ka õppejõude oma vahelesegamisega. Tollal see oli positiivne märk, nii nagu seda esitati. Mina ei olnud kindlasti kõige agaram vahele segaja (mida ma semiootikast ikka teadsin), aga nüüd ma segan alati vahele kui ma näen kuskil kohta kust haarata. Saan aru, et see võib vahel veidi aega kulutada ja mõnel juhul häirida, aga see ei ole kunagi mõeldud millegi paha pärast. Aitab seminarides/loengutes püsida ärkvel ja teemas sees. Võibolla see on ka "tarkuse pähe valamise" traditsioonilise ja loodetavasti sellest erineva uuema suhtumise küsimus.

Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet

2011-05-15T15:06:00.001+03:00

Minu jaoks on digitaalsete õppematerjalide kvaliteet tihedalt seotud nende muudetavusega ehk vabakasutusega. See omakorda eeldab materjalide tasuta kättesaadavust, sest laiendab materjalide kasutajabaasi. Eesti on liiga väike, et materjalide müügilt reaalselt mingit märkimisväärset kasumit teenida annaks. Materjalid vananevad kiiresti (eriti tarkvara osas) ja tasuliste materjalide looja ei suuda tagada piisavat sissetulekut, et saaks kõiki materjale hoida ajakohasena.

Näide elust: kui ajalehed Postimees ja EPL võivad loota, et suudavad piisavas koguses tasuvaid lugejaid meelitada, siis õppematerjalide lugejaid on väga vähe, vabatahtlikult enamik inimesi lugema ei torma. Õppematerjale otsitakse pigem siis kui on vajadus - õpetajad, tudengid, õpilased - kuigi viimastelt ei saa me õpetajatena seda eriti nõuda - Eesti koolisüsteem on ikkagi eeldamas, et õpetaja annab materjali õpilastele ise kätte. Meie interneti infoväli pole piisavalt suur, kui ingliskeelne infoväli kaasa haarata, siis samas võib sellest kasu olla, kuid paraleelselt eesti- ja ingliskeelsest õppematerjalide väljast otsida on topelttöö.

Pealegi - ei õpetajad, tudengid ega õpilased pole maksevõimelised õppematerjalide tarbijad. Seega pigem peaks rahastusmeetodiks olema fondide ja mittetulundussektori poolne vabade õppematerjalide rahastamine, mida toetab kõrvalt suurte ettevõtete/sõjaväe sisevajaduste rahuldamine. Vaid selles valdkonnas on kinnised õppematerjalid adekvaatsed, sest vaid seal annab pühendada valdkonnale täiskohaga töötavad spetsialistid ja piirata kättesaadavus vaid fookuses oleva grupiga.

Sisu kvaliteeti vaadates on oluline mõõdukus. Ei tasu liialdada eriefektidega ega "vidinatega", samas digitaalne õppematerjal ei tohi olla pelk lihtne HTML (imporditud Wordist/LibreOffice'i Writerist). Selge on see, et korralik õppematerjal peaks valmima vähemalt kolme inimese koostöös: teemaspetsialist (õppejõud, akadeemilise taustaga, või õpetaja/valdkonnaspetsialist), kes kirjutab traditsioonilisel viisil algmaterjali või kohendab oma loengukonspektid. Õppematerjalide disainer, kes jaotab materjali paremini alajaotusteks, arutab selle läbi teemaspetsialistiga, vormib teksti laiali, teeb tähtsama suuremaks ja lisamaterjali väiksemaks jne. Koos teemaspetsialistiga arutatakse läbi illustratsioonid ja enesetestide võimalused. Väga oluline digitaalsel ajastul on luua selgitavaid animatsioone (näiteks on vanakooli GIF animatsioonidega maru hea mootorite lehekülg AnimatedEngines.com, viide on otse Otto tsükliga mootorile, aga seal on kümnete erinevate mootorite skeemid). Ajalootunnis võiks rohkem tähelepanu pöörata pöördelistele lahinguplaanidele, vägede umbkaudsetele liikumisteedele nt Põhjasõjas või näiteks tehnikasaavutustele (vesiveski, tuuleveski tööpõhimõtted). Võiks kasutada ka klikitavaid enesekontrolli vahendeid. Selle kõige tegemiseks peaks kolmanda liikmena kasutatav olema kujundaja/Flash'i/videoanimaator või suisa eraldi mitu visuaalse meedia spetsialisti.

Olgem ausad, me ei jaksa kõike sellise kvaliteediga tagada.
Nii, et tagasi minnes esimese poole juurde - Wikipedia töötab infoallikana ju päris hästi. Enamik infost on tõene (kuigi peab säilitama kriitikameele ja kui tekib kahtlus, siis tuleks kontrollida, kas lehel hiljuti pole käinud mõni anonüümne IP ja just kahtlust tekitavat infot lehele sisse kirjutanud). Wiki on suurepärane ja lihtne materjalide hoidmise vorm, illustratsioonidega on Wikipedias küll kehvem, aga see paraneb üha, sest vabatahtlikud on isegi asunud skeeme, pilte ja videosid vabade litsentsidega saitidelt kaasa haarama. Ajaloo poolel on seis parem - ajaloolised pildid on ju kaotanud koopiaõiguse kaitse - kuningad ja kuningannad Uusajast on enamasti olemas.

Kokkuvõtteks "10. käsku" ka:

1. Ära liialda tekstiga! Liiga pikad laused ja lõigud ei sobi digitaalsesse materjali, jaga laiali!

2. Hoida mõõdukat joont piltide ja illustratsioonidega - pilt ja tekst olgu seotud!

3. Ära piira ligipääsu oma loodule - kui piirad materjali kasutatavust, siis keegi ei saagi su materjali kasutada - kõik tahavad täiendada ja parandada (nad on ju õpetajad!).

4. Ole loominguline ja otsi uusi vaatenurki!

5. Ära leiuta jalgratast - ise kõike leiutades unustad jalgrattale kinnitada pedaalid ja nõnda saab materjal olema üsna kivine. Vaata parem ringi ja kasuta ära teiste vabalt kasutatavate õppematerjalide ideid, tõlgi võõrkeelest vabu materjale ja viita ka! (Kontrolli enne litsentse!)

6. Võimalusel lisa mängulisi enesekontrolli elemente materjali pikemate alajaotuste või peatükkide lõppu - uskumatult huvitav võib olla kontrollida oma teadmisi klikates luukerel!

7. Kui võimalik, siis tee koostööd teiste autoritega ja graafilise disaini/animeerimise/Flash'i spetsialistiga. Mitu pead on mitu pead!

8. Ära kasuta väga keerulisi vahendeid - neid on kasutajatel raske kasutada. Nende pakkujad võivad pankrotistuda ja vahendid seetõttu välja surra.

9. Eelista levinud tehnoloogiaid - kunagi ei tea milline tehnoloogia 10 aasta pärast veel kättesaadav on. Näiteks Java rakendusi brauseris (applet) pole täna enam kindlasti mõtet kasutada, need lohisevad, on aeglased ja tihti keelatud.

10. Pealehakkamist!

Õppematerjalid ja autoriõigus ...

2011-05-01T17:21:00.000+03:00

Asjad on laokile jäänud, püüan asja kohendada.

Õppematerjalid ja autoriõigus on valus teema. Kontaktpäeval tundsin end vahepeal tõsise tule alla sattununa ... samas lõpuks osalt samad kritiseerinud inimesed tulid välja tegelikult täpselt sarnaste seisukohtadega.

Inimesed ei saa aru digitaalsete materjalide (loomiskulud, kuid sisuliselt puuduvad täiendavad koopiakulud iga osalise peale) ja reaalselt materiaaliselt esitatavate toodete kvalitatiivsest vahest.

Ma jätkuvalt olen seisukohal, et digitaalsed õppematerjalid ja tarkvara on paremad kui nad on vabatarkvara litsentsi GPL/BSD/MIT või CC (creative commons) alusel, sest väga paljud selle materjali/tarkvara kasutajad saaksid seda vastavalt enda vajadustele muuta ja uuesti avalikuks teha või pakkuda algautorile välja paranduspaikasid (patches). Kui te leiate Microsoft Wordist vea või puuduse, siis suurfirma kindlasti ei tule teile vastu, et see võimalus ruttu parandataks / uus võimalus lisataks. Kindlasti ei saa te seda probleemi kohe ise lahendama hakata nagu see on võimalik CC ja GPL materjalide/programmide puhul (okei, enamik inimesi, mina kaasa arvatud, oleme piisavalt lambad, et päris koodis mitte orienteeruda või viitsida kompileerida). Suure kasutajaarvuga vabavaralised programmid nagu OpenOffice.org võivad küll kahjuks saavutada märkimisväärse pidurdusefekti ka ajandaja poolt (näiteks hoiduti pikemat aega SVG vormingu korraliku toe lisamisest, alles nüüd LibreOffice'i arenduses on see tõsisemalt töötama hakanud).

ID3 lipikud ja EXIF info
Tehnilise poole pealt ma veelkord hurjutaks ID3 TAG'ide asjas. ID3 TAG ja EXIF info on elementaarsed heli-/video- ja pildifailide markeerimise tööriistad. Iga digitaalseid õppematerjale loov inimene peaks neid arvestama ja nendega veidi tegelema, sest üldjuhul on nende lisamine/muutmine väga lihtne. Näiteks Adobe Photoshop ja Gimp võimaldavad väga lihtsalt EXIF infosse minevaid kommentaare muuta, tihti jäävad selles vormis kaasa pildi reaalne võtmise aeg (kaamera andmetel), kaamera mark, säriaeg, valgustusinfo ja väga palju muid andmeid (lingil on näidis ja selgitused Wikipedias, isegi Windowsi/Linuxi failiseadetest saab selle info loetud). ID3 TAG on sarnane asi muusikale, erinevalt EXIF infost ei kirjutada seda uue loodava faili puhul automaatselt kui te ise faili salvestate, kuigi moodsamad programmid nagu Audacity tegelikult küsivad projektiga koos ka sarnaseid andmeid. Samas kui teil on AudioCD plaat ja teete sellest MP3/OGG vormingus faile oma arvutist/MP3 mängijast mängimiseks, siis selleks vajalikud CD-ripper ja konverter programmid tihti suudavad plaadi lugude pikkusi analüüsides vastavatest veebiandmebaasidest alla tõmmata kõik ID3 tagide loomiseks vajalikud andmed ja need kohe ka konverteeritud MP3 failidele kaasa panna. Niisiis, ID3 TAG'id sisaldavad esitaja-, albumi- ja loo nime, loomisaastat, loo pikkust (kuigi see on analüüsitav ka faili reaalsetest andmetest) jne. ID3 lipiku viimane versioon võib isegi sisaldada ikoonidena (väga väikeste piltidena) albumi kaanepilte jms. Muide, selles kontekstis juhin tähelepanu, et ka JPG võib sisaldada pisipilti iseendast. Näiteks kui JPG pilt sisaldab midagi ebasündsat/soovimatut, mis on väljalõigatud ("crop to selection"), siis need need andmed võivad failis talletavates pisipiltides säilida. Ka ei pruugi pildi võtteinfo (mobiilidel sisaldub selles ka GPS'i koordinaatinfo vahel) olla avaldamiseks sobilik. Seega parem on alati pilt esmalt väljakopida ja "liimida" uude Photoshopi/Gimpi dokumenti, et Exif info ja pisipilt kaasa ei läheks!

Muidugi on Hansul õigus, et konkurentsi huvides on kinniste õppematerjalide olemasolu kasulik ja vajalik. Samas mida laiemat kandepinda materjal vajab, seda vabam peaks olema sellele juurdepääs. Nagu ma kirjeldasin: kui sa oled loonud õppematerjali, siis sulle ei tee see mingit täiendavat kulu, et keegi teine su materjali kasutab. Pigem saavad teised anda sulle head tagasisidet, täiendada materjali nii, et ka sina ise järgmine kord seda sama materjali kasutades paremas vormis saad seda kasutada. Vabalt kasutatavate materjalide puhul pole muidugi "diktaatorit", materjal võidakse ka ärarikkuda, st teha kehvemaid koopiaid, kust midagi olulist on eemaldatud. Samas kinnise materjali puhul ei saa me veenduda materjali kvaliteedis enne ostmist. Meie ainsaks kinnituseks on usaldusväärne toimetaja, kirjastaja, ülevaated ajakirjades/meedias jne. Vabadel materjalidel võivad vabalt samuti olla olemas usaldusväärsed toimetajad, usaldusväärne hindamissüsteem, mille alusel enne materjali allalaadimist veenduda, kas on mõtet oma aega sellele kulutada. Samas tasuline materjal võtab palju aega transpordiks, makseks (aeg=raha) jne. Avatud materjalid vajavad väga palju aega konkreetse materjali otsimiseks ja võibolla ümbertegemiseks/parandamiseks. Avatud materjalid on õpetlikud mitte ainult positiivses, vaid ka negatiivses mõttes - avatud materjale otsides võib leida ka halbu näiteid, kindlasti ka tasuliste materjalide puhul võib kehva leida, aga nende eest peab veel "kooliraha" ka maksma.

Pikemas perspektiivis võtab ühiskonnas üha enam rolle üle tehnika ... kes meist täna veel eelistab bensiinitanklat, kus maksmas peab käima koos "burksijärjekorras" seisjatega ja seal juures maksma veel (eba-)"mugavuse" eest lisa (Statoil)?? Või kes eelistab tehnikaasju osta reaalselt kohapeal poest? Ikka on asjalikum enne uurida hindu hinnavaatlus.ee lehel või suuremate tehnikapoodide veebides (itek.ee, euronics.ee, onoff.ee jne). Tõsi, konkreetselt teleka puhul on kasulik siiski viimane pilt seadmele visata ka poes (aga toetatavad standardid, tehnikaülevaated on alati asjalikum enne järgi uurida). Rääkimata sellest kui teil on vähegi spetsiifilisem vajadus - väga tõenäoliselt peate vajaliku asja otsima üles hoopis välismaisest netikaubamajast või maksma hingehinda maaletooja juures.

Pikemas perspektiivis on tööhõive väga problemaatiline valdkond. Ühiskond peaks tagama minimaalse mõistliku elatustaseme kõigile liikmetele, sest vastasel korral ei ole võimeline kaasaegne ühiskond jätkama, vaid jõuame tagasi lühikese elueaga, karmi hammas-hamba-silm-silma vastu ühiskonda, mis taandareneb, tehnoloogia kaob, "kolmas maailmasõda võideldakse kivide ja toigastega", nagu Albert Einstein olevat öeldud. Tuumasõda pole selleks vaja, on vaja lihtsalt jätkata tööstuse/tootmise/teeninduse automatiseerimist ilma pakkumata põhjalikku alternatiivi minimaalseks mõistlikuks elatustasemeks. Õppematerjalide vabakasutatavus aga võimaldaks inimestel midagigi positiivset omandada ilma ise märgatavaid ressursse (peale aja) panustamata.

Jõuan ma maakoju ja kes vaatab taevast alla?

2011-04-22T18:28:00.003+03:00

Opsüsteem

2011-04-15T22:53:00.000+03:00

root@tsenseeritud:/home/madis# df -h
Failisüsteem Size Used Avail Use% Haagitud
/dev/sda6 9,6G 5,2G 4,4G 55% /
tmpfs 2,0G 0 2,0G 0% /lib/init/rw
udev 2,0G 296K 2,0G 1% /dev
tmpfs 2,0G 1,4M 2,0G 1% /dev/shm
/dev/sda5 200M 15M 175M 8% /boot
/dev/sda9 191G 179G 2,2G 99% /home
/dev/sda8 3,8G 49M 3,8G 2% /tmp

Järeldus: kogu opsüsteem rakendustarkvaraga võtab installitult kokku 5,2 GB. Ja tarkvara osas ma kokku hoidnud ei ole! (Vihje: /)

Aga üldises plaanis - kas end kokku võtta või vahetada ketast ...

Videotöötlus OpenShotiga

2011-04-10T12:01:00.001+03:00

Peale kahte päeva mässamist on mingisugune videokene olemas õppeainele.

2011-03-22T12:51:00.000+02:00

Täna SAPi konverentsil oli hea näide sõjast.

II MS ajal tehnikud analüüsisid Saksamaalt pommirünnakutelt/õhulahingutelt naasnud lennukeid. Vaadati millistes piirkondades on lennukitel rohkem kuuliauke. Vastuseks paigutati lennukite nendesse piirkondadesse paksemad plaadid soomuseks. Tulemus: tagasi tulevate lennukite (ja seega ellujäänud pilootide) arv hakkas hoogsalt langema. Keegi arvutiteadlane (kes RAM'i leiutas) vaatas probleemi - tehnikud vaatasid valesid lennukeid. Neid lennukeid, mis tagasi tulid. Seega augud olid neil lennukitel seal, kus augud ei põhjustanud nii tõsiseid rikkeid, et lennuk alla kukuks. Soomus tuleb panna sinna, kus tagasi tulnud lennukitel kunagi auke ei ole. Seal on lennuk kõige nõrgem, sinna pihta saanud lennukid kukuvad ruttu alla ega jõua tagasi.

Mis on programmeerimine

2011-03-21T12:01:00.000+02:00

Digitaalsete õppematerjalide koostamise järgmine ülesanne oli helitöötlus ja slaidisõu taha lisamine. Eks siis siin ta on. Märkuseks olgu veel öeldud, et hoolimata tehtud ajastamisest kipuvad slaidid vahetuma mõni aeg peale jutujärje jõudmist järgmisele slaidile, võibolla on süüks liiga hea kvaliteediga audiofail, mis ei lase alla laadida piisavalt kiiresti slaidi sisu.

Pythoni promo

View more webinars from Madis

Flickr'i pildid kaardil

2011-03-13T15:37:00.001+02:00

Oli siuke väike ülesanne, et panna Flickrisse pilte, geopositsioneerida nad ära ja teha neist oma kaart. Selline siis minu oma, kuna ilmad on kehvad ja ajaga kitsas, siis valisin mõned paremini lokeeritavad pildid oma arhiividest. Kuna mu valik oli geograafiliselt küllalt juhuslik, siis jääb kaart küllalt väikseks ja paljud pildid on liiga lähestikku. Huvi võiks pakkuda Koguva kant, paar pilti on Saue mõisast, Tallinnast ja üks ka Tartust. Mingit erilist seost siin ei ole, minu kolm põhilist asukohta lihtsalt elu jooksul.

Muide, on olemas ka selline teenus nagu Panoramio, millesse laetud pildid võiksid näidata kohti ja kui nad seda teevad, siis lisatakse nood pildid Google Mapsi ja Earthi piltide kihile. Minu sealsed pildid saab siit kätte. Tõsi, kuna tegu on peamiselt Google kaartide piltidekihi täitmise allikaga, siis ei ole seal kõige etem eraldatus, mida oleks tarvis ehk õppematerjalide pildikollektsioonide loomiseks. Samas siltide lisamine on olemas ja pildid, mis kaardile ei sobi jäävad ka alles kenasti.

Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

2011-03-12T14:38:00.000+02:00

Kirjutan sel korral digitaalsete õppematerjalide loomise aine jaoks teise koduülesande tarbeks.

Olen kunagi Tartus läbinud aine "Arvuti kasutamine ajalootunnis". See oli WebCT põhine koolitus, palju sellest ei mäleta. Ise olen mõelnud, et me peaksime ajaloos, geograafias ja paljudes teistes ainetes palju-palju rohkem kaarte ja skeeme kasutama. Parem kui suisa interaktiivseid, edasi- ja tagasi läbimängitavaid. Olen sellest vist juba rääkinud ka, ajalooliselt on väga huvitavad näiteks Narva lahing (Margus Laidre on sellest oma suurepärases raamatus kirjutanud) võrdluses tollaste teiste lahingutega või laevastike taktika muutused - Trafalgar, 19. sajandi muutused (mul on üks kunagine esitlus sel teemal - Osa 1 ja Osa 2 juttu pole peale küll palju kirjutet).

Mina olen kokku puutunud veidi kunagi ammu Hot Potatoes testimisporgrammiga. See on väga vanenenud põhimõtetel toimiv programm, vähemalt oli. Ei midagi moodsat - staatilised internetilehed - ei PHPd, moodsat Javascripti ega MySQL andmebaase. Tõsi, JavaScripti ilmselt siiski veidi kasutati, kõige jõhkramalt, otseseks kontrolliks.

Mõned aastad tagasi proovisin järele MyUdutu veebipõhise süsteemi. See võimaldab veebisirvikus tekitada slaide, eneseküsimustikke ja palju muud. Pidada kursuseid, esitada slaide ja enesekontrolli teste. Udutu on kommertspõhine süsteem siiski. Võibolla selle pärast pole selle kursuse raames Udutust juttu olnud. Kuid tegu on küllalt võimsa süsteemiga, kus saab mõnusasti lisada mängulisemaid enesekontrolliteste.

Õppematerjali võib lõpeks koostada üks kõik millises meediumis. Kuldsete sõnade "If you have no point, use Power Point!" taga on mõte, aga ometi võib neid samu slaide kasutada väga mitmel erineval moel. Esinedes ei tohi slaididele panna teksti, vaid juhinduda tuleks pealkirjadest, piltidest ja lisada ehk mõned põhipunktid/alapealkirjad vaid. Siis õppematerjalil peab olema kas kaasas audiokirjeldus (seega muutuvad slaidid helitaustaga videoks) või slaidiväine lisatekst, mille muidu esitaks loengu pidaja. Väga vahva mulje on jätnud mõned videoõpetused, näiteks lehel The New Boston. Seal kõnelev noormees on küll üsna "gängsta", kõnepruuk ja riietus ei vasta õpetaja normile, aga videod on väga õpetlikud, teevad lihtsalt selgeks ja on kaasahaaravad. Sellised õppevideod ei hirmuta õpilast ära, minu arvates on see väga hea materjal ja vääriks tõsiselt järgimist. Mõistagi pole seal midagi keerulist, kõige tavalisem ekraanil pildi kinnipüüdmine ja veidi lõikumist videoredaktoris. Tegin ise ka mõned Youtube'i näited eelmisel hilissügisel, kuid peale ei hakanud rääkima, sest need olid mõeldud esitlemiseks laiemalt. Slaidid ja eraldi videod on vmu Pyhtoni blogis nähtavad.

Teine ja staatilisem õppematerjalikategooria on muidugi artiklid. Näiteks kirjutasin kunagi väikese loo vektorgraafikast päris algajatele, varundamisest või ka Google Docsist. Viimane on vahepeal küll hulgem täienenud. Arvutikasutaja veebisaidi tehnoloogia oli aga juba siis üleeilne päev, täna oleks asjalikum selliseid asju moodsamalt kujundada ja seadistada. Muide, artiklite juurde käis enamasti ka 5-7 sammuline õpetus, kuidas asja konkreetselt teha. Just vektorgraafika vahendid on elektrooniliste õppevahendite tulevik. Tõsi, korralikus süsteemis peaks õppematerjalide looja olema varustatud nii akadeemilise, sisukonsultandi või suisa autoriga, ja kujundaja/vektorgraafiku/flashanimaatoriga. Kahjuks Eesti koolisüsteemile õppematerjale valmistavad inimesed pole piisavalt varustatud.

Veidi teine teema on muidugi suurte ja mahukate spetsiaalvahenditega, kus ähvardavad alati kokkusobivusprobleemid, arenguga kaasa käivad muudatused võivad süsteeme täielikult lõhkuda ja kasutuks muuta. Arvutiõppe materjalidega kaasnevaid probleeme teame me kõik - areng on vahepeal olnud väga-väga kiire. Teisalt on õnneks ka rahulikumaid aegu. Kõige hullemad ajad olid kompaktplaadientsüklopeediate ajal - need võisid vabalt järgmise opsüsteemi versiooni tulekuga kõik kasutuks muutuda. Õnneks on HTML ja veebiajastu asju parandanud, üldiselt saab ikka vanale heale HTMLile näpud taha. Aga kuidas on lood korralike AJAX/JavaScript rakendustega, eks seda näeb!

Uut põnevat spämmi

2011-03-10T17:55:00.000+02:00

Üks põnev spämmkiri ähvardab 30 päevaseks saada ja kustuda, seega parem näitan seda naljanumbrit (tõlget ja toimetust pole tehtud, koopia Gmailist):

"võitja $ 500,000.00
gm_ea@mail.apeasternpower.com saajale info
näita detaile 10. veebr

MICROSOFT SÕLMIMISE TEAM 2011
Partii number: 065/088/XY24
Pileti number :023-1111-790-458

Kallis Internrt Kasutaja,

Minu nimi on Dr.Richard Ballmer .. Olen UK 2011 MICROSOFT PROMO
koordinaatori
See email on teile teada anda, et e-posti aadresse oli juhuslikult valitud
ja sisestatud meie tasuta kolmanda kategooria juhib Microsoft EDUTAMINE.
Sul on hiljem osutunud võitjaks meie kasutajatele tasu süsteemi ja
seega saada olulise osa $ 500,000.00. Et rohkem deteils kohta, kuidas
nõuda oma auhinna
lahkelt kinnitada kätte selle kirja saates oma andmed
Nagu allpool näidatud, et meie esindaja Derek Nelson,

(1) Täielik nimi:
(2) Sex
(3) Vanus:
(4) Amet:
(5) partii number
(6) Telefoninumber:
(7) Kontakt aadress:
(8) Päritolumaa:
(9) Praegune riik:
(10) pileti number:

e-posti teel; derek.nelson80 @ live. com
Märkus: Kõik vastused ja päringute või küsimusi seoses teie
nõuded tuleb saata Derek Nelson.
Õnnitlused.

Lugupidamisega,
Dr.Richard Ballmer.
MICROSOFT PROMO koordinaatorit.
Copyright © 2011 Microsoft."

Swedbank, ilus disain, aga jube töökindlus!

2011-03-06T12:18:00.000+02:00

Swedbanki uus internetipank on tõesti täitsa asjaliku disainiga,mõnus on samast kohast ajada nii era kui töö pangaasju. Aga üks asi häirib - Swedbank ei suuda isegi puhta veebisirvikuga lähenedes pinkoode küsida. Nimelt, okei - ma saan aru, et kui veebisirvik juba lahti on ja siis alles ID-kaardilugeja ühendada, siis tekib probleeme - seda ka Sampol - viskab vealehekülje sobimatute andmete kohta. Aga et Swedbanki sise logimiseks peab esmalt Sampo või mõne muu PIN koodi küsiva lehe kõrval lahti võtma, siis ... jummel. Peaks ikka panka vahetama vist ...

Family Guy ja TV3

2011-02-20T23:07:00.000+02:00

Vaatasime Family Guy üheksanda hooaja topelt avafilmi And Then There Were Fewer. Päris lahe oli, aga tõi meelde TV3. Päris ägedad uudiste reklaamid on kanalil, eksole. Uudised diametraalselt erinevas esituses - no pikemalt kirjeldab nt see blogi. Mis aga on seos? Kuuldavasti olla TV3 uudiste "uue kvaliteedi" ainuke märk poolsajandi vanusest daamist vabanemine? Põhimõtteliselt sama teema, mis mainitud filmis ... filmis andis daam vastulöögi, jääme seda päriselus ootama! Vanuseline diskrimineerimine on jäle, ütleb kutsu, kes pole veel 30 täis saanud ...

FB Viirustest

2011-02-19T20:20:00.001+02:00

Ühel tuttaval on Facebooki viirus, klõpsasin ka lingil ja tõmbasin exe faili alla. Ärge teie seda tehke, teil tõenäoliselt on Windows ja see võib ohtlik olla. Mina võisin julgelt peale hakata, sest mul on Estobuntu ja Windowsi programmide kasutamise võimalust (Wine) pole installitud ka.

Niisiis, sain sellise faili:

facebook-pic00320123561.exe

VirusTotal ütleb selle kohta nii:

File already submitted: The file sent has already been analysed by VirusTotal in the past. This is same basic info regarding the sample itself and its last analysis:

MD5: a528111a1d7c69359f6d3beb73a1cde6
Date first seen: 2011-02-19 12:28:34 (UTC)
Date last seen: 2011-02-19 15:58:17 (UTC)
Detection ratio: 16/43

Tänane viirus seega! Või ka esimest korda täna üles laetud muutuva failistruktuuriga viirus, vahel esineb ka selliseid, mille faili sisu muutub - lihtsalt paigutatakse loogiliste üksuste järjekord ümber, viiruse sisu on sama, aga osade järjekord ehk CRC summa erinev.

VirusTotal annab faili kohta ka täpse ülevaate millised tõrjujad milleks faili peavad: http://goo.gl/kJGgs

Muuhulgas panen tähele, et enamlevinud viirusetõrjujatest pole seda veel kurjaks kuulutanud usinasti pasundav Kaspersky ega ka Elioni poolt kasutatav F-Secure, F-Prot ega ka tasuta AVG, Avast ja Microsofti kodukasutuseks mõeldud viirustõrjuja. Küll see varsti juhtub! Seni aga on turvaliselt Symanteci, Nod32, McAfee (viimati Inteli omandusse minemas), Trend Micro ja BitDefenderi kasutajad. Mainitud viirustõrjujate nimekiri on täiesti juhuslik, tõenäoliselt võivad tõrjujad mõnede teiste viiruste korral täiesti teises järjekorras esineda.

Muide, viirus on tegelikult pakitud fail, milles on neli punktiga algavat faili. Enamikust nendest midagi kasulikku välja ei loe, aga .rdata sees on sellised read:

TLOSS error
SING error
DOMAIN error
R6028 - unable to initialize heap
R6027 - not enough space for lowio initialization
R6026 - not enough space for stdio initialization
R6025 - pure virtual function call
R6024 - not enough space for _onexit/atexit table
R6019 - unable to open console device
R6018 - unexpected heap error
R6017 - unexpected multithread lock error
R6016 - not enough space for thread data
abnormal program termination
R6009 - not enough space for environment
R6008 - not enough space for arguments
R6002 - floating point not loaded
Microsoft Visual C++ Runtime Library
Runtime Error!

(tühjad read eemaldatud, kohendatud koodid ja selgitused samadele ridadele).

Täitsa põnev, mis? Viirus on võimeline viskama vigu, pole kirjutatud korralikult assembleris vaid tarvitab MS C++ jooksutamise raamatukogusid? Hehh, jaksu turvalisel surfamisel! Ärge parem neid ise torkige! Muidu teete sõpradele ebameeldivaid häireid või veel hullem - nakatate neid ka!

Google ja nime põhjal saab veel täpsemat infot.

ÕIS fail

2011-02-05T14:42:00.001+02:00

TTÜ fail TLÜs, Oracle, häbene oma prahi pärast! Loobuge ometi sellest saastast!

Trammid-bussid süvendisse või maaalla!

2011-01-28T15:26:00.000+02:00

Kolmas kuu kesklinna tarbeks sõidukaardi omamist hakkab täis saama. Suvel ja sügisel kui veel üksikpiletitega sõitsin, siis liiga tihti ei viitsinud jamada, aeg sai otsa ja tormasin hoopis autoga liikluskeerisesse. Kadrioru serval on üks pimesoolejupike, kus parkimistsoon enam ei kehti, seal siis hängisin, 10 minutit jalutuskäike ülikoolist. Nüüd aga tuleb tihti hüpelda edasi-tagasi üle valgusfooritatud ülekäigu Hobujaama juures. Göteborgis oli kesklinnas trammi ja bussitee ning peatused ühendatud - üks ja sama eraldi koridor, ühed ja samad peatused. Kui vaja sõita vaid paar peatust, siis võtad esimese ettejuhtuva transpordivahendi ega pea mõtlema ega üle vöötraja hüplema, veel enam "kollasega" tormama. Tallinnas Narva mnt alguses on aga trammide ja busside peatused laiali. Mida teha?

Autojuhi perspektiivist on üks tallinna hullemaid plekimõlgutamise kohti vist Viru ring, mina viimasel ajal igatahes väldin seda võimalusel. Keegi popp ja noortepärane staarikenegi ju rikkus oma sponsorauto seal aastakese eest, või oli see tema sõber, kes roolis oli. Igatahes - lisaks autode jälgimisele ka trammide jälgimine teeb selle ringi üpris põrguliseks. Siit ka mõte - kesklinnas, Viru ringist Hobujaamani, peaksid trammid ja võimalust mööda ka bussid sõitma maasse süvendatud koridoris (sinine). Ja peatusteks ning jalakäijate jaoks peaks olema selles ümbruses ka maaalused (või ringi kesk koha kohal siiski taevale avatud) tee ületamise võimalused ja peatuspaigad trammide/busside ootamiseks. Sedasi on muuseas lahendanud ühistranspordi probleeme ka Poolakad Krakovis, tõsi - veidi vanalinna perimeetrist eemal, Rondo Mogilskie ristmikul.

The Networked World

2010-12-19T00:39:00.000+02:00

I will write an English post because its needed by one course, Ethics and law in new media. Its really late, I know.

I decided to take look at topic: The Networked World.

Computers have been networked for 40 years, for 20 years the network have been playing important role. Cyberpunk science fiction from 80's on have been fruitful in painting terrifying picture. Network has been both nightmare and destiny for humans. In Star Trek Borg civilization persons lost individual consciousness to form something much greater. Or lost everything personal.

In reality, network is not removing personality, it augments it. Shares information, connects people. Open information may benefit everyone, it wont allow us to invent wheel 10 000 times. But in closed source industry we are forced to invent "the wheel" again and again. Economy cant be sustainable when we need to reinvent things again, shared knowledge helps to produce more ideas and advance science.

Networked world helps us to destroy walls, we should not afraid to to it - in most cases walls are not helpful. Only separating and holding us back in stone age.

Most of mankind history has been shadowed by lack of networks. Many-many things has had to invented many timed - in China, in Greece or anywhere else. More people, better roads, fewer political obstacles and civilization could boom - like happend in Ancient Greece or Roman Empire. But lack of communication, dvivided political systems meant a way down, middle ages, lack of networking. In 21th century we are nearing edge of human limits, we must use all possibilities to speed up advancement, including opening and better networking.

Õpivõrgustikud

2010-12-12T23:55:00.000+02:00

Üks veel jäänud ...

Eks põhimõtteliselt toimib võrgustikuna iga vähegi veebisosalemist nõudev aine. Üks kõik kas see võrgustik toimib siis blogrollide (liikmete blogide list), foorumi, Wiki, vestluse (chat või Skype), ühistööredaktorite (G. Docs) või üks kõik millise muu vahendi kaudu. Meenutan omal ajal jänni jäämist paduhumanitaarina (semiootik) Programmeerimist / Objektorienteeritud programmeerimist võttes. Teises neist oli rühmatööl oluline roll ja kuidas siis ikka rühma moodustada kui, et vaja WebCT foormuis oma idee välja karjuda ... võrgustikuga olid lood iseenesest kehvasti, eks aine kohustuslikud võtjad olid juba otsapidi ise nagunii kursuseid mööda kokku saanud ja oma kursusega ühist "võitlust" ainepunktide nimel valmis pidama.
Ma pean ütlema, et kahtlen igasugustes institutsionaalsetes raamides ning raamidesse surumises, selle võimes asju edasi viia. Bürokratiseeritud, evalueeriv süsteem ei soosi tegelikku efektiivsust. Võrgustikud saavad tekkida ikka ühiste eesmärkide kaudu, lihtsalt ainete kättesaamine, akadeemiline edasijõudmine on ka eesmärk, aga selline võrgustik ei jää pikemalt toimima. Pigem oleks kasu huvialavõrgustikest, mis polegi sedasi institutsionaliseeritud. Toimivad ühistes huvides.

No võtame näiteks vabatarkvara kasutamise ja selle propageerimise.

Tegin hiljuti eeltööna valmis prooviks Estobuntu Gonme versiooni installi video. Tõsi, see on veel veidi toores - juttu taga ei ole ja mõnest nukast viskab vimpkasid ...

Muide, õpivõrgustike lugemismaterjalides viidatud kolhoos.ee kommuunis asunud tekst on sealse serveri tõttu täna maas. Üldiselt on too vabatahtlik sisuhaldusmajutus omadega ka pigem lõpetamas. Haldaja ei pea enam Manilast nii palju, tegeleb muude asjadega ja võib juhtuda, et sait läheb üldse maha. Tasub soovitada sealsetel kodanikel kolida (pean ise ka selle ette võtma ühe vana lehega).

Mul tekkis eile peale oma esitlust teatav töötahtepuudus. Elu on liialt ärafragmenteerunud kümne pisikese ja erineva asja vahel mida teha. Meenutasin nädalapäevad vana vestlust Taanis keelekursustel kohatud kaaseestlasega sealsete ülikoolide erinevustest meie omadega. Tema oli riigi teises otsas ... mina teises. Üks semester - kaks õppeainet. 15 punkti aine. Ei mingit loengutega üleküllastumist. Tõsi, meeletu kirjandus, kuigi selle sai reaalsuses siiski oluliselt vähemaga läbi. Kuid aega keskenduda, süvitsi minna ... meie ülikoolid oma tundide ja ainepunktide lugemisega keeravad vinti üle. Pigem peaks olema vähem aineid, rohkem ainepunkte. Mitte üle 3-4 aine semestris ... muidu tuleb hullumeelsus või hullumaja. Kumbagi ei eelista ... lõpeks tullakse Ülikooli, et oma kogunenud teadmisi/oskusi veidi lihvida ja vormistada nad CVsse kirja pandavaks paberiks. Et ikka ja jätkuvalt teha seda mis meeldib ja mida juba oskad ...

EISA saadab spämmi

2010-12-10T21:04:00.001+02:00

vastake talle umbes nii:

saatja Madis <*@gmail.com>
adressaatidele Eesti Interneti SA
kuupäev 10. detsember 2010 20:31
teema Re: .ee domeenide registreeringut tuleb uuendada. Kontrolli oma domeene.
saadetud domeeni poolt gmail.com
peida detailid 20:31 (30 minutit tagasi)
Ärge spämmige!
pri.ee domeenide kasutajad kolivad oma domeenid üle otse .ee alla või jätavad Marek-Andrese Lexuse kinni maksmata ja võtavad .eu domeeni nagu mina. Minu arvates on pri.ee eest võrdse summa võtmine röövimine, häbenege!

Madis

10. detsember 2010 18:03 kirjutas Eesti Interneti SA :
- Kuva osundatud tekst -

Mõistlik on vastuse aadressiks lisada ka mõni teine aadress, näiteks: info@eestiinternet.ee, võib kahtlustada, et teavitus@eestiinternet.ee saadetakse esimese raksuga /dev/null' i (st kustutatakse).

Ja seda, et too Delfi lugu, ma arvan, et E. U. on seda kirjutama pandud ennekõike tanki paneku mõttes. Vähemalt mulle tundub, et selle kavala "äriplaani" taga võivad otsesemalt olla pigem veidi teised inimesed. Kui M-A ise oleks kirjutanud, siis oleks see lihtsalt liiga avalik olnud ... E. U. huvi peaks olema ennekõike Linxtelecom ja sellel firmal ei ole nii oluline kui palju domeene on .ee ja kui palju mõnd muud masti, nende "bisness" on majutus. Neid peaks pigem huvitama odav domeen, et majutuse eest rohkem raha kätte saaks (nende kliendid ja nende klientide kliendid) ja E. U. ise tunnistab ka, et domeen võiks olla odavam. Kuigi pehmelt, et mitte vastuollu minna oma teise positsiooniga.

E-õppe tehnoloogiad ja standardid

2010-12-07T22:16:00.000+02:00

Esmalt vigisen vabavaraliste SCORM 2004 sertifitseeritud süsteemide puuduse käiva lause kohta lemilli artiklis. SCORM'i enda sertifitseeritud rakenduste nimekirja järgi on ILIAS sertifitseeritud juba 2007. aastal - ILIAS OpenSource 12/12/2007 SCORM 2004 3rd Edition.

Tänapäeval levivad XML põhised standardid kulutulena, kuivõrd XML ise on küllalt palju teksti genereeriv vorming - kõik need < ja > sulud, igasugused spetsiaalsed sildikesed ja TAGid - siis enamasti pakitakse kõik XML vormingud kokku. Tihti mitmest failist korraga. Selliste vormingute hulka kuulub ka SCORM nagu OpenOffice.org, MS Office 07/10 (ODT,ODS,DOCX, XLSX, PPTX jt).

Õpikeskkondade standardid teeb keeruliseks lisaks välimusele vajadus ka kirjeldada väga erinevaid töötavaid sisusid (testid, õpilased, kursused jne) ja neid omavahel vahetada. Võimalusel peaks kasutama üldlevinud sisuvorminguid - JPG/PNG/GIF pildid, SVG vektorgraafika, Flash. Samas ühtlustusstandardid ei saa tõrjuda kõrvale vähemlevinud vorminguid või kinniseid vorminguid, ikkagi võrdne kohtlemine on oluline.

Andmevahetusstandardid on kahetised asjad. Nad küll avavad infot, aga teisalt on nad originaalis loodud info edastamiseks kinnisest süsteemist kinnisesse süsteemi. Tõelised puhtad õpisüsteemid nagu WebCT on ju avatud vaid kutsututele, infot kaugele ei lasta. Isegi kui see on õppematerjal. Õppematerjal peaks aga olema võimalikult vaba, selle eesmärk on ideid levitada. Pole ju mõtet raisata ajusid - igasugune õppe ja teadusinfo leviku piiramine on ajude raiskamine, asju tuleb uuesti teha ja ei saa ehitada ülesse olemasolevalt infolt. Seda täiendades ja arendades. Sellega seostub ka mu kunagi Osale.ee's tõstatatud idee: Riigi raha eest tehtud õppematerjalid vabalt kättesaadavaks. Mõneti on faktiliselt muutunud ju kõige kasutatavamaks infokandjaks täna Wikipedia, iga eriala edendajad, teadlased ja õppejõud peaksid rohkem pühendama aega Wikipediast vigade kõrvaldamisele ja sealse infopanga parandamisele, see teeb ainult muud tööd lihtsamaks!

Personaalsed õpikeskkonnad

2010-12-07T21:12:00.000+02:00

Web 2.0 on interaktiivne, iga veebikasutaja on osanik veebi loomisel, linkimisel ja jagamisel. Personaalsed õpikeskkonnad kõlab kui väga Web 2.0 lähenemine, see eeldab aktiivset osalist. Personaalsete õpikeskkondade artiklites räägiti õpilasest kui "prosumerist", arenenud kasutajast, kliendist, kes teab, mida tahab. Mulle jäi personaalseid õpikeskkondi uurides mulje, et see eeldaks suhteliselt siiski väiksemat seltskonda - see tähendab blogilisemat lähenemist, mida toetavad Delicious jt erinevad saidid/teenused. Kui Õpikeskkonnad ja elektroonilised õpisüpsteemid laiemalt võivad haarata nii enesetestimist, hindamismooduleid, eraldi foorumeid, siis personaalne õpikeskkond võiks olla ilma nendeta. Täieliku õpisüsteemi keerukus ei ole vahel vajalik, eriti kui õppijate hulk on väiksem ja intiimsem. Üleküllastamisel on oma negatiivsed omadused - tarkvara testimine, arendamine muutub tunduvalt kallimaks - "ei ole võimalik Googlet ülegoogeldada otsimises". Minimaalsem keskkond eeldab õppijalt enamat - paremat motiveeritust, lisamaterjalide kasutamist. Minimaalsema keskkonna seadistamisega saab paremini hakkama ka õpilane või õppejõud ise, mida keerukam õpikeskkond, seda enam on vaja tugiteenuseid. Vastuolud, aga mis siis?

Krdi Elion!

2010-12-06T13:50:00.001+02:00

Elion on otsustanud oma klientidelt võtta maksimumi, Elioni tehnilise toe telefonil helistamine maksab mobiilvõrkudest päris siga palju - no muidugi on Elioni tehniline tugi ka paras viivitav jopskikari, kes ei saa asja kiirelt aetud. Kolmandik mobiiliarvest (ja enamik rääkimisarvest) läks selle nahka:

sekundit hind number ....
433 25.69 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

671 39.81 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

3 0.18 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

Peab vist mobiililt ikka puhtalt Skaibikõnesid tegema hakkama. "Eat-my-packet-connections, mobile operators!" Või krt kui palju see Skypest maksta võib?

Esimese hooga siunasin siin Elisat, pole nende süü. Elion võtab ülisuurt kümnist isegi oma sabarakkudest EMTi kasutajate käest: "EMT võrgust helistades maksab kõne 3.60 krooni minut, teiste operaatorite võrkudest helistades kehtivad operaatorite kehtestatud tariifid."

3.60??? See on ju hüperkõrge tänapäeva kohta!

Sotsiaalne meedia

2010-11-27T16:46:00.000+02:00

Õpikeskkondade teemal diskuteerides on mõned asjad veidi laokile jäänud, aga jätkan siis teemat.

Esmalt sotsiaalne meedia kui õpikeskkonna loomiskoht.

Sotsiaalne meedia on suurepärane suhtluskoht, mõnedele kodanikele on see küll võimalus mängida lugematut hulka veebimänge (Mafia Wars, Farmville), lahendada suurtes kogustes igasugu väga kummalisi teste ja spämmida meid lõputu hulga erinevate ettevõtete sotsiaalkampaaniatega ("hakka fänniks, jaga postitust, saad 100 krooni ja kaotad 200 sõpra või võida reis kurrunurruvutimaale"). Samas, juba nende kolme tegevuse hulgas oli otseselt õppimisega seonduv tegevus - testide lahendamine. Nüüd on ennekõike küsimuseks kuidas me suudame õpetavad, asjalikud testid teha sellisteks meeldivateks, et nad kutsuvad lahendama, jagama ja tarkust koguma? See on üks valdkond, milles e-õppe spetsialistid peaksid kindlasti ka püüdma kaasa rääkida - see võiks populariseerida e-õpet ja tuua kaasutajaid e-kursustele, ka tõsisemaid õppijaid. Teoreetiliselt on võimalik Facebooki ja analoogsete suhtlusvõrgustike API/rakenduskihte ärakasutada õppekeskondade loomiseks. Tõsi, seal võivad olla oma piirangud - kas Facebook lubab rakenduste omanikel kasutajaid blokeerida? Vast lubab, igatahes - kas rakenduste autoritele antakse piisavalt õigust kasutajaid mõjutada (kui kasutaja ise selleks soovi on avaldanud?). Kas annaks teha duaalset süsteemi, kus samale rakendusele saaks ligi Facebooki "mänguna", saaks registreerida õppeainetesse, lugeda foorumit, materjale vaadata jne. Ja inimestele, kes ei soovi omada Facebooki kontot, oleks võimalus sama asja eraldi veebilehelt ise registreerumisega kasutada? Tõenäoliselt kahjuks Facebook ei luba samasse rakendusse enda ja kolmanda osapoole kasutajaid või ehk keelab seda litsentsilepinguga suisa?

Muus osas, jah, Twitter on ju suurepärane õppematerjalidevoo edastamise vahend - lühiksed postid meeldetuletuste, lühendatud linkidega PDF/SlideShare/muude õppematerjalide, testide jms juurde.
Skype ei ole päris sotsiaalse meedia vahend, aga on laialt levinud rühmatöövahend (salvestatavad jututoad), teisalt sekundeerivad Google Docs (ühine kirjutamisvahend), blogimootorid (ka töörühmadele hea).

Nii, sedapalju ehk sotsiaalsest meediast.

Oih ... e-portfoolio etc.

2010-10-29T00:36:00.002+03:00

Oih ... aeg lendab nagu konkoord. Tuli taga ...

Ühesõnaga, mitmed asjad on vahele tulnud, terve sügise kõige tigedama nädala selgroog on murtud (4/7). See on 7 päeva tööd ja kõige muu kõrvalt on üsna ükskõikne tunne.

Ma pidin eelmisel nädalal arvama midagi e-portfooliost või tegema sellise. Lugesin kirjeldust, ahmisin õhku.

Mulle tuleb selle peale meelde põgusalt Kopenhaageni ülikoolis nähtud süsteem. Ülikoolisisene sotsiaalvõrgu võimalusi pakkuv sait mõneti. Facebooki ja suhtlusvõrgustike võimalused jäävad e-CV võimalustele muidugi kahjuks alla. Kusjuures oluliselt enam võimalusi selles mõttes pakub LinkedIn, võtame näiteks minu profiili: www.linkedin.com/in/madisveskimeister. Ma tunnen küll puudust korralikumast avaldatud artiklite andmebaasist, ei ole viitsinud seda ise pidada - graniitkamakas mulle kapsaaeda. Tegelikult on mul kuskil Eesti veebis peetud loetud raamatute nimekiri ja kirjutatud artikleid jaotatuna vastavalt kooli, niisama huvi pärast ja raha eest tegemise järele. Seal oli tollase seisuga küllalt ammendav e-portfoolio/CV kuigi jaotatuna mitmetele sisuhaldussüsteemi alalehtedele. Kuna see veeb on kaua-kaua uuendamata, siis ma linki siin siiski välja ei käi, aga kavalamad võivad mõtteliselt eksami ära teha aines "Googeldamine algajatele". Sarnast kuid mitteammendavat elulookirjeldust olen püüdnud pidada oma veebis: http://sisust.pri.ee/simple/?ise:cv-est (selle aadress muutub millalgi lähema kolme kuu jooksul). Viimase 3 aastaga on kirjutatud nii palju lugusid ja nuppe, et tõesti ei jaksa kõike meenutada. Lisaks avastasin täna uurides, et ka minu vabaks tarbimiseks antud pilte on veidi kasutatud. Võtame näiteks selle: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:L-39_Albatros_estonian.jpg (kõige all on viited faili kasutamisele erinevates keeltes Wikipediates).

Mis mind kogu selle veebiprofiilide temaatika juures häirib on mitmekesisus. Igale poole uus profiil, uus konto, uued andmed ... rohkem peaks süsteemide autorid mõtlema impordile ja ekspordile. Ülikoolide ja õpikeskkondade e-portfooliod/isikututvustused/CVd võiksid olla imporditavad-eksporditavad, standardiseeritud ja väljast külgeühendatavad. Rohkem andmete sünkroniseerimist, mul on tänaseks 5-6 vana veebi enesetutvustustega või sotsiaalvõrgustike profiili. Enamgi vist ... ei jaksa neid kõiki kuidagi enam kaasaaegsena hoida, peame kõik endale selleks spetsiaalsed sekretärid palkama ehk?

Okei, õpingute kohaselt on portfooliol oma spetsiaalsem roll. Mulle tundub, et sisuliselt suudab seda siiski päris hästi asendada lingitud alamartiklite nimekiri või viited välistesse süsteemidesse, näiteks esitlustele või tabelarvutuslehtedele Google Docsis. Ja sellised välised lehed suudavad oma rolli tihti palju paremini täita, sest lihtsalt on funktsionaalsemad kui tellimise peale linnukese kirja saamiseks uue süsteemi jaoks loodud võrreldavad võimalused ülikooli/õppeasutuse oma portfooliosüsteemiks kasutamiseks mõeldud analoogid.

2010-10-28T19:20:00.001+03:00

23.10

Maal. Viimast korda sel aastal ilmselt.

Reede oli pikalt planeeritud, kuid broneerimata rehvivahetuspäev. Uued rehvid on väiksed ja kitsad, nüüd valetab spidomeeter suisa 12 km rohkemaks, suvel vahetas 8, eelmisel talvel ja sellele eelnenud suvel 10. Preventatiivselt hoiab harjumus kiiruse talveks veidi madalama.

26.10

Kurb on vaadata pensionäridest vanapaari, härra vaikne ja veidi tudisev, teda saatmas asjalik proua. Härra hoidmas kilekotti miskise elektroonikaobjekti kastiga. Pakutakse neile istet ühe teise vanema härra kõrval. Inimesed vestlevad ... selgub, et kastis on tudengist lapselapsele Tartusse mõeldud jõulukink, printer. Maksnud tuhat krooni ... ilmselt on tindikad tänini kuivamisaltid, aga ega seda vanemad inimesed kahjuks ei tea. No samas, jah - pensionäridest abielupaarid on masu ajal tihti jõukamad ja paremal järjel kui muud inimesed. Ikkagi kaks kindlat sissetulekut, pole suuri transpordikulusid ega tarvidust linnas ringi rahmeldada ja väljas süüa. Vajadused kasinamad ja jääb miskit ülegi. Vähemalt nii näib.

27.10

Üks vanaproua läks hommikul trolli taga kepp käes üle tee, autod lasid pasunaid ja jäid napilt seisma - ülekäiguraja fooris põles selge punane. Inimesed vist harjunud, et tänava mõlemad pooled korraga teed annavad ...

28.10

Teele hüppas viadukti peal mingi hobuse suurune peni ... sundis jätma tüki uute talvelamellide mustrist asfaldile. Ei meeldi!

Jälle üks hea mobiilifirmade idee ...

2010-10-07T23:18:00.001+03:00

Huvitav-huvitav.

Sain eelmise kuu ootamatust internetimahuarvest lahti, aga see eeldas veidi helistamist.
Selle kuu arve jõudis kohale ja teenusepakkuja tasuta numbri kõned on kõneeristuses. Esimesed (asjatud, mille jooksul ma ei jõudnud kõneootejärtsust kaugemale - ei tasu helistada kohe arve saamise päeval, siis on numbrid arveinfo pärast protestijatest punased) on tõesti tasuta, aga kuu teise poole omad miskipärast mitte.

06.09.2010 19:11:27 256 0.00 EEK 6600600 Eritariifsed Kõned mobiilidele
07.09.2010 10:50:39 18 0.00 EEK 6600600 Eritariifsed Kõned mobiilidele
07.09.2010 18:37:17 395 0.00 EEK 6600600 Eritariifsed Kõned mobiilidele
17.09.2010 12:09:51 274 4.66 EEK 6600600 Eritariifsed Kohalik kõne
21.09.2010 15:56:14 210 3.57 EEK 6600600 Eritariifsed Kohalik kõne
27.09.2010 15:18:46 231 3.93 EEK 6600600 Eritariifsed Kohalik kõne

Seega, 12 krooni eest kaklemist, et vabaneda 380 kroonisest ebaõiglasest laksust. Tuleb siiski positiivseks kanda :)

Õpikeskkond

2010-10-07T13:01:00.000+03:00

Üks hea õpikeskkond peaks olema ülevaatliku materjalide jaotusega, võimaldama interaktiivseid ülesandeid ja teste. Õpikeskkond võiks olla seotud õpingukorraldussüsteemiga - seega võiks seal saada ainetesse registreerida, vaadata oma registreeritud ainetega kalendrit (ja süsteem peaks hoiatama selle eest kui tahad registreerida ainesse, millega samal ajal juba teine loeng kalendrisse registreeritud on). Ka läbitud ainete hinded ja seisund, sobivus õppekavasse - see kõik pekas olema ühest või tihedalt lingitud süsteemist kättesaadav. Mõistagi on palju kasu seotust pakkuvatest kihtidest - RSS või kasvõi Facebooki rakendus.

Head õppematerjalid peaksid sisaldama muidugi ka piltide ja video võimalust. Õpikeskonna õppematerjalide pool peaks võimaldama lihtsaid jooniseid ja nende animeeritud esitamist. Heal juhul võiks ka õppejõududele endile lihtsalt õpitav süsteem nende loomiseks olla. Statistika on mitme otsaga asi, võib tekitada eelarvamusi, kui liiga palju infot tudengi käitumise kohta õppejõu poolel näha on.

Ja muide, ka Eestis peaks kaaluma lahendust, kus ühe ülikooli õppureid hindavad teise ülikooli õppejõud ja vastupidi. Minu kogemustel Lääne-Euroopas see nii käib, väldib eelarvamusi ja võimaldab inimesi hinnata puhtalt lehelt.

Õpileping

2010-10-03T10:23:00.000+03:00

Teema:	Vabavaralised õpikeskkondad, nende tööle rakendamine, kasutamine.
Eesmärgid:	Leida vabavaralisi õpitöökeskkondi, mida kasutada oma töös.
Strateegiad:	Võtta ette Udutu ja Wordpress ja otsida parimaid lahendusi nende kasutamiseks õpikeskkondadena.
Vahendid:	internet (lingid, wikipedia, õpikeskkonnad, kursusematerjalid jne)
Hindamine:	Kindlus mitme õpikeskonna kasutamiseks.
Reflekteerimine:	Kursuse lõpus

TLÜ õppeinfosüsteemid ei kõlba kuhugi ...

2010-10-02T16:23:00.000+03:00

Peale kahte kuud siinses ülikoolis pole ma ikka leidnud süsteemi, mis minu registreeritud aineid ükskõik millises kalendris korraga automaagiliselt näitaks. Lisaks peaks kõik õppejõud saama saata spämmi kõikidele ainesse registreeritud tudengitele. Tartu õppeinfosüsteem seda suutis, seda ei kasutatud piisavalt tihti ... aga kui kedagi polnud registreeritud ainesse, siis saadeti kiri kõigile tudengitele ülikoolis - see kestis oma päev otsa saatmist. Pagan võtaks, aeg on edasi minna kursusepõhiselt lähenemiselt ainepõhisele lähenemisele ja on väga väga raske ja võimatu vahtida läbi kõigi ainete pärast ükshaaval kogu kalendrit - ained pole siin ju 1-2 korda nädalat 16 nädalat järjest septembri algusest kuni maailma lõpuni (jõulud) välja.
Olen vist miskid kodutööd ka juba maha maganud, tõesti ei jõua konspektidest ükshaaval neid väljaotsida...

urr-urr ... väike haigusevimm tuli ka peale, positiivse poole pealt tulu esmaspäevaks-teisipäevaks tööd. Tõsi, küttepuude saagimine-hankimine lükkub seega edasi veidi ...

Ise ...

2010-09-19T16:57:00.002+03:00

(järgneb hunnik poste lipikuga: Õpikeskkonnad, mis on ühe õppeainega seotud)

Mina olen Madis. Võib vist öelda, et mitmekülgne ...

Olen kunagi õppinud aastakese soojustehnikat (TTÜs, teate küll - suured korstnad, põlevkivi ...), aga ma ei tea sellest midagi. Lõpetanud semiootiku ja kulturoloogina metsase kolkalinna ülikoolis Emajõe ääres, õppinud ja töötanud (veidi-veidi) ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Töötanud programmeerijana, arvutiajakirjanikuna, IT-kasutajatoespetsialistina, ajalooõpetajana. Mõned aastad tagasi sai pool aastat Kopenhaageni ülikoolis maad kuulatud (no niisama Erasmuse välismaaõhk).

Viimased paar aastat olen kirjutanud hooti Arvutimaailmale lugusid (otsingus tuleb vähe välja) ja aidanud inimesi/ettevõtteid arvutialastes probleemides. Nüüd teen seda ettevõtte OÜ Pingviinitiivul nime all (veeb on alles valmimas). Eelistan ja soovitan vabatarkvaralisi lahendusi, olen viimased 4-5 aastat oma põhilise arvuti opsüsteemina kasutanud Ubuntut. Enne seda veidi Fedorat, tööalaselt Debiani (Java, Tomcat, MySQL, programmeerijana). Praegu haldan väikestviisi paari Linuxil põhinevat serverit, aga leian, et aeg oleks ammu seda hakata töökohamasinates kasutama. Tean paljusid mitte väga tehnilisi- või vähemalt mitte-arvutiinimesi, kes Linuxit igapäevaselt kasutavad ja on väga rahul. Lisaks olen aktiivne Google'i teenuste kasutaja, propageerin väikseid eraisikute ja väikefirmade failiservereid (nt Synology, või vana lauaarvuti ja Zentyal, endine eBox). Alustasin hiljuti õpinguid informaatikaõpetaja erialal siin TLÜ's, samuti proovin kätt arvuti huviringijuhina põhikooli lõpu/gümnaasiumi õpilastega. Ahjaa, ma pean ka väikest uudiste/viideteblogi aadressil kiibiuudised.wordpress.com, vahel hästi ei jaksa.

Ajad, ajad...

2010-08-26T01:23:00.001+03:00

Rahmeldan mööda linna ringi - ülikool, korter, töö, ehituskauplus ... õhtul koju jõudes oli telefoni mikrousb kaabel kadund, tegin veel tiiru tööle. Lõpuks tuli ikka kodust, arvutikoti n-dast sahtlist välja. Aga tegelikult läks kõik hästi. Sai 450 tellist autost maha laotud, leidsin selleks ootamatut abiväge ja ahjuuksed said ka kenasti ostet - mis siis, et kliendikaardi toorikud olid rariteetsed leida poes. Kogu seda pedagoogika värki küll ei viitsi ette võtma hakata, mõnd huvitavat kuuleb siiski ka. TLÜ kaugõppes, vähemalt pedagoogikas, on õpingukorraldussüsteemid küll alakasutet, WebCT sugused süsteemid, aga paremad nagu Ilias. Mõelda, minu õpetaja kogemustest on möödas juba nii palju aega, et kaheksandikud on laiali kõrgkoolide rebastena. Vanus, vanus annab tunda ... ja Android tahab kõiki sõnu saksakeelseks parandada.

Published with Blogger-droid v1.5.5.2

Elon Musk ja kuurakett

2010-08-07T01:47:00.000+03:00

Eesti ninaalla vahtiv ajakirjandus nagunii ei räägi, aga silma jäi üks Registeri artikkel. Mis on SpaceX, seda peaksid nüüd juba kõik teadma. Olen seda varem maininud seal (märts 2007), seal (dets 2007) ja seal (jaan 2009), suisa pidev kajastus - ennast üllatas ka.

Niisiis - nüüd, peale Falcon 9 esimest õnnestunud starti on PayPali-miljonär ja Tesla elektriautoguru Musk paotanud veidi enam suuremaid tulevikuplaane. Ühest küljest on arendusel veel suuremad mootorid, mis senised 9 mootorist koosneva raami välja suudaksid vahetada või kombineerituna uude 9 mootorilisse raami võimaldaksid luua meeletu jõuga järgmise generatsiooni masinat.

Siin, ilmselt vahepeal kuskil lekkinud, aga siis uuesti ärakoristatud pauerpointides lekkinud pildil, on siis praeguse Falcon 9 ja tema tulevase lisakiirenditega raskeversiooni mudelid nii praeguste (paariliikmetest vasakpoolsed) ja kui tulevaste võimsate mootoritega. Vasakult esimene on mõistagi võrdluseks toodud vana klassikaline "kuurakett", Saturn 5. Suurema mootori võrra ülessuurendatud Falcon 9 ehk Falcon X võiks juba Saturnile lähedast lasti üles viia (võrdset raskes versioonis) ja samas oluliselt soodsamalt kui seniste traditsiooniliste "rauapakkujate" (Boeing jt) tehnika. Lisaks on pakutud ka välja Falcon XX, mis Saturni ületaks, kuid oleks radikaalsem erinev disain. Võlu sõna selle kõige juures on soodsam. Vähemalt nii väidab oma plaanide kohta Musk, puhub seda juttu kõrva Obamale ka. Mõistagi on siit oodata tõsist vastupanu seniste tegijate (ja nende juristidearmee) poolt. Kuivõrd Obama on lubanud 5 aasta pärast uue kuuraketti puudutava otsuse teha ja samas pole absoluutselt kindel, et sel hetkel valges majas ta jätkuvalt pesitseb, siis võib muidugi ka juhtuda, et traditsiooniliste kompaniide (ja nende töövõtjate) poolt lobistatud vabariiklased kõik omasoodu keeravad. Enne seda aga loodame näha SpaceX'i edukat debüüti töökindla inimkõlbuliku raketialuse pakkujana maalähedasele orbiidile....

Lisaks sellele käib Muski jutust läbi ka päikseenergiaga kiirendatud säästlike (kuid aegamisi kiirust koguvate) mootorite mõte (kauglennu automaatjaamade, nt Voyagerid, algkiiruse kogumiseks, veel parem aga päikselähedastele, ka väga palju kiirust vajavatele automaatjaamadele, nt Merkuuri uurimiseks) ja tuuma jõul kiirendatud inimkõlbulikke planeet-planeet sõiduaegu pakkuv lahendus. Täpsem info on mõistagi veel puudu, alles mõeldakse ja planeeritakse. Igatahes Mars on pikem eesmärk ka Muskile.

Sellest ja veel mõnedest siin mainimata asjadest kirjutas siis Register.

Maailmalaiendamine

2010-08-05T21:16:00.004+03:00

Sõitsin täna (neljapäeval) hea hulga maad maha. Alustasin hommikul linnas esimese lepingu allkirjastamisest ettevõtjana, siis plaadipunkt, tulevane kodu, tagasi linna. Vihmasest hommikust Pärnu maanteele.

Vana-Pääsküla eel olid teeserval paar hääletajat, võtsin peale, aga nad soovisid Haapsallu (täpsemalt Hiiumaale). Seega siis viisin nad Ääsmäele, bussipeatusesse. Seal hea 50-tsoon, annab lootust peale saada, sest mida suurem kiirus seda väiksem tõenäosus, et keegi peatub. Pöörasin siis sealt Ääsmäe ringilt, mida Eesti liiklusmärgid ringiks ei pea, aga teeandmiskohustusega märgid siiski väljas on, Pärnu poole. Suht ebamugav, Haapsalu poolt tulija küll üldjoontes andis teed, aga pidin kuidagi imelikult tema ja ees sõitva traktori vahelt tegema seda. Pärnu poole mineva tee otsapeal oli jälle kaks hääletajat, tegin siis jälle peatuse.

Sel korral oli tegu punase habemega austraallasega ja läti neiuga, kes reisisid koos Riia suunas. Olid alles Helsingist tulnud, üsna väsinud. Aga sai üle aja jälle ingliskeelt harjutada.

Virtsu tankla on jätkuvalt superhinnaga: 45 senti odavam kui ülejäänud automaatjaamad. Tasub peatuda :)

Paar päeva tagasi täitus masinal 140 000, sellest veidi üle 30 000 on meie sõidetud.

2010-07-22T01:45:00.001+03:00

Nahkhiired on kummaliselt ja ootamatult linnasõbralikud loomad hoolimata linnahäältest, elektromagnetväljadest ja muust. Olen ise neid Kopenhaagenis, Nörrebro piiril tiikide kohal lendamas näinud. Siin aga minu maakodu ja kaks nahkhiirt. Üks surnud ja 10 aastat kuivanud, teine elus ...

Suurendus ka teise kohta. Esimene on sama võrgu sees keskel, mille juures ülal see on ...

Airbusi visioon

2010-07-21T11:20:00.000+03:00

Mulle ikka vahel potsatavad postkasti pressimaterjalid. Täna tuli Airbusi kohta. Kuivõrd mu tehnikablogi lennundust ei kajasta, aga lennundus mulle istub, siis teeme siia. Järgneb pressiteade kommentaaridega.

Airbus pakkus Inglismaal Farnborough rahvusvahelisel lennunäitusel külastajatele vaatamiseks ideelennukit, mis kujutab lennunduse tulevikku tehnoloogia kiire arengu jätkudes.

Firma sõnutsi võib selline unistuste lennuvahend teoks saada 2050. aastaks, heal juhul aga isegi paarkümmend aastat varem.

Airbusi eksperdid materjalide, aerodünaamika, salongikujunduse ja mootorite valdkonnas disainisid lennuki, mis peaks kujutama endast „inseneride unistust“.

Õhulaeval on ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse. Lisaks on lennukil U-kujuline saba ja kergmetallist „intelligentne“ kere, mis räägib senisest tunduvalt suuremast keskkonna sõbralikkusest.

Kergmetallist? Ilmselt peetakse silmas süsinikplaste pigem, mis ei lähe eriti metallina arvesse - kuigi metallist skelett on ilmselt jätkuvalt ka Boeing 787 ja järgmisel Airbusil, mis sellest eeskuju võtab - A350 ei võta päris täie rauaga vist, on mulje jäänud. Mind paneb mootorite paigutus kontseptsioonil imestama, tundub nagu õhuvõtuavad oleks all pool kui düüsid taga. Õhuvõtuavad on pealegi nii väikse vahega kerest, et rataste poolt lennurajalt üles tõstetud tolm paiskub kõik mootoritesse, mis stardiajal võib väga halvasti lõppeda. Pealegi on düüs üleval mootor surumas masinat vastu lennurada, mis on muidugi hea - palju parem kui lennukitagaotsa üles lükkav mootor, mis lennuki esiotsa maasse suruks. Mootor surumas tagaosa vastu lennurada ja kohe selle ees tiivad, mis pikisurve tagajärjel masinat õhku tahavad tõsta võiks vast ökonoomsed küll olla. Samas lärm - senised sabamootoriga lennukid (MD 80, Boeing 717, Tu 134, 154) on mootorid olnud pigem kerest veidi kaugemale viidud ja ometi on neid masinaid eriti tagaosas vaevanud müraprobleemid. Tiivaaluste mootorite puhul on mootorid ju kerest kaugemal ja lisaks hoidekonsooli küljes. Tjah, mulle meeldiks ikkagi rohkem kui lennukiehitajad kolmnurgakujulisele põhiplaanile rohkem mõtleks. Muidugi tekib seal lennuki keskosast välja saamisega rohkem probleeme, aga võibolla on mõistlik sinna keskele jätta veidi ruumikam ala - baar näiteks. Pressiteade jätkub ...

Tulemuseks on säästlikkus, tunduvalt madalam emissioonitase, väiksem müra ja suurem mugavus.

Airbusi asepresidendi Charles Championi sõnutsi ei ole loomulikult tegemist „päris lennukiga“ ning kuigi kõik, mis välja pakutud, on praktikas teostatav, ei pruugi areng minna just täpselt selles suunas. „Sisuliselt lasime me lihtsalt oma fantaasial lennata ning üritasime mõtelda väljaspool olemasolevaid raame. Üks ideelennuki eesmärke ongi inspireerida järgmist põlvkonda lennukidisainereid,“ ütles ta.

Juhtiva sõltumatu futuroloogi Robin Manningsi nägemuses on lennunduse võtmesõnaks „paindlikkus“. „Kindlasti on meil reisijatena tulevikus võimalik valida vägagi erinevate mugavus- ja kiirustasemete vahel,“ usub Mannings.

Airbus prognoosib radikaalseid muutusi lennukite salongidisainis. Jutt käib ökoloogilistest isepuhastuvast materjalist istmetest, mis istuja mugavust arvestades kuju muudavad, samuti aga nupuvajutusega läbipaistvaks muutuvatest seintest, mis pakuvad reisijale 360-kraadist vaadet all avanevast maailmast.

Samuti unistavad disainerid holograafilisest virtuaalse sisekujunduse projekteerimisest, mis võimaldab kujundada erasalongist vastavalt meeleolule kas kontori, magamistoa või isegi aianurgakese.

Tulevikulennukites võivad teatud süsteemide jaoks energiat pakkuda erinevad „rohelised“ allikad, nagu näiteks kütuseelemendid, päikesepaneelid – või isegi meie endi kehasoojus.

Aeronautika arenedes ammutatakse tõenäoliselt järjest rohkem inspiratsiooni loodusest enesest, nii võivad teatud liiki lennukid õhutakistuse minimeerimise, kütuse kokkuhoiu ja sellest tulenevalt ka heitgaaside vähendamise huvides katta vahemaid võimalusel hanede sarnaselt, kolmnurgana.

Lisaks loodusele otsib Airbus ideid aga ka reisijatelt endilt. Reedel on lennunäitusel „tulevikupäev“, mil noorte kaasamiseks on kavas mitmeid üritusi. Airbus pöördub omalt poolt järgmise põlvkonna reisijate poole küsimustega, mida nad lennusõidu puhul oluliseks peavad.

2010-07-11T00:00:00.001+03:00

Oh mis päev - TiinaTiina otsustas valida sellise metsatee, et suisa kohutav - 2 km rohtunud rada. A. otsustas minu keelitustest hoolimata Taaralinnast Põlvamaale oma vastsoetatud uhiuue Scotti võidusõidurattaga tulla, oli Reolas pidurdamise tagajärjel oma rattaga (maantee oma, 1 cm laiuse kummiga ja imekerge) kukkunud. Peale temaga paari tundi ringi sebimist jõudes Maarjamõisa erakorralises meditsiinis öeldi, et ta puusaliigese sidemes on rebend ning mõra ja ta tuleb vähemalt neljaks-viieks päevaks hospitaliseerida ja opile saata. Uhh ... Ja jube nunnu oli kuidas pardiema 7-8 pojaga julgelt üle tee marssis Ülenurme taga ... see tähendas küll äkkpidurdust, aga ellu jäid.

Brabus

2010-06-14T21:07:00.001+03:00

Sai täna veidi kiiremini Muhumaalt tuldud kui see ehk tavaks on (aja peale tulek + ootamatu praamijärjekord). Millalgi paarikümne esimese kilomeetri pealmöödus Brabus maastur (ilmselt siis tegu MB G-seeria tuuninguga). Noh, möödus tähendas minu mittelegaalne kiirus + veel hunnik midagi. Kümmekond km enne Ääsmäed seisis ühel pool teed valge auto sinise kapotiga ja teisel pool juba tuttab Brabus ... väike klassivihaemotsioon käis läbi. Aga no las maksab, mulle aitab säästlik väike-keskklass küll, vb diislit tahaks :)

Nõuan GMOsid sisaldavat toitu! Ja CO2-vaba tuumaenergiat!

2010-06-11T02:08:00.000+03:00

GMO võimaldab luua taimehaigustele sobimatuid taimi, mis võimaldab ilma mürkidega pritsimata head saaki. Nt kui taimes on mõned valgud, mida tavaliselt haigused ärakasutavad kui taime nõrgimat kohta ründamiseks, siis GMO puhul võib neid valke muuta nõnda, et haigused ei saa neid enam ära kasutada.
Sellega saab taime muuta mõneks ajaks haigustele vastupidavamaks kuni uued haigused arenevad. GMO vastased toovad näiteid, et GMO taimedest 75 % on lihtsalt kemikaalidele vastupidavamad tavataimedest ja ülejäänud 25 % tootvat ise mingeid toksiine. Kui see ka nii on, siis see ei tähenda, et peaksime GMO vastu võitlema, võitlema peaks ainult ja ainult kemikaalide kasutamise vastu ning mõtlema välja paremaid viise geneetiliste muutuste läbi viimiseks. Näiteks kui tomatile lisada kala geen, siis tomat võib haigustele tunduda selle tagajärjel võõras ja riknemisele (bakteritele) paremini vastu pidada, kuid kuivõrd ka kala on söödav, siis tomati söödavus lisandunud geenist ju ei muutu. Iseasi teema on GMO omandiõigus. Kui GMO raps (õietolm) levib tuulega sadu kilomeetreid ja talumees kasvatab enda teadmata GMOks muutunud rapsi, siis ei tohiks teda karistada ja ei peaks saaki hävitama. Põlduse mürgitamisel iseenesest pole GMOga miskit pistmist, mürgitamise GMOga sidumine on võibolla GMO tehnoloogia vale kasutamine (vb peaks pigem uurima võimalusi keelata taimede mürkidele vastupidavamaks aretamiseks st mürkide kasutusvõimaluste laiendamiseks). Küsimus ei ole GMO halb olemises, küsimus on kemikaalides eraldi ja tegelikult just GMO võib meil aidata pääseda neist kemikaalidest. Muidugi iga GMOd tuleb eraldi uurida, teoreetiliselt võime nt GMO taime viia sisse rästiku mürgigeeni ja selle abil taime mürgiseks muuta. Aga enamik geene mõjutavad nii väikest osa taimest, et kuna taim on süües keedetud ja töödeldud, siis rästikumürgiga taime sissesöömine meile tõenäoliselt ka midagi halba ei teeks. Pealegi koosneb rästiku mürk ilmselt mitmetest erinevate geenide poolt mõjutatud ainetest, taime haiguskindlamaks tegemiseks jätkuks tõenäoliselt vaid mõnest muutusest. Mürki oleks taimes vähe ja mürk on ju tegelt mõeldud mõjuma veres, sissesööduna keedetud kujul poleks see ilmselt üldse nii halb.
Vaadake, GMO vastu ei tule võidelda, vaid tuleb võidelda põldude mürgitamise vastu, vahet pole kas GMO või tavaline taim ja minuarust GMO nime kasutamine vales kontekstis on potensiaali omava asja ohustamine. Mida me ei vaja.
Ma olen alati tõre GMO vastaste suhtes, nagu ka tuumajaamade vastaste suhtes :)
Ma olen väga roheline, aga ma suisa NÕUAN GMO tooteid ja tuumaenergia abil toodetud elektrit :)
Sest need mõlemad on tegelikult loodusele puhtamad, kui neid õigesti kasutada. Nad ei põhjusta CO2 emissiooni. Lihtlabased intrigaanid väidavad, et GMO oma olemuselt on paha, seostavad selle muude ja tegelikult pahade asjadega, mida võibolla kasutatakse ka GMOga seoses, aga mis tegelikult pole üldse seostatavad kui seda õigesti teha. Ma jälestan seda loba ja naiivset antipropagandat, mis selliseid anti-GMO teemasid tihti saadab. Ma näen igasugu looduskaitsjate hulgas kahjuks lisaks mõistlikele inimestele ka pimedaid uue kartjaid, kes ei saa asjadest aru ja samas jagavad hästi propagandat, panevad uued asjad kokku negatiivsega ise seda tajumata, et võitlema ei pea mitte asja enese vaid juba ammu juurdunud teiste harjumuste vastu, mis jätkuvalt levivad - no näiteks põlduse mürgitamine.

Näiteks kordame veidi teisest vallast üle ühe teooria. 20. sajandi teisel poolelohtralt levima hakanud vähktõved on osalt põhjustatud puhastusainete ja säilitusainete kasutamisest, mis tapavad baktereid ja seega need samad meie keha mikrofauna osised ei saa algeostes hävitada segaseks läinud rakke, millest saavad vähkkasvajad. Vähem kemikaale - selle loosungiga olen igati päri, nii põllul, nõudepesus, põrandapesus ja igal pool mujal. Võiks keelata tugevad antibakteriaalsed puhastusvahendid igapäevakasutuses. Rootslased tahtsid need ainult haiglatele reserveerida, tegid vist ära - ja eks õige on, haiglas on vaja lisatagatist. Kahjuks kaasneb sellega muidugi see, et haigla bakterid on palju agresiivsemad. On väidetud, et meie kehal on 10 korda enam baktereid/muid pisielusolendeid kui meie kehas endas rakke on. Aga see mikrofloora on tõsiselt kannatanud viimastel kümnenditel, kuuekümnendate toidutööstusrevolutsioonist alates.

Tegelt igasugune aretustegevus on sisuliselt GMO, või noh, aretuse juures tehakse sama asja, aga pimesi proovitaske kokku panna paremat komplekti. GMO puhul on juba teooria taga, et mis täpselt mida teeb. Põhimõtteliselt nagu häkiksid arvutiprogrammi koodi ja püüaksid teda veidi teisiti käima panna. Nad tunnistavad ise ka, et ei luba teisi vaateid ja nimetavad kõike GMOd pooldavat reklaamiks. Minuarust on see väga usuhullude kampa meenutav. "Antud kodulehel ei ole püütud kõikvõimalikke erinevaid seisukohti välja tuua. Leiame, et on piisavalt teisi huvigruppe, kes tegelevad GMO-de reklaamimisega ja oleme otsustanud, et piiratud ressursi tingimustes võtame enda peale just riskide osas infolünkade täitmise." Ühesõnaga sellel lehel on arvamused kirjutatud skeptilises toonis ainult. Ma ei ütle, et pole probleeme. See GMO rapsi probleem on päris tõsine ja ennekõike on probleem seadustes, mis lubavad trahvida GMO kasutajat, kes sedaametlikult ostnud pole. Patentidega kaitsmist tuleks pigem piirata ja GMOde juures peaks päris tõsiselt piirama patendeerimist. Sest see teeb selle valdkonna suureks äriks. Kui GMO valdkonnas patendeerimine raskeks teha, siis ei saaks keegi sellega suuri rahasid taga ajada
ja GMO asju aetaks rohkem altruistlikes huvides kui üldse. Nt ainult riikide rahastamisel.

Aitäh, R. , tegelikult ma sain ka targemaks :)
Kuid mind ikkagi häirib see GMO negatiivseks tembeldamine, mis näib nagu oleks GMO enda pärast. GMO on tegelikult aretamine nagu iga teinegi. Ja palju kiirem, tõhusam ja läbimõeldum aretamine. Mida mingil juhul keelata ei tohi, aga peaks lihtsalt paremini jälgima.

Nõuan GMOsid sisaldavat toitu! Ja CO2-vaba tuumaenergiat!

Vabandan seoses teksti konarlikusega, see põhineb msnivestlusel ja seda pole plaanis toimetada millekski muuks.

St Ola

2010-05-23T22:27:00.000+03:00

St Ola oli täna hädas maabumisega. Video on kehv, aga midagi kuuleb isegi ehk heliribalt:

Kes viitsib, see võib lisada subtiitrid. Kapten hüüdis minu mälu järgi midagi sellist, et tal on vaid üks kruvi (kas teine on katki või St Olal ongi üks?) ja seepärast lasi otsa uuesti lahti ja kinnitas tagumise. Igatahes järjekord oli meeletu, tükk maad kaugemal kui Kuivastu kõrts.

2010-04-12T19:44:00.002+03:00

Oh asju juhtub ja juhtub ...

Vahepeal sai minust nn rõngastatud mees. Sõrmus auga sõrmes 1. aprillist. Pidu oli väike - rahvuslikus stiilis, aga ilm oli suurepärane, tegime Vabaõhumuuseumis pilte ja külalistele ekskursiooni (ja jalgade niisutamise).

Eile, 11. aprillil käisime abikaasa ja sõbraga Purtse jõel parvetamas, moodsa sõnaga - raftimas. Pidada olema lihtne jõgi, kus on raske ümber minna. Noh, sellise suurveega - jah muidugi :-/

Tulemus - tormasin pool tundi nagu peata kana piki jõekallast, heinamaad, teed jõesuudme suunas ... kui vool parve puutüve alla tõmbas olin mina parve tagaotsas. Käisin vee alt läbi, aga sain okstest kinni ... kolmanda tüvejuures õnnestus teise puu taha veidi vaiksemasse voolu end tõmmata ja sealt siis kuivale ka ... aga keegi teine sealt kohe välja ei tulnud. Enda päästmisega ametis polnud mahti mõelda ka. Kui väljas olin tuli tagant poolt parvejuht, jooksis piki märga kallast allavoolu kui nägi, et minuga korras on. Ronisin kõrgest kaldast üles ... nägin esimesel madalamal heinamaal kahte inimest - selgus, et meie parvelt, aga mitte minu omad. Tagant tuli üks tüsedam mees esimeselt parvelt, mis juba enne meid ümber oli läinud (puu juurde sõudis meie juht meid vist selleks, et abi osutada neile). Tema oli mures "tüdrukute pärast", need olid keskeale lähenevad daamid ja ka nooremad naised esimeselt parvelt. Mees tormas piki jõge edasi hooga, püüdsin järgneda, aga mäeveerust üles saamine oli raske. Viimaks jõudsin plaanitud maabusmiskoha teele, kus tuli vastu auto. Vaba kohaga ... aga minu omi polnud ikka ... sõitsime randa, kus paistsid eemal parved ja inimesed nendel, aga minu omadest polnud ikka veel midagi teada. Viimaks selgus, et nad olid merele kantud ja seal viimasel hetkel välja tõmmatud. Peale poolt tundi vees ... jah - varustus oli okei (kuigi märg eelmisest päevast). Aga ettenähtud maabumiskoha juures või kuskil enne merd võinuks inimesed ikka kinni püüda ... see teekond vees läks liiga pikaks ja kahel inimesel oli surma maik juba suhu tulemas. Mis nüüd mina sest tean küll - minu paar minutit võitlust lainetega ja puutüvedega oli köömes selle kõrval, kuid hirm kallite inimeste elude pärast oli päris ...

Kaart ka. Ja organisaatorite poolne turundusvideo ka - viimase lõpus on jube kuulda naeru-aplodeerimist. Ümber minek / vette kukkumine sellises vetevoolus pole naljaasi. Hullem osa - 12 inimest piki jõevoolu alla tulemas on puudu ... liiga hirmus turunduseks. Suurem jagu neist (kahest parvkonnast) tuli ise välja või tõmmati veel enne jõe lõppu. Õnneks ei tao vool praegu inimest vastu kive, aga võib kinni jääda okstesse ja muul moel igati räsitud saada. Nende auks peab samas ütlema, et varustus oli tasemel. Jättis ellu, aga napilt. Organiseerituses võiks olla asi parem, et algajad inimesed ikkagi nii karmis kevadvees kui tänavu saaks enne jõe lõppu kokku korjatud ja ei peaks paari päeva või veel kauem põetusvoodis veetma alajahtumise tõttu. Võib olla ei läheks siis ka nii palju aere kaduma :)
Meie ilmselt enam sellist seiklust ette ei võta ja loodame, et lisaks meile tegid omad järeldused ka organiseerijad ning järgmiste kundedega läheb sellise veeseisu korral käiku mõni lisagarantii vältimaks pikka vintsutust läbi terve jõe merele välja. Ja kaasa vaatepunkt ka.

2010-03-28T21:47:00.001+03:00

A. avastas hiirekasutust salvestava jubina, minu poole tunni töö. Pisikese ekraaniga masinal, nagu näha, siis veidi spetsiifilisemal kasutajaliidesel ka. "Start" nupu asemel kasutatav koht on ülal nurgas.

Toimet: lisasin pildi pikemast kasutusest ja ilma peatuste markeerimiseta.

2010-03-18T10:58:00.000+02:00

Ma oleks järgneva ehk kiibiuudistesse või pingviin.org'i pannud, aga on tunne, et see pole piisavalt hea.
Veel lisaks väike tähelepanek, et kaughaldusega kasutajatoe kogemused on tekitanud kummalise harjumuse kõiki arvuteid kaugelt juhtida - SSH on sigamugav viis diivanilt netbooki kaudu laual asuvas sülearvutis muudatusi teha. Hallatava koduse arvutivõrgu liikmete arv on juba ka päris suureks kasvanud - oma seitse liiget kahes füüsilises asupaigas ... Tänase üritusega seoses viskaks veel ühe kivi Johannes Kerdi kapsaaeda "Mind ootab mu hobune, et viia mind Tapale" (jõudsin poole ettekande pealt) ... aga suhtumine stiilis, et harjutame-harjutame-harjutame ja kes ei suuda ülemuse juhatuse all toimuda, sel pole kohta, st saame ka ilma läbi - võivad olla veidi iganenud. Moodne sõjapidamine, eriti veel kübersõjapidamine ja selles kaitse seda enam, eeldab originaalset mõtlemist - oskust uusi vigu tuvastada, võimalikult kiiresti neid järgi proovida, testida ... muidugi tuleb teatud eetikareeglitega arvestada - sõdur peab olema oma ülemuste suhtes aus ja ustav, truu kodumaale ... ja mõned reeglid veel, aga kübersõda pidades ja selle eest kaitstes ei saa tegijaid reeglitega uputada.

CERT Eesti teabepäeval KUMUs tutvustati ka ID-kaardi/Digidoci tarkvara arendust, muuseas ka Linuxile. Esmalt löödi lahku krüpteerimine ja allkirjastamine, et võhikud 10 aastaks oma dokumente ära ei krüpteeriks.
(Olen/olin kohapeal, see siin on kiire kuulmise järgne refereering ilma pressimaterjalideta)

OpenOffice.org tarbeks luuakse moodulit, mis võimaldaks rakenduse seest dokumente allkirjastada. OpenOffice'i dokumendisisese allkirjaga süsteemi siiski käima ei saadud.

DDOC failivormingu asemel ollakse üleminemas uuele, BDOC vormingule.

Brauserite poolelt töötavad uued rakendused hästi Firefoxi ja Safari abil, Chrome ja Windowsi IE kasutajale on see esialgu ebamugav ja Opera toetus puudub täielikult.

Ka loodi PDFi allkirjastamise tuge otse Adobe enda lugeja kaudu, mis võimaldab digiallkirju lugeda ilma lisatarkvara installimata ka välismaistel kasutajatel, kes meie rakendusi muidu ei vaja. Kahjuks töötab see esialgu ka vaid Windowsi (võibolla ka Maci) PDF lugejaga, sest Adobe ise pole jõudnud oma Linuxi lugejasse veel seda võimalust integreerida kasutataval kujul.

Hakkama ei saadud lisaks OpenOffice.org dokumendivormingu sisese digiallkirjastamise toega ka uue C digidoc teegi loomisega.

Uuelt ID-kaardi partnerilt, keda otsima hakatakse, tahetakse lisaks arendusele ka asjalikku kasutajatuge. Kõige optimistlikuma plaani järgi saaks uus partner valitud aprilli lõpuks.

Koodi/infot saab: id.eesti.ee

Mis on Firefoxi eelis?

2010-03-02T16:34:00.001+02:00

Mis on Firefoxi eelis?

See on mugav laiendatavus ja ulatuslik platvormide tugi. Veebibrauserite valdkond peab olema allutatud standarditele, vastama ühiselt kokkulepitud reeglitele. See võimaldab veebibrauseritel kasutada suvalisi veebilehti ja näidata neid ühte moodi. Tõsi, sellel on alati omad piirid - on ju opsüsteemid erinevad ja mõistagi ei saa brauserid olla üdini sama koodi peal, sest koodi kohta käivad koopiaõiguse sätted. Ideaalis pole vahet millise standarditele alluva veebisirvikuga veebi vaadata, igatahes on turvalisem kui kasutajaskond oleks jagunenud võimalikult ühtlaselt. Standardid ei saa turvavigu endale lubada - standardite rakendamisel juhtub aga ikka vigu - seega parem on kui sobivaid lahendusi on mitu. Firefox töötab Mac OS X, Linuxi, FreeBSD, Solarise kui ka Windowsi peal - seega on ta ilmselt kõige laiema platvormiga standarditele alluv graafiline brauser. Tekstipõhine Lynx töötab ehk enamateski süsteemides, aga see pole oluline - aeg on edasi läinud.

Firefoxi suurimaks eeliseks on täna täiendused - pistikprogrammidega saab teha mida iganes alates järjehoidjate sünkroniseerimisest, reklaamide ja skriptide keelamisest kuni välja põhjalike erikasutajaliidesteni näiteks integreerimaks brauseriga emaili/voogudelugejat. Google Chrome ja vabatarkvaraline Chromium on tõsiselt Firefoxile kannule astumas - nende eeliseks on vähe ruumi võttev moodne kasutajaliides ja iga sakki eraldi protsessina jooksmine, mis brauseri kokku jooksmise tõenäosust veebi testimisel vähendab. Need mõlemad on Firefoxi puhul ka arenduses ja lähema aasta jooksul kasutusse jõudmas. Firefoxi pistikprogrammid on veebilehtede loojatele tihti väga vajalikud ka testimisel - nende abil saab kergesti luua automaatteste ja põhjalikult uurida mida veebiserver ikkagi brauserile väljastab - kontrollida lehe turvalisust. Firefoxi lisaga Noscript saab keelata skriptide töötamise lehekülgedel - see hoiab kokku hulga arvutiressurssi (hea netbookidel!) ja võimaldab julgemalt surfata kahtlastel lehekülgedel. Firefoxil ja Chrome'il on ka viimaste tarbeks privaatse brausimise režiim - sedasi külastatud lehekülgi meelde ei jäeta.

Uuenduslikusest rääkides - aastaid oli kõige uuenduslikum Opera (nt tõi esimesena sakkidega brausimise), kunagi veebi alguses Mosaic ja Netscape. Viimastel aastatel on uuenduslikus olnud Chrome´i eelis, aga igal brauseril on omad võluvad uuendused.

Kuigi massikasutusega veebilehtedel on Firefoxi osakaal tihti IE osakaalust väiksem, siis Firefoxi, Opera ja Chrome brauserite kasutajad on pidanud vaeva nägema teise brauseri installimiseks ja seega tõenäoliselt veebi kasutamisel pädevamad. Näiteks ühe arvutiajakirja veebilehel on viimase aasta külastustes selgelt juhtimas Firefox 48 %, järgnevad IE 39 % ja Opera 5,7 % osakaaluga. Chrome järgneb neljandana 3,5 %, kuid on liiga uus, et teda aasta pikkuse aja jooksul tõsiselt statistikasse kaasata.

Avaldatud Arvutimaailma veebruarinumbris 2010. Siinkohal toimetamata-lühendamata redaktsioon.

2010-02-08T15:42:00.000+02:00

Automehed tegid akna all sõud...

Tsirkuse osalised: rekka, kaks kastiga maasturit ...

Tüdinud pealtvaatajad saavad lõpuks liikuma hakata. Tükk aega oli terve Veerenni ärimajasse suunduv teelõik umbes.

Mõtlesin ka rikkaks saada: Lotoga ...

2010-01-27T21:29:00.001+02:00

Valisin mõned nädalad tagasi esimest korda elus välja kaks Viking loto mänguvälja - mõlemale läksid küllalt juhuslikud (mitte kõrvuti) ja erinevad numbrid, st 12 erinevat numbrit - ükski number väljadel ei kattu. Väljad läksid mängu mõlemad kümneks nädalaks. Nüüd on möödas kolm loosimist ja võib veidi statistikale mõtlema hakata.

Sain esimesel loosimisel kolm tabamust - kaks põhinumbrit väljal B ja ühe lisanumbri väljal A. Teisel nädalal sain pihta väljal B ühe lisanumbri ja ühe põhinumbri, väli A läks täitsa raisku. Kolmandal nädalal ehk täna sain pihta mõlemal väljal ühe põhinumbri. Huvitav, milliseid nõkse võiks veel tõenäosusega mängimise nimel katsuda võiduvõimaluste kasvatamiseks.

Paar reeglit millest juhindusin (oma aru järgi):

1. Üle kahe numbri kõrvuti juhtumiseks on tõenäosus väike, seega olgu valitud numbrite vahel enamasti vähemalt paar-kolm valimata numbrit.

2. Kahel väljal olgu kõik numbrid erinevad, sest vähemalt väikse võidu tõenäosus kasvab sellest märgatavalt.

3. Loosimisele mingu väljad võimalikult pika aja jooksul - kuna iga nädal tulevad erinevad numbrid, siis on tõenäoline et mingil nädalal ikka juhtuvad need "õiged".

Võiduvõimalust ei suurenda, aga teeb mugavamaks internetist hankimine. Süsteem näitab ise ära mis numbrid võitsid, pole vaja telekat pommida ega netis tuhlata ja näpuga järge ajada.

Seega, johtuvalt neist reeglitest ei tasu täita pliks-plaks pileteid. Kas kellegil on veel asjalikke soovitusi, et kuidas oma võimalusi tõsta? :)

Uus mängukann ...

2010-01-19T22:55:00.000+02:00

sain endale uue vidina. Seni olen vahel väliseid välke laenutanud, aga nende kasutamise teooriaga pole veel palju tegelenud, nüüd siis aega-mahti alustada. Vahva!

Eetilisel reklaamil ebaeetiline vorm

2009-12-31T11:47:00.000+02:00

Vigisen sel korral ühe Eesti suurema uudisteportaali üle, mille Operaga lugemisel ma vahel ka reklaami vaatan. Teistes arvutites on kenasti ja turvaliselt AdblockPluss peal ja ei pea vahtima midagi. Aga vahel on hea pilk peale visata ... nüüd siis on teist päeva väljas ilmselt heategevuslikult näidatav reklaam, mis kasutab ebaeetilist kontseptsiooni - "sul on uus sõnum" ja edasi järgneb reklaamil emaili vormis tekst piltidega. Pildid vahelduvad, "new message" reklaami ülaosas vilgub ka tsüklis. Okei, probleem iseenesest on ju akuutne - haruldast haigust põdeva lapse ravi võiks siiski aidata ... muidugi peaks seda Haigekassa tegema, keda siin reklaamil ka sarjatakse. Aga siiski - kas on õige paista reklaami millegi muuna kui see on? Siin juhtumil saab õnneks küll ilmselt isegi iga (veidigi itteadlik-) laps aru, et tegu pole sõnumi, vaid lihtsalt pildi/reklaamiga, aga segaduse tekitada üritamine on siiski kuritahtlik.

Huvitav võimalus

2009-12-20T17:38:00.000+02:00

Läti on jõudnud nii kaugele, et sinna on võimalik raha eest emigreeruda väljast poolt Euroopa Liitu ja siis edasi liikuda. Karm värk. Piisavalt atraktiivne riik, et sinna sõita - murkad on valmis isegi raha maksma, et kuuevarbaliseks hakata!

Päevad-nädalad voolavad lepase reega ...

2009-12-11T15:29:00.001+02:00

Mitte ainult töötuelu ei kulge kiiresti, tööelu kulgeb veel kiiremini. Poolteist kuud on täis tiksunud. Vähem kui nädala pärast möödub kuu ka autojuhilubade omandamisest. Nüüd siis käsil see kõige olulisem õppeperiood ...

Tegelik sõitma õppimine hakkab ju peale alles siis kui load käes on. Ettevaatlik ja ebalev, mitte usaldav käitumine hakkab asenduma palju ohtlikuma stiiliga, kus asjad enamvähem käpas on, julgelt läheb gaas alla ...
Enam ei oota peateele pöörates, et kõik autod kadunud oleks. Juhtub, et sõidan teise auto ette välja kui tundub, et tulijal on piisavalt väike kiirus. Seni pasundatud pole selle peale, aga paar korda on endal pärast paha tunne jäänud ... liiga vähe maad.
Igapäevaselt läheb ligi 50 km, sellest suurem osa linnades. 12 km maanteed.

Paari päeva eest käisin esimest korda autopesus. Sai raadio antenni üritatud autosse suruda enne seda, ei tahtnud minna. Lõpuks läks kõige täiega - auk jäi järele. Põnev muidu see pesu - esmalt tädi pritsib miskit valget kraami auto täis, siis laseb natuke seista. Viimaks tuleb sõita harjade ette kuni foor läheb punaseks. Peale seisma jäämist asuvad harjad ja vesi peale ... Kui autost välja ronisin, siis ei tundnud enam ära. Kaitsev tolmusoomus kadunud ja hallist masinast sai taas lilla ...

Eile sai ka soonelised pidurikettad vahetatud. Klotsid ka, õli ning lisaks summutit kinni hoidvad kummid samuti. Viimaseid sai suvel juba vahetatud, auto taga otsas, aga mitte keskel. Ühe kinnituse küljes ikka summuti ülal ei püsi kaua ... 15 k juba sõidetud ka.

Nõndamoodu jõudsime linna ...

2009-11-05T14:36:00.001+02:00

Tegelikult on sellest juba kümme päeva möödas, nimelt jõudsime oma killavooriga eelmisel sinisel nädalapäeval tagasi linna. Vaene oopeli saan kraapis maad veel kruusal. Pilved olid madalal, et Virtsu veskid paistsid vaid alumisest otsast.

Kirjutatud sai juba enne, nüüd lisan lihtsalt mõned pildid. Viimasel on Pärni lõpuks linnas, hull loom hüppab nagu vedrudega või kaob padjade vahele ära magama, pehmesse.

2009-10-29T00:31:00.001+02:00

Olin vahepeal küllalt solvunud panga suhtes, mida tavatsen kutsuda Swedish Gang Bangiks. Noh, mõistagi on minus tugev annus irooniat ja pahane olemist rootslaste otsuse aadressil see pank just sedasi ristida nagu ta ristiti. Danske otsus regiooniti regionaalsete nimedega toimetada on oluliselt sümpaatsem. Norras tegutseb pank näiteks Fokus Bank nime all, Rootsis on Östgöta Enskilda Bank. Lätis ja Leedus Danske Bank´ina, aga Suurbritannias Northern Bank, Iirimaal National Irish Bank. Rootsis on tegelikult Danske´l lugematu arv nimesid: Bohusbanken,
Gävleborgs Provinsbank, Hallands Provinsbank, Närkes Provinsbank, Skånes Provinsbank, Smålandsbanken, Sundsvallsbanken, Sörmlands Provinsbank, Upplandsbanken, Värmlands Provinsbank, Västmanlands Provinsbank ja Älvsborgs Provinsbank.
Üht või teisi pidi, aasta tagasi oli Danske/Sampo täitsa viiskas ja viks pank, aga täna ma olen neis mõne võrra pettunud. Ei, midagi hullu pole veel juhtunud. Mina ei saa kurta, et Sampo pank minu eraelus sorgiks, antud Iseka teenustega liitusin ka juba ja pigem sorgin mina panga eraelus.

Nüüd ma avan oma arvamuse ISEKAS personaalpangandusest.

See on tegelikult tagasiminek, sest senises personaalpanganduse programmis said inimesed rohkem arv kordi tasuta välja võtta raha võõrastest pangaautomaatidest (nagu SwGB, Seebipank jt), said tagatult tasuta pankade vahelised maksed (lisaks pangasisestele maksetele) ja midagi ehk veel.

Tõsi, uute boonustega tekkisid võimalused kuumaksuta pangakaarti omada, mis on ju tõepoolest asjalikud, kuid mina küll nii rämedalt punkte raiskamiseks ei saanud, maksimumist jäi mul puudu vaid 1-2 punkti ja ma leidsin palju asjalikumaid boonuseid kui nood pangakaardiga seotud. Jätkan Swedish Gang Bangi pangakaardi kasutamist, automaadid on lahedalt laiali ja kaart kulub ära. Mind ahvatleb aga viimasel ajal ka võimalus suurem hulk raha viimati mainitud asutisse üle viia. Nimelt on Danske otsustanud vähendada viimastel kuudel oma intressimäärasid. Viimati on 1 kuu intress langenud isegi alla maagilise 3 % piiri ... Umbes kolme kuu pealt muutub pank enamvähem konkurentsivõimeliseks, võibolla on asi selles, et läinudaastase oktoobri-novembri pangavahetuskuu pakkumiste ajal kogunenud boonusintressiga hoiused hakkavad lõppema ja vaja on tagada raha pikem püsimine, aga ometi ei täida praegune hinnakiri nende oma soove. Minu kümnendikmiljonile lähenevad säästud teeniksid SwGB pangas kuu ajaga poolteist protsenti enam - nimelt pakuvad rootslased boonusprotsente vastavalt summade suurusele, mida taani ihnuskoidel anda pole. Taani ihnuskoidel on aga veel üks kurikaval plaan, nimelt püüavad nad vaeseid kliente jõuga üle tulema sundida. Kui kolme teenust kokku ei tule, siis tahavad ihnuskoid hakata kasseerima 30 krooni kuus arvelduskonto omamise eest. Taani Danske seda mult küll ei võtnud, olin tolle asutise kliendiks nimelt 2007. aasta sügisel kuni jaanuarini 2008. Taanimaal elades. Läinudaastal pakkus Sampo 7,5 % aastaintressi aastastele hoiustele suuruses 10, 20 ja 30 k. Magus, sest SwGB suutis sel hetkel rääkida vaid ehk 5 %. Täna pakub Danske 5,05% aastas ja see ületab küll SwGB 4,35 kuni 4,5 % aastas. Lühiajalised intressid on muutunud aga väga ebameeldivaks. Võibolla peaks vahelduseks üldse kolmandate pankade teenuseid tarvitama hakkama.

Tööd-tegemised

2009-10-28T12:25:00.001+02:00

Kaks tegusat päeva on seljataga ja ilmselt jätkub tegemisi nüüd hulka rohkem päevadesse kui mõnel ajal enne. Esmaspäevahommikul suundusime oma killavooriga saarelt linna. Saan kaapis põhjaga muru ja kruusateed esimesel paarisajal meetril, tagumik hullult all - peal õuna-kartuli-inimeste-kassilast. Tubli autojuht tegi head tööd, naelkummid pidasid end kenasti vihmas vastu. Lisaks sai tiirutatud õhtul saaniga mööda Tallinna - tipist kamikazesse, siili, piki järvevanat ülemistesse, veidi ringitamist kristiines, kamikaze, tip ... lisaks kutse tööintervjuule, teist korda samasse kohta "sest on täiendavaid uudiseid ..."
Teisipäeval siis intervjuu - üks küsimus "millal oled valmis tööle asuma?". Keskpäeval autokoolieksam ja viimaks esimest korda tööle... kätte Latitude D6400 arvut kah. Nüüd on mul 7 arvutit, neist 2 küll spetsiifilised (ruuter ja USB kõvaketta server) ...
Autokoolieksamil sõitsin Motokaru autokooli Volvoga. Uuem ja ootamatum auto, siduripedaalil oli justkui vedru all - muutkui trügis ülesse. Lisaks süütevõti hoopis armatuurlaual - sõiduõpetaja sõnul olevat ka Autoleht kirjutanud, et masina käivitamise boonuseks on akende puhtaks saamine. Korra tõepoolest käima panin puhastuse. Välja suretada õnnestus neli-viis korda, aga mitte üle ühe korra järjest (eriti). Sõit läks kenasti, korra Kadaka teele pöörates läks tagarattas äärekivi vastu, aga ma ei ole nii suurte sedaanidega harjunud sõitma ju. Oma saan ja autoõpetaja golf on lühemad veidi.

Pärnil on valimistest üsna ükstakõik

2009-10-17T12:04:00.000+03:00

Minul päriselt ei ole.

Eile autosõidule minekul jäi mainimata veel üks asjaolu. Maja ees oli auto klaasipuhastaja all mingi kollane paber ... noh, võite ühe korra arvata, mis asi see oli. Ei olnud trahvikviitung, autot riivanud naabri vabanduskiri ka ei olnud ... aga ma ei viitsinud isegi süveneda milline neist bandedest just seda paberit jaganud oli. Sossis rehvidega vana volvo, mis parkimisplatsi tagaservas seisab oli samuti kollase lehega dekoreeritud. Ilmselt olid lehed mujalgi olnud, sest veidi oli paber klaasipuhastaja ja klaasi vahele kinni kuivanud ja ma polnud kaks päeva auto juures käinud.

Pärnil on valimistest üsna ükstaskõik. Ta teab, et nagunii valitakse teda. Valige Pärni :)

Aga minu postkast on justkui prügikast ... muudkui kanna pabereid ...

Krattimine sõiduplatsil

2009-10-16T21:07:00.000+03:00

Lükkan ümber vahelduseks kuuldused, et minuga midagi halvasti on läinud. Ei ole, täiesti sujub. Käin tööintervjuudel, teen väiksemaid otsi vabatahtlikku tööd ja arendan ennast. Sõidan õppesõitudega Tallinnas ja Harjumaal.

Täna käisin õppeplatsil juhendajapaberitega sõbra ja oma autoga. Noh, ametlikult võttes L. autoga, meie ühine vara siiski. Saan, mida siin blogis ka puudutanud olen. Niisiis kärutasin platsile, kus värav oli parasjagu kinni - üks veoauto oli sissesõidu blokeerinud. Tagurdas ja sain siiski jaole. Kolm veokit tegid platsil õpet, kaks järelkärudega. Muudkui tagurdasid postide vahele ja tagurdasid... platsi teises servas on sõiduautode tagurdamise ning külgboksid, aga sõiduautosid platsil polnud. Minu eesmärk oli harjutada kohapealt liikuma hakkamist. Pole taibanud korraga koos siduri üles laskmisega ka koos gaasi anda, ikka esmalt vaikselt sidur üles ja siis kui asi kindel alles gaasi kallale. Aga nõnda ju ketsi panna ei anna ... aga peaks, sest kui juba ketsi vilistada oskad, siis ilmselt saad liikuma ka foori tagant - taga hulgem vihaseid kaasliiklejaid, kes ootavad. Niisiis, mis teha - pargin end platsiservale, ees pikem sirge tee. Jätan seisma.
Lasen siduri üles ja püüan samaaegselt või vaid väikse viivitusega ka kohe gaasi anda. Lasen veerand platsi hoogu üles veidi - olgu öeldud, et plats pole suur - küljel on kolm külgboksi ja veidi jääb veel ruumi üle küll ka. Käiguvahetamiseni ei jõua, vaid tõmban piduriga hoogu uuesti maha veidi, pööran veidi paremale ja teen siis ümberpöörde jäädes uuesti seisma.
Alustan uuesti - sidur-gaas ... täitsa hoogsalt läheb, kahju ainult, et ei ole õppefoori, mille alusel ajastada oma liikuma hakkamist, pigem ajastan ikka selle hetke järgi kui mul sidur vedama saab. Jõudsin siis oma 4-5 tiiru teha, kui üks paks mees handsfreega minu poole poole ümberpööramise peal tulema hakkas. Okei, jätan pööramise pooleli ja seisma, lasen akna alla ja saan sõimata. Platsi kasutuseeskirjade järgi üle 5 km tunnis sõita ei tohtivat, aga mul olevat 40 sees. Noh, esimese käiguga 40? Kiiruse üle ma vaidlema ei hakka, kuigi üritan end õigustada, et kuskil peab ju saama harjutada autoga paigalt võtmist. Et see ikka vähe kiiremini läheks.

Lahkusin platsilt, eks täna sai startimist juba veidi harjutatud. Platsi korrapidaja, kes kasutamise eest tasu võtab ütles, et mul ei tasu tähele panna seda noomimist, sest minu harjutused ei seganud teisi sõitjaid. vähemalt talle ja mulle jäi selline mulje. Kas ma nüüd esimese käiguga just 40 peale sain - ei tea. Pöörded olid küllalt ülal küll.

Meie Pesa on hädas

2009-08-14T21:45:00.002+03:00

Naabermaja korteriühistu hädade põhjuseks on kuupäevi mitte tundvad ehitajad - 39. juuliks pidi valmis olema, aga nüüd juba 14. august - 9. august ka ammu seljataga.

2009-08-04T10:15:00.002+03:00

Otsisin hommikul üles oma Tulilinnu (Toshiba läptop) teenindusse viimise paberi ja helistasin teenindusse ServiceNet. Selgus, et arvuti ootab juba nädalapäevad üksildaselt riiulil, puhastus ja parandus tehtud. Lihtsalt firma oli remondi seisust teatanud SMSi teel ja kuna mu telefon oli 25. juuli varahommikust alati pilditu on olnud, siis ma lihtsalt polnud seda kätte saanud.
Kella kaheteistkümne paiku tabas mind sel samal pilditul mobiiltelefonil venekeelne naisterahva kõne, pidasin seda algul muidugi valeühenduseks - slaavi kaunitarid ei paku mulle vähimatki huvi. Kuid järjekindel naisterahvas selgus olema hoopis Toshiba kliendirahulolu uuringu tegija, võimeline suhtlema muidugi vene ja hädapärast ka inglise keeles, sain selgitatud oma rahulolu. Võrreldes palju enam levinud Asuse toodetega on japsidel tõesti kena teenindus, remont olevat võtnud vaid 9 päeva, minu oma süü, et ma üle nädala pärast seda masina vastu huvi polnud tundnud ja teda teeninduses olin lasknud seista. Eks siin mängi rolli nii pilditu mobiil kui ka pisike Varblane (Lenovo pisirüperaal), kes on suutnud Tulilindu kenasti asendada. Igatahes võrreldes Asuse 5 nädalat kestnud reisiga Leetu oli tegu täitsa hea teenindusega. Eks nüüd peab masina käima panema ja proovima midagi protsessoriintensiivset teha - kompileerdia midagi siis teab, kas töötab ka paremini.

Lõppkokkuvõttes sai väga pkk päev ... polikliinik-mööblipood-sööming-riidepoed-telefonipood-arvutiparandus-pealekorjamine-kojukobimine-testimine-kontrollimine-söögikoha-kinnioleku-konstanteerimine-söömine ning viimaks 1,5 tundi tänavatel - sisuliselt esimest korda tõsisemalt tänavatel õppesõidul, mis viimaks viis väiksesse kodulinna välja.

2009-07-31T17:38:00.002+03:00

Madis
to p*@bar*.fi
date Fri, Jul 31, 2009 at 17:31
subject tööpakkumine it kasutajatoele
17:31 (6 minutes ago)

Tere!

Nägin CV keskuses eesti ja inglise keelset tööpakkumist läti ja inglise keelt oskavale it-kasutajatoe isikule. Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et Eestist on raske leida vähegi läti keelt oskavaid isikuid. Kui siis ehk õnnestub seda Võrumaalt, Paganamaalt, Valgamaalt, aga Tallinnas ja Harjumaal on see küll tikutulega nõela heinakuhjast otsimine (vähemalt ei lähe miski põlema peale nördinud tööotsijate, kellele muidu kuulutus huvi pakuks). Teiseks hämmastab mind miks ei ole keele nõuetes kirjas vene keelt, Riia erinevalt Tallinnast on väga venestunud linn, isegi taksojuhtide raadiokanalitel käib infovahetus just vene keeles. IT kasutajatugi lätis ilmselgelt vajab eestlaste ja lätlaste omavahelise suhtlemise lingua francat, st vene keelt.

Edu soovides,

Madis *

Inglise, eesti ja ehk ka saksa keeles võiksin ju kasutajatuge pakkuda ...

2009-07-16T17:15:00.006+03:00

Tund aega, alumiiniumkastitäis filtreid (Tädi keeldus lubamast mind neid pildistada ja tahtis üldse, et ma oleks luba küsinud pildistamiseks? Mis mõttes, minu kodus ma pildistan kõike mis sinna toodud on, välja arvatud inimesi muidugi, neilt peab tõesti luba küsima) ja kolm klaasi vett. Andur näitas kraanivee peale numbrit umbes 300, puhastatud vee peale 18 ja puhastamisel üle jääva vee peale (mida oli 5 korda rohkem kui puhastatut) 450. Tegelikult võiks seda süsteemi toteerida Tallinna Vesi või muud kohalikud veeettevõtted, eksole. 24 voldist voolu tarbiv pump lükkab vee läbi 4 filtrist (paigaldatav süsteem sisaldaks viiendat ka). Jagab vee siis kaheks - sisse tuleva vee ja kahe välja mineva vee augud on kohvri all vasakul serval näha. Kolm filtrit pidid nii 3 kuud pidama ja 500 krooni maksma, kaks ülejäänut 1200 ja pidama 2 aastat, aga oleneb muidugi kohaliku vee puhtusest.

Klaasides vesi ülal oli siis kraanist tulnud (sadet ja saasta täis) ja puhastatu. Sisse pandi pisike apastraat nelja metallotsaga, kaks paari ühes klaasis - üks roostes, teine puhas elektrood. Ka puhtasse vette tuli kollakat ollust pikema katsega. Väga põnev kodukeemia! :D
Igatahes raskemetallid pidavat siis elektroodide abil reageerides välja tulema, kas keegi oskaks põhjalikumalt selgitada hookuspookust? Äkki on ikka tõsine müügitrikk ka taga? Kahjuks päris täpselt ära ei tabanud :)

Madalamas klaasis vasakul ülal (õllekannus) oli siis ülejääk vesi - eriti must ja räpane.

2009-07-16T01:12:00.002+03:00

Väike tasuta reklaam hea, kuigi ülepaisutet reklaami eest.

2009-07-06T23:13:00.003+03:00

Täna sai raskelt tööd tehtud ja vaeva nähtud. Maja seinad said püsti, aga ühtlasi selgus, et majas olid juba elanikud:

Lisaks oli seal suurem koloonia väikseid sipelgaid. Aga hiirepere oli mõistagi teinud haisvamat osa, mutrid-kruvid-majavõtmed olid suht koht haisva ollusega koos, mõne võrra eemal hiirepesast endast. Või ühest hiirepesast, nimelt oli seal kaks pesa. Kenasti vooderdet, igast küljest hästi laudadega kaetud.

Hiireema püüdis lapsukest kuklast tarides vehkat teha, aga sain pea kõik pihku ja korjasime kõik kokku. Tõstsin sõbraliku seltskonna peos metsaveerde, hiireema oli veidi närviline, aga hambaid ei näidanud. Pages pisiperet maha jättes metsa esmalt, aga pärastpoole oli pesatuusti alt pisipere kadunud.

Maja ise sai pea sinna maale valmis, et peab hakkama otsaviile paigaldama ning katust laduma. Homme tuleb see siis ette võtta, saab päris karm olema, kindel värk! Mu ilus punane ja pea uhiuus Black & Deckeri puur sai ka asjaga hakkama! Aga puurimist/keeramist oli vähe vaja, peamiselt sai kruvitud lauajuppe uksepiida külge.

Kõvasti tööd on veel ees, aga küll saab!

2009-07-05T01:33:00.002+03:00

Paari päeva eest läks ühe väikese kõrvalotsa raames tehtud ülevaade veebi. Mul olid juuni algul käes HTC Touch Pro 2 ja Diamond 2, täitsa vinged telefonid. Touch Pro 2 on muidu parem ja kallim, aga kaamera on veidi kehvem, ka ülemine pilt on just sellega tehtud. Samas usun, et ka Diamond oleks sama kiirenduse korral sarnase viltuse bussi luua suutnud. Minu digikaameratest suutis seda Trusti oma aastast 2003, tõeline plastmassist seebikarp. Tegi veel hullemaidki kaadreid kui vaja. Võibolla tahtmise korral oleks ka Z3 saanud midagi tehtud, aga peegelkaameraga vist ei õnnestukski.

Teisipäevased järjekorrad

2009-07-02T13:16:00.001+03:00

Veel kell üksteist õhtul oli Linnu teel Sõpruse pealt maha pöörates 7 autot järjekorras, et 5+ tanklasse mahtuda. Samas 5+ ja kõrval olev Neste olid mõlemad sama 14,95 hinnaga. Pärnu maantee Alexela automaatjaamas täitis keegi onkel nelja kanistrit diisliga. Pildid pärinevad kella seitsme ajast Tammsaare-Tondi risti Nestest. Isegi politseinikele oli antud karm käsk tankida kuni veel saab! Suure organisatsiooni peale võis ju võitu olla veidi, aga kas 25 senti tõesti väärt võis olla nii palju ootamist ja trügimist? Täitsime oma poole peal olnud paagi siiski ka Prn mnt automaattanklas lõpuni, eks näis - nagunii saab masinaga peamiselt just pikemaid sõite tehtud ja kulub teist küll. Nüüd juba 3500 km rauas juures ...

Valvsa kotkapilgu all

2009-07-02T13:05:00.001+03:00

Sedasi saab tehtud tööd väikese suvila ehitamisel, valvas pilk peal kõrgusest.

2009-06-19T02:50:00.001+03:00

Kümme punkti sellele kes arvab mida järgmine koodijupp teeb:

import java.io.*;
import java.util.*;

/**
* @author madis
*
*/
public class htslvl1 {

private static boolean vastavus(String yks, String kaks) {
if (yks.length()==kaks.length()) {
//System.out.println("pikkus sama:"+yks+"="+kaks);
for (char taht1 : yks.toCharArray()) {
if (kaks.indexOf(taht1)<0) return false;
}

for (char taht2 : kaks.toCharArray()) {
if (yks.indexOf(taht2)<0) return false;
}
return true;
}
return false;
}

/**
* @param args
*/
public static void main(String[] args) throws Exception {
Vector failiread = new Vector ();
Vector reatoorik = new Vector ();
Vector seguread = new Vector ();
BufferedReader sisf1; // failimuutuja

try {
sisf1 = new BufferedReader(new FileReader("wordlist.txt")); // avame faili lugemiseks
System.out.println("Avasin faili wordlist.txt lugemiseks.");
String algrida;
while ((algrida=sisf1.readLine())!= null) {
failiread.add(algrida);
System.out.println(algrida);
algrida=null;
}
System.out.println("Kokku lugesin "+failiread.size()+" rida");

sisf1.close();

sisf1 = new BufferedReader(new FileReader("segu.txt")); // avame faili lugemiseks
System.out.println("Avasin faili segu.txt lugemiseks.");
while ((algrida=sisf1.readLine())!= null) {
reatoorik.add(algrida);
algrida=null;
}
System.out.println("Kokku lugesin "+reatoorik.size()+" rida");
sisf1.close();

StringTokenizer rida;

for (String ajurida : reatoorik) {
// System.out.println(segurida);
rida = new StringTokenizer(ajurida);
rida.nextToken();
String temp=rida.nextToken();
seguread.add(temp);
System.out.println(temp);
}
for (String segurida : seguread) {
for (String failirida : failiread) {
if (vastavus(failirida, segurida)) System.out.print(failirida+",");
}
}
}

catch (Exception e) {
if (e instanceof NoSuchElementException) System.out.println("Probleem oli stringi integeriks tegemisega");
else if (e instanceof FileNotFoundException) System.out.println("Ei leitud faili, mida lugeda.");
else if (e instanceof IOException) System.out.println("Tekkis sisend-vljund viga.");
else if (e instanceof NullPointerException) System.out.println("Prooviti thjast stringist numbreid teha.");
}
}
}

Täitsa higiseks võttis! Ammu pole koodinud.

Aeg lendab ...

2009-06-17T19:02:00.004+03:00

Rattad vuravad.

Käisin autokooli teooriaeksamil, aluseks kolm testi testiraamatust - kavalpead olid numbrid ära vahetanud, et päheõpitud vastustega ei saaks peale minna. Sattusid lehed 25 ja 26 ning 47 ja 48 mulle. Tundus, et 48 on kõige raskem ja seega valisin kolmeks lahendatavaks ülejäänud. Siiski oli kõigis testides väga kahtlasi küsimusi - olin lahendanud teste vaid algusest ja lõpust ja mõlemalt poolt polnud nii sügavale jõudnud. Kõige enam peamurdmist kipuvad tekitama näiteks kindlustuse küsimused. Vastasin siis 45 küsimusest 2 valesti, kahes erinevas testis. Õpetaja ühte viga ei märganud - minu lisapunkt.

Nädal tagasi sain esimest korda roolis tänavale, pisikestele teedele Järvel, õhtul peale kaheksat. Sai kohe vähe rohkem järjest kui seni platsil sõites tehtud on. Sidur-alla-käik-sidur-üles-gaas ... kuidagi nurgeliselt läheb esialgu see värk, liiga teravate liigutustega, vajab harjumust pehmemalt ja sujuvamalt käituda.

Maja langeb taevast!

2009-05-29T23:00:00.001+03:00

Suvemaja ehitusega on nüüd lood nii kaugel, et seinad, katus, põrand ja aknad-uksed jõudsid kohale. Enne järgmist etappi on vaja küll tõsiselt liiva vedada ja vundamendiauk valmis seada.

2009-05-29T22:48:00.004+03:00

Käisime kutsega Longero Lohvtis hängimas, oli suletud pidu. Täitsa teise Eesti tunne tuli peale. Istumiseks ruumi enam polnud kui meie kohale jõudsime, kandikutel siiski tikukaid jagus - õhtusööki enam vaja ei läinud.

Imetlusväärne kontsentratsioon tuunitud grilltibisid ja muid karvatuid ning sulelisi väga igavas koosluses.

Koht ise on täitsa kobe ju, maja otsast on lõpeks vist ka need jubedad pseudolatinistlikud lillepostamendid ka ära koristatud. See oli ikka päris rõve värk!

Igatahes kõhus ai täis ja tsirkuse saime ka kätte. Äge värk!

Isegi üks nägupidi tuttav ilmutis oli väljas, nagu näha.

2009-05-26T13:27:00.002+03:00

Mul on autokooli loengutes tunne, et minus elab liiklusmaniakk. Näiteks planeerisin eile raudtee ületuskohas peatumist 1,5 meetri kaugusel minu poolsest rööpast. Hmm.

Umbes nagu need noormaniakid siin, mis?

Noorsandid väljusid mäkdonnist, vaatasid ainult autode poole ja ei tahtnud jalakäijat eriti üle lasta. Väga otsa siiski ka ei pannud õnneks, ukerdasid autode pikivahest läbi (esimene pilt on üsna hetk pärast seda) ja pöörasid ristmikul tagasi. Üks tüüp pani mõnisada meetrit tagumisel rattal, üsna ootamatu, et seda isegi rolleri peal teha saab mootorit väljasuretamata.

Reformierakondlase kastipanek

2009-05-23T14:56:00.003+03:00

Saksamaa tulumaks abiellumata üksikisikule 2008. aastal:
Maksu % - summa mis ületab EUR [kr]
0 - kuni 7664 - [119 558 aastas ehk 9963 krooni kuus]
15% - 7665 - 52 152 [kuni 813 571 kr ehk 67 797 kr kuus]
42% - 52 153-250 000 [kuni 3 900 000 kr ehk 325 000 kr kuus]
45% - 250 001 ja enam

Jaa-jaa! Sakslastel on elatustase kõrgem. Ikkagi ma arvan, et maksuvaba miinimum ja maks ise võiks tõusta ja lisanduda teine aste 30 kuni 35 % alates umbes paarikordsest keskmisest palgast.

Vundamendiauk enamvähem

2009-05-21T14:22:00.003+03:00

Lõime kangi ja labidad maasse nädalavahetusel. Maa on jube - kive täis ja kõva, aga vaevaga sai siiski vundamendiauk enam-vähem selliseks nagu plaanis on. Ehk veel mõned labidatäied süvendamist ja siis saab liivakoorma auku, et selle peale kergplokke laduma ja õigeks rihtima hakata.

Aga oh seda Eesti liiklust - üks neist hallidest masinatest sõitis ilmselt oma 150nega lauba õhtul. Ilmus nagu kummitus ja kohe pea oli kadunud ka. Maastur kastiga ei tohks kunagi üle 90 sõita, aga see pani 85 sees masinast mööda tuisates. Sada oli ikka.

Tunkeõed

2009-05-21T14:09:00.002+03:00

Kummastav oli näha suhteliselt noori naisi keset tänavat kanalisatsiooniluugi kallal askeldamas. Idee looks naisteajakirjale? Firma saab ilmselt kätte autonumbri järgi.

2009-05-21T11:18:00.001+03:00

Mis on ühist AS Kalev Meedial ja Microsoftil?

Mõlemad ostavad asju ära, et neid siis lihtsalt kinni panna.

Huvitav, kas lõpp tuleb ka sama.

2009-05-21T10:06:00.003+03:00

Käisime eile endise kolleegi (pole personaalne blogi, aga puhtalt tema oma küll) ja tema sõbraga Pakri poolsaarel jalutamas ja Paldiskis. Muuseas mainisin paari päeva tagust uudist, et kuuekümnendatest alates toidutööstust tabanud revolutsioon on viinud selleni, et laibad ei lagune enam normaalse kiirusega. Kolleeg avaldas ka arvamust, et vähihaiguste hulk on sama ajal märgatavalt tõusnud. Tekkis kodukootud teooria, et antibakteriaalsete mürkide arv kehas (mis on mikrobioloogilise tasakaalu kehas rikkunud) on läbi bakterite vähendamise tekitanud olukorra, kus ei toimi enam riknenud juhtimisega ja vohama hakanud (vähi)rakkude ära söömine bakterite poolt. Igatahes, tervislikum on loomulikku puhast toitu süüa ja nõudepesul ettevaatlik olla, et kemikaale nõudele peale ei jääks.

2009-05-19T16:47:00.002+03:00

Kommenteerisin ligi nädala eest üht ettepanekut Osale.ee veebis. Ütlen siis siin ka ära, et hoolimata oma masendavalt anglitseerunud võõrkeelteoskusest toetan ma tugevalt naaberriikide keelte paremat õpetamist. Ennekõike pean silmas vajadust soome, rootsi ja saksa keele õpe tõhustamise järele. Ühest küljest võib küll näida, et see annab meie inimestele vaba voli väljamaale tööle ja elama kolida, aga teisalt ei õnnestu meil müüa oma tooteid ja teenuseid kui me keeli ei oska. Meie turismiärile aitaks ka parem läänenaabrite keele tundmine paremini kaasa. Mis siis, et Rootsist ja Saksamaalt tulijatel on pea kõigil suurepärane inglise keel ka ja üle lahe suguvendadele saame käte-jalgade ja eesti keele abil ka midagi selgeks tehtud. Muuseas on naaberkeelte oskus äärmiselt hea investeeringute siia meelitamiseks ning ka riigikaitseliselt võib kaugemas tulevikus väga vajalikuks osutuda.

2009-05-19T15:22:00.011+03:00

Siunan veel natuke seoses tulumaksuga jätkates paari nädala tagust mõtet. Ma ei saa ikka neist näpud enda poole Reformierakonna puliitikutest aru, kes kukuvad hädaldama ja karjuma kui tulumaksust juttu tuleb. Üle kümnekordse miinimumpalga saaja pekas ikka päris kindlasti panustama riigile tagasimaksetesse suuema osakaaluga. Juba viie kuni seitsme kordse miinimumpalga saaja võiks seda tegelikult teha. Mediaanpalga saajat ei tohiks rohkem koorida, keskmise palga saaja võib ju veidi enam panustada küll kui praegu. Mina kui (endine) keskmise palga saaja oleks igatahes nõus. Seni oli mul hr. Ligi suhtes suhteliselt postiivne arvamus, parem kui enamiku reformierakondlaste suhtes (nt Kallas v Ojuland). Lõpeks hr. Ligi on ainuke Eesti poliitik, kes on tagasi astunud mitte otseselt tööga seotud iseenda tehtud jama pärast. Nimelt oli tegu laste kasvatamata jätmise intsidendiga. Link ei ole kõige asisem, aga dateerib Ligi teo aja. Siin kohal meenub kuidas Aap Neljas võimaliku juhendajaga doktoritöö plaani pidamas käis, juhtusin perekondlikel põhjustel pealt kuulma seda kava, umbes samal ajal. Igatahes tundub, et vahepealse 7 aastaga on ht Ligi ühiskonnast võõrandunud ja ära keeranud.

2009-05-19T14:03:00.004+03:00

Google'i brauser Kroom on maru, aga ometi tekib tema kasutamisel ka mõni küsitavus. Muidugi, targem on süüdistada enda brausimisharjumusi. Oma põhimasinas (Ubuntu 9.04 läptopis) on mul avatud veel palju-palju enam tabe, kuid Firefoxis on mõistagi vaid üks, kuid väga kopsakas protsess.

Veel, Firefoxi saab üsna kroomi sarnaseks teha lohistades nupud menüüriba ette või taha. Oluline ruumikokkuhoid väikestel ekraanidel:

2009-05-15T18:29:00.001+03:00

Kuidas kaitstakse elektrilöökide eest purjus kodanikke meil ja Rootsis:

Vihje leiab Ruudu ja Maali blogist.

2009-05-15T18:19:00.002+03:00

Juhtusin mõned nädalad tagasi nägema jalgrattureid Tammsaare teel, seitsmekümne tsoonis sõitmas. See on sisuliselt kiirtee, ma ülimal määral imestan nende julgust.

Taanis olid sääraste lõikude ees jalgrattakeelumärgid, jalgrattur ei peaks ikka 70 km tunnis vuravate autodega koos viadukti alusest kitsast kohast läbi sõitma. Esimestel piltidel nähtav tüdruk seda teha ei tahtnudki.

Tuli teine mööda kõnniteed Pärnu maantee poole linna suunas, aga avastas siis, et seal pöörab kõik ikka puhtalt linna poole ära. Ilmne viga on tehtud planeerimises, et jalgrattureid otse Tammsaare teelt edasi Järvevanale suunata, sobivat teed lihtsalt pole ja vaesed ratturid sõidavad enesetapjalikult seitsmekümne lõigul. Mahapöörete juures tulevad rattalt maha ja vahivad ettevaatlikult tagasi kas mõni auto suurel hool kurvist mitte ei tule.

Rooste ... rooste ...

2009-05-15T18:06:00.003+03:00

2009-05-15T10:32:00.004+03:00

from Madis <#¤%&%@gmail.com>
to prisma@loyaltynorth.fi,
info@prismamarket.ee
date Fri, May 15, 2009 at 10:30 AM
subject Re: L ja P, Lõbusad Lastepäevad Prismades

Tere!

Oot-oot, mis kõigepealt lõpetate ära Säästukaardi toetamise ja siis hakkate Säästukaardi registreerimise kaudu saadud emailidele spämmi saatma? Kirja lõpus ma ei näe ka spämmkirjast loobumise võimalust? Avaldan soovi nn uudiskirjateenusest (st spämmimises) loobumiseks! Ma ei käi Prismas enam kunagi suuremaid oste tegemas nii, et soovitan teha omad järeldused :)
PS: Soovitan ka spämmiemailide saatmiseks kasutada reaalselt töötavat emailiaadressi, et sõim ikka teie juurde kenasti kohale jõuaks ka nende solvunud kirjasaajate poolt, kes ei viitsi end õige emaili otsimisega vaevata,

Tervitades Madis

2009/5/15 Prisma Peremarket

Kui UUDISKIRI ei avanenud korralikult, kliki siia
Laupäeval ja pühapäeval, 16. ja 17. mail toimuvad kõikides Prismades Lõbusad Lastepäevad.

Päevakavas palju põnevat:

- mustkunstniku trikid;
- põnevad mängud koos toredate auhindadega;
- vahvad näomaalingud;
- ristsõnad Acme auhindadele;
- Trefli Puslevõistlus;
- tantsud koos tantsujuhiga;
- mängime poodi.

Lastepäeva kavad leiab SIIT
Lõbusatel Lastepäevadel on LASTERÕIVAD, LASTE JALATSID ja MÄNGUASJAD tavapärasest 15% soodsamad.

Tere tulemast kogu perega!

Kommentaar: tegelikult oli neil link olemas aadressi maha võtmiseks, kuid see oli kirja lõpus olnud logo ja lahtiolekuaegade bänneri sees, paremas servas ülal. Ehk siis väga nõmedas kohas kui oled harjunud otsima seda magusalt alumiselt realt. Igatahes, andsin oma panuse "Solva teenindajat, mõnita" kampaaniasse taas kord. Igatahes, külastage parem Konsumeid või Keila- või Saaremaa Tarbijate ühistu kaupluseid või muidu mõistlikumaid kohti. Muide, ilma poodlemiseta on üldse kõige parem ja kulub vähim raha :)

2009-05-05T22:59:00.003+03:00

Hoia ja keela kus aga poliitikud arvamust avaldavad. Kust tulevad sellised seisukohavõtud, et suisa tulumaksuvaba miinimum on kurjast? Padari maksuplaani kohalt olen igati positiivselt meelestatud. Kui muudatusi teha, siis ehk võiks tõsta ka 1000 krooni tulumaksuvaba miinimumi ja alandada kõrgendatud tulumaksu limiidi kusagile 30 tuhande peale. Võibolla isegi kõrgendatud tulumaksu protsenti paar protsendikest tõsta. Keskerakonna kava juba 25 k pealt tõstma hakata ning suisa 33 % peale tõsta on liialt karm. Piirduda võiks 4000 maksuvaba, kuni 30000 26 % ja üle selle 30-32 %. Umbes 30 000 oleks praegu mõistliku sissetuleku ülemmäär, millest üles poole läheb priiskamiseks. Hakkama saab hästi ja mugavalt 10 000 kätte tüüpi palgaga, aga alla 4000 ei ole elu, ainult soe õhk ja hing püsib sees. Selle igavese kapitalismi kütmisega ei jõua me ka kuskile, muidugi on vaja eraettevõtlust ja ise tegemist motiveerida, aga ühest hetkest ei tööta soodne tulumaks enam Eesti ühiskonna kasuks. Isegi rikastel peab mõistus olema omal kohal ja raha kulu kontrolli all. Me ei ole metsik lääs või metsik ida, kus uusrikkad peavad ringi kolistama suurte maasturitega riigikest kündma. Olen isiklikult ju Vahtrega kokku ka puutunud, kuigi vaid umbes nii 10 minutilise autosõiduna tema üldse mitte nii hirmsas ja kallis masinas. Selles suhtes olen nõus, et tulumaksu vabastusi peaks tegema ka teatud muudel juhtudel - näiteks oma elamispinna müümine (millel tõesti reaalselt ise elasid, mitte ei hangeldanud) peaks võimaldama küll tulumaksu maksmata hakkama saada. Võibolla võiks tulumaksu vabastuse teha ka müüjale, kes müüb elamispinna isikule, kel seda seni pole ja kel ning ka ostja otsestel sugulastel (naised-lapsed) pole arvestatavaid muid (kinnis)varasid. Tean küll, et seda on raske kontrollida, aga siiski. Seebiks Reformierakondlik kitsarinnaline majandusmudel!

Traadi otsast ära.

2009-05-03T11:52:00.003+03:00

Taasüks teguderohke päev oli see reede. Sai käidud ka Minu Eesti mõttetalgutel, veidi kummalisse kohta ehk satutud küll. Nimelt puuetega inimeste tugikeskusesse, kuid see tegigi huvitavama ja kirjuma seltskonna.

Osalesin teemades "Kuidas stressiga toime tulla?" ja "Kuidas eesti haridussüsteemi parandada?" Lühemalt astusin veel läbi mitmest-setmest teemast. Käisin siis haridussüsteemi all välja ka paar hinges turritanud okast. Tõsi - rohkem kõrgharidusega seoses, aga mitte ainult.

Esmalt tolle, et kõrghariduse vastuvõtt peaks olema kahesüsteemne - lisaks riigieksamitele peaks peaaegu kõigile erialadele saama sisse ka intelligentsustesti abil.

See võimaldaks lahendada mitut probleemi. Hiljuti kurtis kuskil meedias muide ka keegi TÜ suurem teadlane (äkki oli rektor Karis, täpselt ei mäleta), et lapsed on nii loovad, aga kui nad on koolikadalipu läbinud, siis ülikoolinoorsandidena pole neis enam palju loovust järel. Aga teadus vajab just ka väga palju loovust. Ma usun, et kahe süsteemi alusel toimiv vastuvõtt aitab ka meeste kõrvaletõrjumise vastu haridusest, mis on mitmeid aegu probleemiks olnud. Kahe süsteemi alusel toimiv vastuvõtt loob kirjuma seltskonnaga ülikoolikursused, mis aitab uute ideede levikule kaasa. Olen nõus, et paljud intelligentsustesti abil ülikooli pääsenud võivad ülikoolist tööharjumuse puudumise tõttu ka välja langeda, kuid hoolimata sellest oleks täiendavast teist tüüpi vastuvõtust paljudel eraladel väga palju kasu. Minu nägemuses võiks riigieksamitega ja intelligentsustestiga vastu võetavate tudengite suhe olla 2 / 1 vastu.

Teine idee arenenes ise diskussiooni käigus ja tuli välja varasema idee kaudu. Nimelt laiendasin oma mõtet selles osas, et õppematerjali vabalt täiendatavus võiks laieneda ka koolimaterjalidele. Iga õpetaja võiks saada loodud materjale täiendada, modifitseerida ja teha oma redaktsiooni. Kooli õppematerjalid oleks nagu pedagoogidele avatud Wikipedia. See tähendab mõistagi seda, et tänane haridussüsteemi bürokratiseerimine ja reeglitega liialdamine tuleb lõpuks ometi ümber pöörata. Koolibürkraadid peaks ometi õpetajat ja tema kutsemeisterlikkust usaldama hakkama selle asemel, et nõuda rida-realt mis iganes aruandeid.

Seda ma suurt kommentaarima ei hakkaks, kõik saavad aru, millega tegu :)

Arghhh ... ma ei viitsi täna tegelikult üldse kirjutada. Ei tule hästi välja ka.
Igatahes, nagu näha jõudsime samal õhtul veel praamile ka ja üle mere. Mis sest, et numbrimärgile Honda konks sisse vajus praamil, oli keegi mees unustanud kässari peale tõmmata.

Susan Boyle ja Youtube’i fenomen

2009-04-28T15:23:00.005+03:00

Ma usun, et täna teavad kõik, kes on Susan Boyle (neile, kes tõesti ei tea – http://www.youtube.com/watch?v=9lp0IWv8QZY). Nädala eest teadsid vähesed ja kahe nädala eest mitte keegi. Vähemad teavad, kes on Paul Potts, aga Suurbritannia ajakirjanduses kõlasid just võrdlused Pauliga – Susanit nimetati naljatamisi suisa Paula Pottsiks.

Mis ühendab Pauli ( http://www.epl.ee/artikkel/411594) ja Susanit? Muidugi saade – Britannia otsib talenti. Paul, tüsedusele kalduv ja mitte kõige etema hambumusega tavaline telefonide müügimees Lõuna-Walesist, jättis kaks aastat tagasi žürii liikmed vaikuses maigutama oma sooviga laulda ooperit. Nii Pauli kui Susani üle naersid nii publik kui ka hindajad, aga ainult selle hetkeni, kui lauluhääl kõlama lõi.

Mõlemad videod on vaadatavuse tipus olnud Youtube’is. Pauli etteaste on kahe aastaga kogunud suisa 47,5 miljonit vaatajat, Susan piirdub vähem kui kaks nädalat pärast oma etteastet 40,5 miljoniga, mis kindlasti lööb vaadatavuse tõusu kiirusega.

Youtube’i vaadatavuse tipu ümber laiutavad tavapäraselt staarid ja superstaarid või muidu Hollywoodi filmi- ja muusikatööstuse abiga kõrgele tõstetud figuurid, vahele on sattunud küll ka mõned kahtlased koduvideod (“Charlie hammustas mu sõrme jälle!” – http://www.youtube.com/watch?v=_OBlgSz8sSM – 93 miljonit vaatamist). Susan ja Paul on kõigest neljandas ja viiendas kümnendis, kohtadel umbes nii 33 ja 45. Kuid need numbrid ei arvesta vaatamisi teistest koopiatest ning muudelt videoveebilehekülgedelt. Tegelikult võib igaüks oma muusikalise etteastega Youtube’is tõusta ja austajaid koguda.

Mis aga oli Susani fenomen?

Popkultuuri kriitik Mark Blankenship arvab Huffington Postis (http://www.huffingtonpost.com/mark-blankenship/two-reasons-susan-boyle-m_b_187901.html), et Susani esitus tegi peapesu tõsielusõude künismile ja Susani trumbiks oli ka ta vanus. Tõepoolest, Susanit kujutati juba telesaate tutvustuses kui kassiga koos elavat daami, keda keegi iialgi suudelnud pole. Telesõus, nagu kõikjal meedias, muudetakse esinev inimene kellekski teiseks, et vaatajale mõjusam olla. Tehakse karikatuur inimesest ning just seda tehti Susani ja ka Pauliga. Nad mõlemad murdsid sellest välja. Justkui inetud pardipojad, kes olid päterdanud lavale, vastanud mõnele küsimusele, esinenud ebareaalsete soovidega saada elukutseliseks lauljaks, naeratanud veidralt... Kui nad suu avasid, siis muutusid nad inimeste jaoks ootamatult uhketeks valgeteks luikedeks, sest tõepoolest – laulda nad oskavad.

Ülejäänu tegi meedia. Suurbritannia on piisavalt suur riik, et sealses laia vaatajaskonnaga telesaates tõeliselt mõjusa üllatuse teha suutnud laulja paugupealt maailmameediasse viia. See aga tõi omakorda kaasa lumepalliefekti vaatajate ning imetlejate arvule. Samuti mängib rolli keel. Bulgaarlanna üle, kes eelmisel aastal oma esinemisega uudiseid põhjustas, tehtigi ainult nalja (“Ken Lee” – http://www.youtube.com/watch?v=_RgL2MKfWTo). Mis teha, kui inimene keeli ei oska.

Usun, et ka Susani mõju on olnud suurem just tänu keelele. On ju tema lauldud “Mul on unistus” muusikalist “Hüljatud” mõistetavam kui tundmatu printsi aaria Nessun Dorma (“Keegi ei pea magama”) Giacomo Puccini ooperist “Turandot”. Tõsi, kes vähegi ooperitest midagi teab, siis just see Puccini aaria on Luciano Pavarotti poolt lauldud niivõrd kuulsaks ( http://www.youtube.com/watch?v=VATmgtmR5o4), et on pääsenud Briti singlite müügitabelis teisele kohale. See juhtus 1990. aastal ning sellegi taga võis näha meedia “kurja kätt” – BBC oli valinud selle teemalooks, näidates Itaaliast maailmameistrivõistlusi jalgpallis (http://www.youtube.com/watch?v=vqzz7B7V2IE). Muide, Paul Pottsi debüütalbum “One Chance” suutis kümmekonnas riigis müügiedetabelites esikoha saavutada, Saksamaal müüdi seda miljon eksemplari, Suurbritannias ligi 700 000. Selleski võib näha Youtube’i ja meedia ahelreaktsioonina toimivat koosmõju ning võib-olla sakslaste veidi suuremat armastust klassikalise muusika vastu.

Kirjutatud neljapäeval, 23. aprillil 2009 Viru Folgi nädalakirja tarbeks. Minge kaunitele kontsertidele Käsmus ja/või Viru Folgile ka.

Põnevad bussisõidud

2009-04-28T11:02:00.003+03:00

Mind tituleeriti eile usklikuks. Ise ma küll nii ei ütleks.
Segane päev oli, päris huvitavate bussisõitudega lõpus. Sõitsin nimelt Männiku bussiga TLÜ juurest Järve selveri juurde. Kuskil kesklinnas tuli peale keegi tüüp, kes kukkus heietama Jumalast ja Kuradist ja kõigest selle juurde kuuluvast. Kui ta kolm peatusevahet oli kõnet pidanud siis ma ei pidanud vastu ja läksin ja küsisin miks ta arvab, et Jumal pole üksnes looja ja on midagi enamat? Ja soovitasin tal agitatsioon lõpetada, sest kõik bussis olid ilmselt juba veendud või vähemalt seisukohad neile selgeks tehtud. Kasu enam polnuks, nii palju võttis ta mind kuulda, et lõpetas oma kõne eesti keeles ja läks vene keelele üle. Siis ilmus bussi tagantotsast üks asotsiaalse olemisega naine ja teatas, et too kõnelev tüüp on oma kõnede abil juba endale ja seitsmele lapsele maja saanud. Et selle eest antakse ... miskipärast oli naisele jäänud mulje, et tüüp oli mind milleski veenda suutnud ja ta hurjutas ning nõudis minu ja tema bussist lahkumist. Tema lahkuski. Mina sõitsin veel peatuse edasi, Järve Selveri juurde ja jäin Vana-Pääsküla bussi ootama.
Mõni peatus hiljem tuli pardale halli habemega vanem mees. Ta oli bussipeatuses rääkinud juttu kellegagi ja kutsus ka seda bussi. Hallhabe oli just hetk tagasi kuulnud, kelle poeg too peatusesse jääja olema pidanud ja oli sellest väga löödud. Hallhabe oli nii erutatud, et rääkis bussis edasi ja ma ilmutasin siis vähe huvi, küsisin, et mis ja kuidas. Mees rääkis, et busipeatuses suitsu küsinud mees olla suure teadlase poeg. Kellegi geograafi Endel Rähni. Pärast otsisin Googlest ja selgus, et Endel Rähni oli siiski geoloog. Hallhabest 7 aastat noorem teadlase poeg ei ole aga kõige paremal järjel, kurba elukest küll.
Nõme ujula juures bussist väljudes soovis hallhabe mullegi õnnistust ja lahkus. Põnev on see eluke ka.

2009-04-22T13:57:00.003+03:00

Seoses olulise koguse vaba ajaga pakun võimalust kasutada enda teeneid Windowsiga arvutite puhtaksrookimisel viirustest ja pahavarast, väikest koolitust jamadest edaspidi hoidumiseks ning soovi korral näitan ja installin ka Linuxi, millega probleeme palju vähem ette tuleb.

Nüüd ma ei tsiteerinud kedagi vaid pakun täitsa puhtalt ise selle välja. Kes soovib, see kommenteerib või otsib välja mu kontaktandmed ja kontakteerub teistel viisidel.

Väike tiirukene metsa

2009-04-21T23:24:00.005+03:00

Käisime täna korteriühistu mokalaadal. Valvekaamerate paigaldamise vastu tõusis pensionärkonnas nurin missugune!

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Teemaks hoopis esimene sõit kruusal. Liikusime Sauelt üle raudtee ja piki kruusateed Laagri piirist üle. Lahtine kruus, liikuvad kivid ... Laagrist pöörasime otsa ringi, läbi metsa tagasi, aga sõiduisu polnud veel täis - sai pööratud Hüüru suunas siiski. Seal läks mõne maa peale tee täitsa käest ära - kruusa või muda vaalud keset teed! Vaata, et summuti alla jääb. Igatahes jäi.

Kuskil seal teepeal hüplesid kitsed. Hüürust Keila poole pöörata on üsna niru värk, sillalt tulijaid näeb õige lühikest aega ja nood Tallinna suunast tulijad panevad ju kui püssikuulid!

Aga eluga jõudsime tagasi kodumaile. Kuhu siin Saue kandis õhtuti harjutama minna on ka vahtralehel, on ehk kellegil häid teid pakkuda, mis sobiksid ka mittemaasturile?`Värske vahtraleht ei tohi ju sõiduoskust minetada pelgalt seetõttu, et linnas tööl käimiseks auto hea valik pole :)

Ahjaa, nuttu ja hala ka - peteti meid genekaga. Autol oli ostes peal uus aku, aga tuled olid väetid. Selgus, et generaator ei andnud välja tuhkagi. Tuli uuendatud genekas hankida, kaks ja pool kilo raha vea otsimisele, õli pirnide ja generaatori vahetusele jälle läinud. Hammasrihm kah plaanis, ei tea ju kui kaua see sõitnud.

2009-04-15T22:24:00.003+03:00

Tööturuameti kaudu otsib Kalev Rebane, ilmselt see sama Kalev "liikluskorraldaja koht on sõitva auto kapotil" Rebane, kelle kohtukutsete arv on täitsa suur, otsib tegevjuhti! Usun, et saades selle positsiooni on teil suurepärane võimalus firma üle võtta ajal kui ants vangis istuma hakkab :)

Rabage:
tegevjuht Eesti ja vene keel. Arvutioskus - internet, MS Office. Koostööpartnerite ja klientidega suhtlemine, tellimuste täitmise logistiline korraldamine. Logistilised kogemused tulevad kasuks. Palk kokkul. Kalev Rebane 56461228, info@olmetehnika.ee Eesti Harju Tallinn Tallinn OÜ Technology broker