teisipäev, 25. oktoober 2005
see saab minna ainult ullemaks
Täna hommikul õnnestus mul ruineerida oma arvuti sisseehitatud klaviatuur pursates selle peale ohtralt magusainetega rikastatud teed, mis mind köhima oli pannud. Masendav. Õnneks tuli mulle mõte tuua omale poest USB porti kinnituv klaver, mis võimaldab mul praegugi Sulle, mu armas päevik, ettekannet kirjutada. Ilus must HP klaver on, täitsa nunnu, aga kalli võitu (nagu kõik asjad, mida osta on võimalik). Üks harvadest USB isenditest. Ülejäänud päeva olen üritanud emale Ubuntut korralikult taas käima saada - st eeldatavasti koos eestikeelse klaverimärgistuse ja muude harjunud vidinatega. Aga ei. Seni on ebaõnnestunud ja võimalik, et üritan hoopis Mandrivaga.
sellepärast joon ma alati teed ILMA suhkruta. maitsvam ka, kuid mis peamine, ohutum!
VastaKustutaInimene öeldakse olevat oma harjumuste ohver. Enne tee või kohvi ilma suhkruta maitsema ei hakka kui teda pikemat aega pole suhkru puudumisel sedasi joodud. Aga mina - vaene tudeng - pean ju kuskilt saama ka süüa. Kindlasti nõustud minuga, kui väidan, et suhkruga tee toiteväärtus on oluliselt etem kui suhkruta tee oma. Jätan endale jätkuva õiguse laduda teetassidesse kolm lusikatäit ja vahel ka enam suhkrut, eriti kohvikutes. Täie raha eest!
VastaKustutasee läheb sinna kausta, et vaene tudeng vaatab kõigepealt toiteväärtust ja siis alles asja hinda. kvaliteet pole oluline.
VastaKustutaKvaliteet on üdini subjektiivne nähtus ja sõltub absoluutselt hindajast ja seeläbi tema maailma mõõtmisest ehk siis tema harjumustest. Rohkem suhkrut = kõrgem kvalieet (ja ma olen selle üle uhke, sest paljud nimetavad suhkrut valgeks surmaks). Ka tegelikult ma nii hirmus vaene ka pole, näed ostan siin kallist riistvara ... aga kooner olen küll.
VastaKustuta