Oh asju juhtub ja juhtub ...

Vahepeal sai minust nn rõngastatud mees. Sõrmus auga sõrmes 1. aprillist. Pidu oli väike - rahvuslikus stiilis, aga ilm oli suurepärane, tegime Vabaõhumuuseumis pilte ja külalistele ekskursiooni (ja jalgade niisutamise).

Eile, 11. aprillil käisime abikaasa ja sõbraga Purtse jõel parvetamas, moodsa sõnaga - raftimas. Pidada olema lihtne jõgi, kus on raske ümber minna. Noh, sellise suurveega - jah muidugi :-/

Tulemus - tormasin pool tundi nagu peata kana piki jõekallast, heinamaad, teed jõesuudme suunas ... kui vool parve puutüve alla tõmbas olin mina parve tagaotsas. Käisin vee alt läbi, aga sain okstest kinni ... kolmanda tüvejuures õnnestus teise puu taha veidi vaiksemasse voolu end tõmmata ja sealt siis kuivale ka ... aga keegi teine sealt kohe välja ei tulnud. Enda päästmisega ametis polnud mahti mõelda ka. Kui väljas olin tuli tagant poolt parvejuht, jooksis piki märga kallast allavoolu kui nägi, et minuga korras on. Ronisin kõrgest kaldast üles ... nägin esimesel madalamal heinamaal kahte inimest - selgus, et meie parvelt, aga mitte minu omad. Tagant tuli üks tüsedam mees esimeselt parvelt, mis juba enne meid ümber oli läinud (puu juurde sõudis meie juht meid vist selleks, et abi osutada neile). Tema oli mures "tüdrukute pärast", need olid keskeale lähenevad daamid ja ka nooremad naised esimeselt parvelt. Mees tormas piki jõge edasi hooga, püüdsin järgneda, aga mäeveerust üles saamine oli raske. Viimaks jõudsin plaanitud maabusmiskoha teele, kus tuli vastu auto. Vaba kohaga ... aga minu omi polnud ikka ... sõitsime randa, kus paistsid eemal parved ja inimesed nendel, aga minu omadest polnud ikka veel midagi teada. Viimaks selgus, et nad olid merele kantud ja seal viimasel hetkel välja tõmmatud. Peale poolt tundi vees ... jah - varustus oli okei (kuigi märg eelmisest päevast). Aga ettenähtud maabumiskoha juures või kuskil enne merd võinuks inimesed ikka kinni püüda ... see teekond vees läks liiga pikaks ja kahel inimesel oli surma maik juba suhu tulemas. Mis nüüd mina sest tean küll - minu paar minutit võitlust lainetega ja puutüvedega oli köömes selle kõrval, kuid hirm kallite inimeste elude pärast oli päris ...

Kaart ka. Ja organisaatorite poolne turundusvideo ka - viimase lõpus on jube kuulda naeru-aplodeerimist. Ümber minek / vette kukkumine sellises vetevoolus pole naljaasi. Hullem osa - 12 inimest piki jõevoolu alla tulemas on puudu ... liiga hirmus turunduseks. Suurem jagu neist (kahest parvkonnast) tuli ise välja või tõmmati veel enne jõe lõppu. Õnneks ei tao vool praegu inimest vastu kive, aga võib kinni jääda okstesse ja muul moel igati räsitud saada. Nende auks peab samas ütlema, et varustus oli tasemel. Jättis ellu, aga napilt. Organiseerituses võiks olla asi parem, et algajad inimesed ikkagi nii karmis kevadvees kui tänavu saaks enne jõe lõppu kokku korjatud ja ei peaks paari päeva või veel kauem põetusvoodis veetma alajahtumise tõttu. Võib olla ei läheks siis ka nii palju aere kaduma :)
Meie ilmselt enam sellist seiklust ette ei võta ja loodame, et lisaks meile tegid omad järeldused ka organiseerijad ning järgmiste kundedega läheb sellise veeseisu korral käiku mõni lisagarantii vältimaks pikka vintsutust läbi terve jõe merele välja. Ja kaasa vaatepunkt ka.