Raketikaatrite ostuvõimalus

Tsiteerin Kunnase artiklit 35 vigasest otsusest Ekspressis:

"Miks merevägi on jäänud nišimereväeks?
14) Loobumine Saksamaa pakutud meremiinidest ja miinipraamidest (2003).
15) Kolme miinijahtija hankimine umbes 800 miljoni krooni eest (2006)."

"Potentsiaalsele vastasele on vaja vaba pääsu suurematesse sadamatesse, et merejalaväe- või muud meredessandiks võimelised üksused võiksid takistusteta kohale sõita ning vastupanu kohtamata randuda. Vastase pääsu sadamatesse on vaja tõkestada. Kõige lihtsam ja odavam meetod selleks on miiniveeskamine ehk meremiinide paigaldamine. Seega on miiniveeskamine tähtsaim võimekus, mida merevägi esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks peaks omama."

Mina usun, et pigem oleks olulised rannakaitseraketid ja suurtükid, mida selleks otstarbeks saab sadamate lähistele paigutada. Raketid peaksid olema samad või sarnased tanktõrjerakettidele, ilmselt aitaks veidi teisest lõhkepeast ja raketi sensorist, aga kui parasjagu pole paremat võtta, siis peaks ka tankitõrjerakett laevale augu sisse tegema ja kuuma plasmaga nii mõndagi pardal läbi põletama.
Aga lisaks sellele oleks vaja mobiilselt rünnata blokaadi organiseerivaid laevu, nagu sõber metsloom on öelnud. Momendil on avanemas selleks sobilike laevade saamiseks hea võimalus.


(Illustratsiooniks panen võrdluseks Taani raketikaatri pildid, sest võimekuselt ja suuruselt on see kirjeldatule lähedane ja on minu pildistatud)

Gepard klassi raketikaater sisaldab relvastusena:

(illustratsioonid on pildistatud Saksamaa fregatilt Baier 1. oktoobrist 2005)

* 1 OTO-Melara 76mm kahur - see on praegu NATOs enamlevinud kiirelt tulistav ja õhu- ja raketitõrjeks, laevade vastaseks võitluseks ning isegi maismaa objektide ründeks sobilik suurtükk (laeval vööripoolne ümar torn rauaga siis muidugi)

* 4 MM38 Exocet laevade tõrje rakett - raketikaatri põhirelvastus - 70-180 km lennuulatusega võimas laevade tõrje rakett, mida on kaheksakümnendatel palju kordi järele proovitud (küll rohkem NATO riikide laevu Falklandil ning Pärsia lahes tabades kui nende poolt lastuna) - võimaldab piisavalt kaugelt ohustada suuri ründavaid ja merd kontrollida üritavaid laevu, ilmselt saaks seda raketti ka lasta vastavatest autodega transporditavatest rannakaitsepositsioonidest ja muidugi on olemas lennukilt lastav versioon, mida õhuväe loomise korral oleks samuti vaja hankida

* 1 GDC RAM rakettide (Rolling Airframe Missile) laskeseade, 21 rakku - see on tänapäevane lühikese distantsi õhutõrjerakett, võimeline 7,5 km kauguselt ründama helikoptereid, lennukeid, isegi laevu ja sisse tulevaid rakette
* võimeline veeskama vajadusel miine

Lisaks segamise seadmed, et takistada vaenlasel laevade ründamist.

Gepard on varasema Albatros klassi edasiarendus, valminud kaheksakümnendate algul. Erinevuseks on ühe OTO-Melara suurtüki asendamine RAM rakettidega ning 5 meest väiksem meeskond. Mõlema asja poolest parem. Muide 10 Albatros klassi kaatrist, mis 2005. aastal teenistusest maha võeti, müüdi Tuneesiale kuus (6) tükki. Gepardid on 7 aastat uuemad. Eestile sobivad nad ka ilma abistava baaslaevata, aga NATO missioonidel osalemiseks saab kindlasti ka baaslaeva juurde osta - sakslastel on ka neid üle. Muide kui mu mälu mind ei peta, siis need samad Gepardid käisid Eestis kuskil aastal 2004 või 2003 sügisel, mul omal kahjuks pilte sellest ei ole, aga käisin vaatamas ka. Momendil seisid nad Aarhusis, Taanis. Aitäh L.'ile seda mainimast, tänu sellele ka avastasin, et Gepardid sel aastal teenistusest maha võetakse ja seega neid küsima võib hakata. Aga ilmselgelt oleksid Gepardid väärt enamat kui raske raha eest soetatud miinilaevad. Mis me neile nimeks paneme?

Muidugi võime ka norralastelt küsida veel väiksemaid Hauk klassi laevu, mis hakkavad ka peagi vabanema, sest valmimas on uued radaritele halvasti märgatavad ja igati futuristlikud Skjold klassi laevad - katamaraanid, mille suurus on rohkem Gepardi moodi. Skjoldide esimene laev on juba 8 aastat katsetamisel olnud ja tema kogemuse alusel modifitseeritud kaaslased on parasjagu valmimas.
Hauk kannab Penguin rakette, mille lennu ulatus on üle kahe korra väiksem, samuti on tegu vähem levinud raketiga, mis kohe-kohe läheb väljavahetamisele uue raketi poolt ja ilmselt seda enam vanale Hauk klassile peale moderniseerima ei hakata. Samuti on Hauk märgatavalt kehvema õhutõrjevõimekusega (eeliseks küll see, et tarvitatatakse sama raketti Mistral, mis kaitseväes juba olemas on) rääkimata sisuliselt puuduvast võimalusest suurtükki maismaaobjektide ründamisel tarvitada (40 mm on väike kaliiber tänapäeval).

Viitan veel kolmele varasemale minu blogist läbi käinud sama teemalisele kirjanurgale: üks, kaks ja kolm

Lõpuks jõudis kätte ka paber Kopenhaageni ülikooli välisüliõpilastalitlusest, et tõestada, et ma tõesti seal ka õppimas käisin. Ümbrikul on tänava nimi kirjutatud ehtsa õ tähega! Märkisin küll ära, et kui ehtsat õ'd ei saa kirjutada, siis pangu ø selle asemel. Mis on aga kummaline on see, et kiri on kleeperibaga kinni kleebitud ja teibi peale on löödud välisüliõpilastalitluse tempel. Veel on ümbrikul kaks nimega templit - Tallinn ja see siin pildi peal - loete selgelt? Jah - Deutsche post - Flensburg! Ei miskit templit stiilis "postimaks tasutud" ega ühtki marki. Ime, et post üldse sedasi tiirudega kohale jõudis, miks teist ikka otse Kopenhaagenis lennukile ei pandud - arumaeisaa!!



Vahetasin lõpeks raha ära. Kuna Petsil polnud mulle paberrahas 50 Taani krooni visata, siis andis kõik mündid, mis majast leidis - 40 taani krooni. Unustasin need rabinaga lennujaamas L.'i kätte üle anda ja kasutasin lennukis ära vaid 30 Taani krooni kohvi peale. Seega jäi veidi alles - tips üle 20 krooni suisa (rahakotti soppi oli enne ka mõni ununud kuigi enamiku münte andsin juba päev enne lahkumist L.'i kätte). Niisiis - mida teha 40 eeku väärt oleva mündiga Eestis. Uurisin vahetuskursse. Hansapangas oldi nõus andma 2,083 eeku ühe Taani krooni eest, Tavidis 2,086 krooni. Müntidega on aga lood veidi teised. Tavidi kodulehel lubatakse osta Taani ja Norra münte kursiga 1:1. St, et alla poole nende nominaalväärtusest samas kui euro, lati, liti ja rootsi krooni mündid on enamvähem okei hinnaga. Litid-latid isegi peaaegu õige hinnaga.
Kummaline on see, et tavid väidab end müüvat Taani krooni münte alla nende nominaalväärtust - 1,90 krooni. Seega siis saatsin kirja ja pärisin aru. Meilile vastas suisa marketingijuht, pidasin siis väikse ja vasakpoolse vihaga kirjavahetuse maha suisa ja kujunenud olukorras tegin ettepaneku (tsiteerin enda kirja Tavidi marketingijuhile):

"Peale selle teen ettepaneku, et väikses koguses täiskroonides münte (kas alla 5 või 10% või isegi 1 % ostetava rahasumma koguväärtusest) võiksite osta ka koos paberrahaga tavalise ostukursi alusel - see tagaks, et teie teenuseid rohkem kasutatakse. Ilmselt on vahel ka teisi minu suguseid kes tulevad ostma raha nt 5000 Eesti krooni näpuvahel ja küsivad "nii palju Taani kroone kui selle eest saab", selleks puhuks on ju hea veidi münte omada."


Veidi hiljem nägin, et emaili saatjat on guugeldatud aadressilt:
15 Feb, 15:40:17 Estonia mail.tavid.ee 3 Windows XP Explorer 7.0

(Selle blogi kaunteri andmed)

Õhtul käisin üritusel. Tagasiteel ootasin Kaubamaja kõrval trolli kui saabus "ekipaaz" ja hakkas kollast maanteemuhku häirima. Pildistasid jne. Oleksin võinud juba siis oma kaamera välja kookida, aga tegin seda alles kui trolliga sama seltskonda Estonia ees kohtasime:




Aga kommentaariks, et selle asemel, et maanteemuhu kallal jantida pidanuks "ekipaaz" hoopis kõrvalt suuri ja uhkeid mertseedest ja hondat maha võtma. Purjus neiud või vanem härra kõrvalt kommenteerisid, et ilmselt hummerit sellega juba ära ei veaks - ratta läbimõõt oleks liiga suur. Kollase maanteemuhu kliirents on suht hea ja kõrge ja rattad üsna auto otstes - madala halli mertseedese omanik jaksaks kindlasti kergemini maksta taksoarved koju ja parklasse auto järele minekuks ning muidugi ka auto veo kulu, mis ilmselt oleks üsna pirakas. Parastamise korral võiks loota, et ta auto vedamine rüüstaks ka kaitserauad/auto otsa alt ära. Loodan, et ta ei jõudnud enne "ekipaazi" tagasi saabumist oma autole järele tulla.

No ka siis paar sõna Eurovisioonist. Ma arvasin, et sel aastal toimub see Helsingis, aga tundub, et ma eksin. Ei tea miks nad selle asemel asja hoopis Serbiasse tarinud on.

Igatahes - ega Kreisiraadio kambalt midagi eriti säravat ja head huumorit pole viimastel aastatel enam teinud küll (erinevalt kuldsetest "Sööklakett Võit on taasavanud oma uksed - soovime teile seaisu!" ja "Paadiõlle hind - 5 senti liiter, liisumisvõimalus!"), aga kahjuks rumal Eesti rahvas aastate eest hääletas parima Eesti eelvooru kandidaadi kunagi - Ooper põleb - välja. Vaene esitaja DeLuna ei saanudki tänu sellele Eurovisiooni kindlat võitu kätte ning masenduses ei jäänud vennal muud üle kui kokaiini vedama hakata. Noh, kas tunned endas süümepiinu, Eesti rahvas?


Minu aegade lemmikute hulka Eurovisioonil kuuluvad kindlasti Sakslaste oma "Üllar Jörberg" Gildo Horn ja "Ortopeedilised sukkpüksid", kes esitasid laulu "Gildo armastab teid". Veel enam aga muidugi kustumatu "Wadde hadde dudde da?" (Mis sul seal küll on?) Raabi Tehvani esituses (mitte segi ajada Eesti ajaloos olulist rolli mänginud vabadusvõitlejaga, 27. XI "1700 kohtus ..." ). Samuti mitte segi ajada ühe mu lemmiklaulja Max Raabega. Raabi Tehvan oli muide ka Gildo Horni loo sõnade autor! Vaeneke on terava keele eest pidanud ka maksma, sest leidis oma telesõus, et modell Lisa Loch'ile (Auk, saksakeeles) sobiks nime poolest mõni teine töö paremini.

Aga siiski - Leto Svet (pilditaustaks kõigi aegade halvim muusikavideo!) oli tänavustest paladest teistsuguseim, paneb jala tatsuma ja on seega täitsa tasemel. Ümisesin küll arsti juurde minnes ka "Mister Snowman, will you marry me?", aga tegelikult ma ei taha lumememmega abielluga ja ei saa ka aru lumememmega abiellumise ideest, st saab ruttu hakata toitjakaotuspensioni nõudma Eesti riigilt väe?

Reikevik, 19. jaanuar 2008

Tagantjärele ka mõned pildid linnast veel endast. Jalutasime sääl laupäeval, ostsime minu soovil nänni ja vahtisime ringi.

Reikevikist põhjas üle lahe paistab suur Esjani mägi, õieti mäestik.


Elasime Reikeviki uuemas osas, aga teel kesklinna jäid ette veel uuemad osad. Siin on näha nende kerkimine, taamal kerkivamas osas ongi tegelikult kesklinn ise. Vaade randa mööda minevale jalutusrajale ja kaldale, mis on üsna kõrge valliga nagu näha.

Seal rannas seisab ka monument, mida nii mõnelgi pool ka enne näha on olnud. Kahjuks pole märganud meelde jätta, et mida see kujutab. Ilmselt viikingilaeva või on tegu vaala skeletiga?


Islandi rannavalvel on mõned laevad. Ilmselt on pildil V/s Týr ja V/s Óðinn, mis seisavad ka wikipedia pildil kenasti kõrvuti. Naljakas komme neil keskele teha vaatemast. Meenutab mõneti vana aegset kommet teise ilmasõja eelt, mil ka suurtel pealveelaevadel oli oluline omada kõrgel vaateposti. Eriti uhked ja rasked soomustornid olid veel Esimese ilmasõja aal.


Parasjagu kaevasid islandlased oma vana Reikeviki sadamat suuremaks, suur hulk maad oli tühjaks kaevatud ja vaid ajutine terastamm hoidis vett eemal.



Politsei on siis sealmaal imeliku nimega, relvastatud nad ka pole!



Keset linna künka otsas seisab nende suur peakirik, mis välimuse järgi ehitatud ilmselt kuuekümnendail või seitsmekümnendail. Tegelikult plaaniti asi juba kolmekümnendail funktsionalistlikult (kuigi näeb välja ju nagu pesueht gooti). Kirikut ehitati kokku ligi nelikümmend aastat!


No aga see kõik ei tähenda, et kirik ei võiks kole olla. Imelikud toed ümber torni on muidugi mõistetavad arvestades tema kõrget asukohta troonimas üle linna.


Kiriku ees on ameeriklaste kingitud ausammas Leif Eriksonile, kes nende maa avastas. Noh, eks ameeriklastel läks seda tarvis ka, et nende maa avastatud sai. Mis nad ilma selleta veel teinud oleks!


Sees on ka kole hall ja kivine ning kõle!



Öösel näeb kirik vähe parem välja vähemalt. Kollases valguses uhkelt üle linna.





Teine kõrge koht on Perlan - kohalik ettekujutus veetornist, mis sisuliselt on umbes viis hiiglasliku veetanki kaetud klaasist kupliga ja vahele ehitatud muuseumi, restorani ja muudse värkidega. Paakide pealt saab linna vaadata, mida ma ka tegin. Kuigi maru külm oli! Ausaltütelda võinuks rohkem pilditada, aga lihtsalt ei lubanud ilm õues olla!





Ja pilt ka:


Üks vaade Perlanist veel hotelli suunas umbes.