Jõuan ma maakoju ja kes vaatab taevast alla?

Maailmalaiendamine

Sõitsin täna (neljapäeval) hea hulga maad maha. Alustasin hommikul linnas esimese lepingu allkirjastamisest ettevõtjana, siis plaadipunkt, tulevane kodu, tagasi linna. Vihmasest hommikust Pärnu maanteele.

Vana-Pääsküla eel olid teeserval paar hääletajat, võtsin peale, aga nad soovisid Haapsallu (täpsemalt Hiiumaale). Seega siis viisin nad Ääsmäele, bussipeatusesse. Seal hea 50-tsoon, annab lootust peale saada, sest mida suurem kiirus seda väiksem tõenäosus, et keegi peatub. Pöörasin siis sealt Ääsmäe ringilt, mida Eesti liiklusmärgid ringiks ei pea, aga teeandmiskohustusega märgid siiski väljas on, Pärnu poole. Suht ebamugav, Haapsalu poolt tulija küll üldjoontes andis teed, aga pidin kuidagi imelikult tema ja ees sõitva traktori vahelt tegema seda. Pärnu poole mineva tee otsapeal oli jälle kaks hääletajat, tegin siis jälle peatuse.

Sel korral oli tegu punase habemega austraallasega ja läti neiuga, kes reisisid koos Riia suunas. Olid alles Helsingist tulnud, üsna väsinud. Aga sai üle aja jälle ingliskeelt harjutada.

Virtsu tankla on jätkuvalt superhinnaga: 45 senti odavam kui ülejäänud automaatjaamad. Tasub peatuda :)

Paar päeva tagasi täitus masinal 140 000, sellest veidi üle 30 000 on meie sõidetud.

Nahkhiired on kummaliselt ja ootamatult linnasõbralikud loomad hoolimata linnahäältest, elektromagnetväljadest ja muust. Olen ise neid Kopenhaagenis, Nörrebro piiril tiikide kohal lendamas näinud. Siin aga minu maakodu ja kaks nahkhiirt. Üks surnud ja 10 aastat kuivanud, teine elus ...














Suurendus ka teise kohta. Esimene on sama võrgu sees keskel, mille juures ülal see on ...

A. avastas hiirekasutust salvestava jubina, minu poole tunni töö. Pisikese ekraaniga masinal, nagu näha, siis veidi spetsiifilisemal kasutajaliidesel ka. "Start" nupu asemel kasutatav koht on ülal nurgas.

Toimet: lisasin pildi pikemast kasutusest ja ilma peatuste markeerimiseta.

Automehed tegid akna all sõud...

Tsirkuse osalised: rekka, kaks kastiga maasturit ...

Tüdinud pealtvaatajad saavad lõpuks liikuma hakata. Tükk aega oli terve Veerenni ärimajasse suunduv teelõik umbes.

Eetilisel reklaamil ebaeetiline vorm

Vigisen sel korral ühe Eesti suurema uudisteportaali üle, mille Operaga lugemisel ma vahel ka reklaami vaatan. Teistes arvutites on kenasti ja turvaliselt AdblockPluss peal ja ei pea vahtima midagi. Aga vahel on hea pilk peale visata ... nüüd siis on teist päeva väljas ilmselt heategevuslikult näidatav reklaam, mis kasutab ebaeetilist kontseptsiooni - "sul on uus sõnum" ja edasi järgneb reklaamil emaili vormis tekst piltidega. Pildid vahelduvad, "new message" reklaami ülaosas vilgub ka tsüklis. Okei, probleem iseenesest on ju akuutne - haruldast haigust põdeva lapse ravi võiks siiski aidata ... muidugi peaks seda Haigekassa tegema, keda siin reklaamil ka sarjatakse. Aga siiski - kas on õige paista reklaami millegi muuna kui see on? Siin juhtumil saab õnneks küll ilmselt isegi iga (veidigi itteadlik-) laps aru, et tegu pole sõnumi, vaid lihtsalt pildi/reklaamiga, aga segaduse tekitada üritamine on siiski kuritahtlik.

Huvitav võimalus

Läti on jõudnud nii kaugele, et sinna on võimalik raha eest emigreeruda väljast poolt Euroopa Liitu ja siis edasi liikuda. Karm värk. Piisavalt atraktiivne riik, et sinna sõita - murkad on valmis isegi raha maksma, et kuuevarbaliseks hakata!

Päevad-nädalad voolavad lepase reega ...

Mitte ainult töötuelu ei kulge kiiresti, tööelu kulgeb veel kiiremini. Poolteist kuud on täis tiksunud. Vähem kui nädala pärast möödub kuu ka autojuhilubade omandamisest. Nüüd siis käsil see kõige olulisem õppeperiood ...

Tegelik sõitma õppimine hakkab ju peale alles siis kui load käes on. Ettevaatlik ja ebalev, mitte usaldav käitumine hakkab asenduma palju ohtlikuma stiiliga, kus asjad enamvähem käpas on, julgelt läheb gaas alla ...
Enam ei oota peateele pöörates, et kõik autod kadunud oleks. Juhtub, et sõidan teise auto ette välja kui tundub, et tulijal on piisavalt väike kiirus. Seni pasundatud pole selle peale, aga paar korda on endal pärast paha tunne jäänud ... liiga vähe maad.
Igapäevaselt läheb ligi 50 km, sellest suurem osa linnades. 12 km maanteed.

Paari päeva eest käisin esimest korda autopesus. Sai raadio antenni üritatud autosse suruda enne seda, ei tahtnud minna. Lõpuks läks kõige täiega - auk jäi järele. Põnev muidu see pesu - esmalt tädi pritsib miskit valget kraami auto täis, siis laseb natuke seista. Viimaks tuleb sõita harjade ette kuni foor läheb punaseks. Peale seisma jäämist asuvad harjad ja vesi peale ... Kui autost välja ronisin, siis ei tundnud enam ära. Kaitsev tolmusoomus kadunud ja hallist masinast sai taas lilla ...

Eile sai ka soonelised pidurikettad vahetatud. Klotsid ka, õli ning lisaks summutit kinni hoidvad kummid samuti. Viimaseid sai suvel juba vahetatud, auto taga otsas, aga mitte keskel. Ühe kinnituse küljes ikka summuti ülal ei püsi kaua ... 15 k juba sõidetud ka.

Nõndamoodu jõudsime linna ...

Tegelikult on sellest juba kümme päeva möödas, nimelt jõudsime oma killavooriga eelmisel sinisel nädalapäeval tagasi linna. Vaene oopeli saan kraapis maad veel kruusal. Pilved olid madalal, et Virtsu veskid paistsid vaid alumisest otsast.

Kirjutatud sai juba enne, nüüd lisan lihtsalt mõned pildid. Viimasel on Pärni lõpuks linnas, hull loom hüppab nagu vedrudega või kaob padjade vahele ära magama, pehmesse.

Pärnil on valimistest üsna ükstakõik

 

Minul päriselt ei ole.

Eile autosõidule minekul jäi mainimata veel üks asjaolu. Maja ees oli auto klaasipuhastaja all mingi kollane paber ... noh, võite ühe korra arvata, mis asi see oli. Ei olnud trahvikviitung, autot riivanud naabri vabanduskiri ka ei olnud ... aga ma ei viitsinud isegi süveneda milline neist bandedest just seda paberit jaganud oli. Sossis rehvidega vana volvo, mis parkimisplatsi tagaservas seisab oli samuti kollase lehega dekoreeritud. Ilmselt olid lehed mujalgi olnud, sest veidi oli paber klaasipuhastaja ja klaasi vahele kinni kuivanud ja ma polnud kaks päeva auto juures käinud.

 

Pärnil on valimistest üsna ükstaskõik. Ta teab, et nagunii valitakse teda. Valige Pärni :)

Aga minu postkast on justkui prügikast ... muudkui kanna pabereid ...

Meie Pesa on hädas

Naabermaja korteriühistu hädade põhjuseks on kuupäevi mitte tundvad ehitajad - 39. juuliks pidi valmis olema, aga nüüd juba 14. august - 9. august ka ammu seljataga.

Tund aega, alumiiniumkastitäis filtreid (Tädi keeldus lubamast mind neid pildistada ja tahtis üldse, et ma oleks luba küsinud pildistamiseks? Mis mõttes, minu kodus ma pildistan kõike mis sinna toodud on, välja arvatud inimesi muidugi, neilt peab tõesti luba küsima) ja kolm klaasi vett. Andur näitas kraanivee peale numbrit umbes 300, puhastatud vee peale 18 ja puhastamisel üle jääva vee peale (mida oli 5 korda rohkem kui puhastatut) 450. Tegelikult võiks seda süsteemi toteerida Tallinna Vesi või muud kohalikud veeettevõtted, eksole. 24 voldist voolu tarbiv pump lükkab vee läbi 4 filtrist (paigaldatav süsteem sisaldaks viiendat ka). Jagab vee siis kaheks - sisse tuleva vee ja kahe välja mineva vee augud on kohvri all vasakul serval näha. Kolm filtrit pidid nii 3 kuud pidama ja 500 krooni maksma, kaks ülejäänut 1200 ja pidama 2 aastat, aga oleneb muidugi kohaliku vee puhtusest.



Klaasides vesi ülal oli siis kraanist tulnud (sadet ja saasta täis) ja puhastatu. Sisse pandi pisike apastraat nelja metallotsaga, kaks paari ühes klaasis - üks roostes, teine puhas elektrood. Ka puhtasse vette tuli kollakat ollust pikema katsega. Väga põnev kodukeemia! :D
Igatahes raskemetallid pidavat siis elektroodide abil reageerides välja tulema, kas keegi oskaks põhjalikumalt selgitada hookuspookust? Äkki on ikka tõsine müügitrikk ka taga? Kahjuks päris täpselt ära ei tabanud :)


Madalamas klaasis vasakul ülal (õllekannus) oli siis ülejääk vesi - eriti must ja räpane.

Väike tasuta reklaam hea, kuigi ülepaisutet reklaami eest.

 
Täna sai raskelt tööd tehtud ja vaeva nähtud. Maja seinad said püsti, aga ühtlasi selgus, et majas olid juba elanikud:
 

Lisaks oli seal suurem koloonia väikseid sipelgaid. Aga hiirepere oli mõistagi teinud haisvamat osa, mutrid-kruvid-majavõtmed olid suht koht haisva ollusega koos, mõne võrra eemal hiirepesast endast. Või ühest hiirepesast, nimelt oli seal kaks pesa. Kenasti vooderdet, igast küljest hästi laudadega kaetud.
 

Hiireema püüdis lapsukest kuklast tarides vehkat teha, aga sain pea kõik pihku ja korjasime kõik kokku. Tõstsin sõbraliku seltskonna peos metsaveerde, hiireema oli veidi närviline, aga hambaid ei näidanud. Pages pisiperet maha jättes metsa esmalt, aga pärastpoole oli pesatuusti alt pisipere kadunud.
 

Maja ise sai pea sinna maale valmis, et peab hakkama otsaviile paigaldama ning katust laduma. Homme tuleb see siis ette võtta, saab päris karm olema, kindel värk! Mu ilus punane ja pea uhiuus Black & Deckeri puur sai ka asjaga hakkama! Aga puurimist/keeramist oli vähe vaja, peamiselt sai kruvitud lauajuppe uksepiida külge.

Kõvasti tööd on veel ees, aga küll saab!

Paari päeva eest läks ühe väikese kõrvalotsa raames tehtud ülevaade veebi. Mul olid juuni algul käes HTC Touch Pro 2 ja Diamond 2, täitsa vinged telefonid. Touch Pro 2 on muidu parem ja kallim, aga kaamera on veidi kehvem, ka ülemine pilt on just sellega tehtud. Samas usun, et ka Diamond oleks sama kiirenduse korral sarnase viltuse bussi luua suutnud. Minu digikaameratest suutis seda Trusti oma aastast 2003, tõeline plastmassist seebikarp. Tegi veel hullemaidki kaadreid kui vaja. Võibolla tahtmise korral oleks ka Z3 saanud midagi tehtud, aga peegelkaameraga vist ei õnnestukski.

Teisipäevased järjekorrad

 
 

Veel kell üksteist õhtul oli Linnu teel Sõpruse pealt maha pöörates 7 autot järjekorras, et 5+ tanklasse mahtuda. Samas 5+ ja kõrval olev Neste olid mõlemad sama 14,95 hinnaga. Pärnu maantee Alexela automaatjaamas täitis keegi onkel nelja kanistrit diisliga. Pildid pärinevad kella seitsme ajast Tammsaare-Tondi risti Nestest. Isegi politseinikele oli antud karm käsk tankida kuni veel saab! Suure organisatsiooni peale võis ju võitu olla veidi, aga kas 25 senti tõesti väärt võis olla nii palju ootamist ja trügimist? Täitsime oma poole peal olnud paagi siiski ka Prn mnt automaattanklas lõpuni, eks näis - nagunii saab masinaga peamiselt just pikemaid sõite tehtud ja kulub teist küll. Nüüd juba 3500 km rauas juures ...

Valvsa kotkapilgu all

Sedasi saab tehtud tööd väikese suvila ehitamisel, valvas pilk peal kõrgusest.

Maja langeb taevast!

Suvemaja ehitusega on nüüd lood nii kaugel, et seinad, katus, põrand ja aknad-uksed jõudsid kohale. Enne järgmist etappi on vaja küll tõsiselt liiva vedada ja vundamendiauk valmis seada.

Käisime kutsega Longero Lohvtis hängimas, oli suletud pidu. Täitsa teise Eesti tunne tuli peale. Istumiseks ruumi enam polnud kui meie kohale jõudsime, kandikutel siiski tikukaid jagus - õhtusööki enam vaja ei läinud.



Imetlusväärne kontsentratsioon tuunitud grilltibisid ja muid karvatuid ning sulelisi väga igavas koosluses.


Koht ise on täitsa kobe ju, maja otsast on lõpeks vist ka need jubedad pseudolatinistlikud lillepostamendid ka ära koristatud. See oli ikka päris rõve värk!



Igatahes kõhus ai täis ja tsirkuse saime ka kätte. Äge värk!

Isegi üks nägupidi tuttav ilmutis oli väljas, nagu näha.

Mul on autokooli loengutes tunne, et minus elab liiklusmaniakk. Näiteks planeerisin eile raudtee ületuskohas peatumist 1,5 meetri kaugusel minu poolsest rööpast. Hmm.



Umbes nagu need noormaniakid siin, mis?



Noorsandid väljusid mäkdonnist, vaatasid ainult autode poole ja ei tahtnud jalakäijat eriti üle lasta. Väga otsa siiski ka ei pannud õnneks, ukerdasid autode pikivahest läbi (esimene pilt on üsna hetk pärast seda) ja pöörasid ristmikul tagasi. Üks tüüp pani mõnisada meetrit tagumisel rattal, üsna ootamatu, et seda isegi rolleri peal teha saab mootorit väljasuretamata.