Tund aega, alumiiniumkastitäis filtreid (Tädi keeldus lubamast mind neid pildistada ja tahtis üldse, et ma oleks luba küsinud pildistamiseks? Mis mõttes, minu kodus ma pildistan kõike mis sinna toodud on, välja arvatud inimesi muidugi, neilt peab tõesti luba küsima) ja kolm klaasi vett. Andur näitas kraanivee peale numbrit umbes 300, puhastatud vee peale 18 ja puhastamisel üle jääva vee peale (mida oli 5 korda rohkem kui puhastatut) 450. Tegelikult võiks seda süsteemi toteerida Tallinna Vesi või muud kohalikud veeettevõtted, eksole. 24 voldist voolu tarbiv pump lükkab vee läbi 4 filtrist (paigaldatav süsteem sisaldaks viiendat ka). Jagab vee siis kaheks - sisse tuleva vee ja kahe välja mineva vee augud on kohvri all vasakul serval näha. Kolm filtrit pidid nii 3 kuud pidama ja 500 krooni maksma, kaks ülejäänut 1200 ja pidama 2 aastat, aga oleneb muidugi kohaliku vee puhtusest.



Klaasides vesi ülal oli siis kraanist tulnud (sadet ja saasta täis) ja puhastatu. Sisse pandi pisike apastraat nelja metallotsaga, kaks paari ühes klaasis - üks roostes, teine puhas elektrood. Ka puhtasse vette tuli kollakat ollust pikema katsega. Väga põnev kodukeemia! :D
Igatahes raskemetallid pidavat siis elektroodide abil reageerides välja tulema, kas keegi oskaks põhjalikumalt selgitada hookuspookust? Äkki on ikka tõsine müügitrikk ka taga? Kahjuks päris täpselt ära ei tabanud :)


Madalamas klaasis vasakul ülal (õllekannus) oli siis ülejääk vesi - eriti must ja räpane.