Kirjutan sel korral digitaalsete õppematerjalide loomise aine jaoks
teise koduülesande tarbeks.
Olen kunagi Tartus läbinud aine "Arvuti kasutamine ajalootunnis". See oli WebCT põhine koolitus, palju sellest ei mäleta. Ise olen mõelnud, et me peaksime ajaloos, geograafias ja paljudes teistes ainetes palju-palju rohkem kaarte ja skeeme kasutama. Parem kui suisa interaktiivseid, edasi- ja tagasi läbimängitavaid. Olen sellest vist juba rääkinud ka, ajalooliselt on väga huvitavad näiteks Narva lahing (Margus Laidre on sellest oma suurepärases raamatus kirjutanud) võrdluses tollaste teiste lahingutega või laevastike taktika muutused - Trafalgar, 19. sajandi muutused (mul on üks kunagine esitlus sel teemal -
Osa 1 ja
Osa 2 juttu pole peale küll palju kirjutet).
Mina olen kokku puutunud veidi kunagi ammu Hot Potatoes testimisporgrammiga. See on väga vanenenud põhimõtetel toimiv programm, vähemalt oli. Ei midagi moodsat - staatilised internetilehed - ei PHPd, moodsat Javascripti ega MySQL andmebaase. Tõsi, JavaScripti ilmselt siiski veidi kasutati, kõige jõhkramalt, otseseks kontrolliks.
Mõned aastad tagasi proovisin järele
MyUdutu veebipõhise süsteemi. See võimaldab veebisirvikus tekitada slaide, eneseküsimustikke ja palju muud. Pidada kursuseid, esitada slaide ja enesekontrolli teste. Udutu on kommertspõhine süsteem siiski. Võibolla selle pärast pole selle kursuse raames Udutust juttu olnud. Kuid tegu on küllalt võimsa süsteemiga, kus saab mõnusasti lisada mängulisemaid enesekontrolliteste.
Õppematerjali võib lõpeks koostada üks kõik millises meediumis. Kuldsete sõnade
"If you have no point, use Power Point!" taga on mõte, aga ometi võib neid samu slaide kasutada väga mitmel erineval moel. Esinedes ei tohi slaididele panna teksti, vaid juhinduda tuleks pealkirjadest, piltidest ja lisada ehk mõned põhipunktid/alapealkirjad vaid. Siis õppematerjalil peab olema kas kaasas audiokirjeldus (seega muutuvad slaidid helitaustaga videoks) või slaidiväine lisatekst, mille muidu esitaks loengu pidaja. Väga vahva mulje on jätnud mõned videoõpetused, näiteks lehel
The New Boston. Seal kõnelev noormees on küll üsna "gängsta", kõnepruuk ja riietus ei vasta õpetaja normile, aga videod on väga õpetlikud, teevad lihtsalt selgeks ja on kaasahaaravad. Sellised õppevideod ei hirmuta õpilast ära, minu arvates on see väga hea materjal ja vääriks tõsiselt järgimist. Mõistagi pole seal midagi keerulist, kõige tavalisem ekraanil pildi kinnipüüdmine ja veidi lõikumist videoredaktoris. Tegin ise ka mõned Youtube'i näited eelmisel hilissügisel, kuid peale ei hakanud rääkima, sest need olid mõeldud esitlemiseks laiemalt. Slaidid ja eraldi videod on
vmu Pyhtoni blogis nähtavad.
Teine ja staatilisem õppematerjalikategooria on muidugi artiklid. Näiteks kirjutasin kunagi väikese loo
vektorgraafikast päris algajatele,
varundamisest või ka
Google Docsist. Viimane on vahepeal küll hulgem täienenud. Arvutikasutaja veebisaidi tehnoloogia oli aga juba siis üleeilne päev, täna oleks asjalikum selliseid asju moodsamalt kujundada ja seadistada. Muide, artiklite juurde käis enamasti ka 5-7 sammuline õpetus, kuidas asja konkreetselt teha. Just vektorgraafika vahendid on elektrooniliste õppevahendite tulevik. Tõsi, korralikus süsteemis peaks õppematerjalide looja olema varustatud nii akadeemilise, sisukonsultandi või suisa autoriga, ja kujundaja/vektorgraafiku/flashanimaatoriga. Kahjuks Eesti koolisüsteemile õppematerjale valmistavad inimesed pole piisavalt varustatud.
Veidi teine teema on muidugi suurte ja mahukate spetsiaalvahenditega, kus ähvardavad alati kokkusobivusprobleemid, arenguga kaasa käivad muudatused võivad süsteeme täielikult lõhkuda ja kasutuks muuta. Arvutiõppe materjalidega kaasnevaid probleeme teame me kõik - areng on vahepeal olnud väga-väga kiire. Teisalt on õnneks ka rahulikumaid aegu. Kõige hullemad ajad olid kompaktplaadientsüklopeediate ajal - need võisid vabalt järgmise opsüsteemi versiooni tulekuga kõik kasutuks muutuda. Õnneks on HTML ja veebiajastu asju parandanud, üldiselt saab ikka vanale heale HTMLile näpud taha. Aga kuidas on lood korralike AJAX/JavaScript rakendustega, eks seda näeb!
