Skaip teeb vähikäiku

Andke veel üks põhjus Skaibist loobumiseks! Siin see on!

Skaip 5.8 ei luba enam jagada tasuta versioonis ekraanipilti vestluspartneritele. Jah, kujutage ette, selline lihtne ja Skaibi servereid mitte kasutav funktsioon nagu arvuti ekraanipildi jagamine, mis peaks toimima kenasti otse võrgust-võrku, P2P, nagu Skaibi arhitektuur olema peaks. Õnneks ei ole kõik siiski läbi, on olemas ka meeldivad saidid nagu www.oldversion.com - sealt saab erinevate programmide vanemaid versioone tõmmata. Esmalt eemaldage muidugi uus versioon, paigaldage vana ja öelge edaspidi alati ei uuendamisele.

Kes tahab kasutada viimast versiooni, see võib muidugi pildi näitamiseks lisaks mõne VNC (on avatud versioone), TeamViewer'i (mittekommerts) või RDP programmi abiks võtta.

Diplomiveski silmapaistvad vilistlased

Ma olen ikka armastanud viidata, et majandus, riigiteadused ja juura kipuvad tõmbama kokku lausa pumbaga sisutuid karjeriste, kelle põhiline huvi on saada heasti makstud töökoht. Hea on, et riigiülikoolides on vähemalt teatud filter seal ees: motivatsioonivabad loengutes arvutiga MSNis/Facebookis/Solitaires istuvad noorsandid loodetavasti ikka läbi ei jõua. Mitte-riikliku "ülikooli" kohta oleks törts veel ettevaatlikum. Õnneks on veskite arv vähenenud, on toimunud teatav konsolideerumine, aga no kuulge, noored: minge õppige esmalt mõni tõsine eriala selgeks: hakake inseneriks, keemikuks või tehnoloogiks, õppige kasvõi elektrikuks, maalriks või trükkaliks või hankige töökogemus lihttöö alalt. Kui see olemas, siis on aeg hakata ettevõtjaks, omandada teine haridus mõnel varem mainitud erialadest ja siis alles olete väärt ettevõtet juhtima, tegelema õigusalaste probleemide või poliitikaga. (Riigiteadustes muidugi poliitikuks ei kasvatata, seda teame kõik, reaalsus on aga veidi kaldu.)

Ja siinjuures: mõistagi, kindlasti on kõikjal ka väga korralikke, intelligentseid, kõrge moraali ja - motivatsiooniga kodanikke. Lihtsalt - edu kultus ei ole tegelikult õige viis elada. Inimestel on teatav probleem kui nad ehitavad oma elu üles vaid majanduslikest põhimõtetest lähtuvalt.

Andruse esimene ülitõsine PR-ämber

Andrus lõi täna täiesti uue konteksti süsteemi. Keskerakonna veidramate populistide vastu jämedat irooniat/naeruvääristamist on ennegi kasutanud, aga kohtades, kus selleks on ka niivõrd-kuivõrd asjalikku põhjust olnud. Vähemalt Reformierakonna põhimõtetest lähtuvalt.


Täna ta justkui ajas seltskonna ja teema segamini, kuid neis küsimustes oleks pidanud just teemat vaagima. ITL (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) on väljendanud (kuigi vaoshoitult) oma vastuseisu (muuhulgas postitades Daniel Vaariku teksti), kindlasti on Reformierakonna toetajate hulgas ka tõsiseid ACTA vastaseid ja ootaks momendil nende reaktsiooni ning PR-ämbri likvideerimise katset. Kui seda ei tule, siis peaks kahtlustama hakkama "lääneraha skandaali".


Üks asi on see kui argumenteerimata isiklikuks kalduvate naeruvääristustega esineb kitsama ringi kohtumisel ACTA väljatöötamisel osalenud jurist (Tanel Kalmet) - aga just juristid peaksid ju olema need, kes oma väljaöeldavaid sõnu hästi valivad ja põhjendatult esinevad. Põhjendamatu haukumine, haiglase ilukirjandusega võrdlemine aga näitab argumentide piiratust ja eeltöö puudumist.


Igatahes, kahjuks on valimised kaugel. Näeme, mis saama hakkab ... peaasi, et ACTA fookuses püsib ja küll siis valimised lähevad ka õiget rada.


Mart Laari lapsus ja sellega kaasnenud PR-jama ei olnud minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt lähedasedki tänasele. Laar püüdis seda ka siluda kuidas vähegi andis, mõistagi jäi see ka veidi kandiliseks - otsesõnu ACTA vastu ei mindud, aga püütakse hoida veidi tahaplaanile selles osas. Õige on, ACTA on poliitikale väga ohtlik õngekonks - inimesed on kas selle vastu või neutraalsed. Fanaatilised pooldajad on tööalaselt sunnitud selleks või muidu naiivsed.


(Muide, hr. Tanel Kalmet on veidi kahtlasevõitu sugupuukoostamise veebisaidi Geni.com kasutaja ja mitmete isikute majandaja. Minu isikliku arvamuse kohaselt on sellel saidil mitmeidki teiste inimeste privaatsust ja autoriõigusi häirivalt mõjutavaid omadusi.)


Olgem ausad, kinnise lähtekoodiga kommertstarkvara tootjatele on ACTA tegelikult üsna ükskõik ja kasu ei too. Põhjendada võib seda näiteks samadel alustel, mis SOPA vastasust.  Kinnise lähtekoodiga tarkvara tootjate esimene huvi on ikkagi see, et nende toodet - tarkvara - kasutataks. Klient, kes kasutab teise tootja toodet või veel hullem - tasuta alternatiivi - vabatarkvaralist (LibreOffice, Linux) või veebiteenust (nagu Google Docs) on kaotatud klient. Parem kasutagu klient piraaditud Microsoft Office'it, vähemalt saab talt nõuda raha tarkvara ostmise eest. Vangi pandud kliendist pole ka kasu - see ei teeni enam kasumit, ei jaksa litsentside eest maksta, võibolla solvub, võtab end kokku ja läheb alternatiividele üle. Tunnistada seda muidugi tarkvaratootjad ei saa, aga mitmed teod annavad sellisest suundumusest tunnistust - näiteks tarkvara hinnalangus viimase 15 aasta perspektiivis, aga ka soodsad legaliseerimiskomplektid, soodushinnad riigi- ja haridusasutustele, kelle maksejõud pole nii hea.


Muusika- ja filmitööstusele pole praegune seis erinevalt tarkvaratööstusest piisav - kui ikka kehv film on, siis peale vaatamist seda keegi enam ostma ei hakka.  Samas - nagu muusikud (nt Metsatöllust) tunnistavad: kui tasuta ära ei anna, siis tasu eest ei osteta. Mõnede heade lugude tasuta jagamine on tänapäeva muusikaäris kohustuslik PR-osa. Kui hea lugu inimeste kõrvu ei jõua, see tähendab teda jagada ei tohi, siis ei osteta ka pileteid kontserditele ega plaate/MP3-lugusid/albumeid.