"Geniaalsed" projekteerijad

Uhh - "nautisin" täna jälle meeldejäävat veerandtundi Veerenni tänava otsas. Tallinna kümnendi projekt - Veerenni-Peterburi mnt tunnel ja kaasnevad teed on alles aasta kasutuses ja ikka pole veel midagi kuulda nende esimestest päevadest selge elementaarse vea parandamisest. Kui Mustamäelt Ülemiste/Peterburi mnt suunas pole kunagi erilisi probleeme (vähemalt mitte peale üheksat - enne ma ei ärkaks nagunii, kell 945-950 võib liiklus tihe olla, aga kõik mahub teele ära ilma eriliste uimerdamisteta (isegi ehk liiga kiiresti), siis tagurpidi - 5-6 sõidurada kokku 2 raja peale suunata - oli ikka eriline haige fantaasia. Tegelikult Mustamäelt Ülemiste suunas oleks ka palju loogilisem olnud rajad nii seada, et parempoolselt rajalt saaks ilma ümber reastumata Ülemistele, vasakult aga ümber reastumata Peterburi teele. Selle asemel on seal umbes 1 km täiendav paremale suunduv lisarada Ülemiste/Tartu mnt peale ja 150 meetrit teist rada samas suunas.

Kaader: OpenStreetMap.org ja panustanud kasutajad.

Ülemistelt/Sõjamäe tänavalt on aga "liivakell" täiesti skisofreeniliseks aetud. Ega tegelikult Peterburi teelt ja Veerennilt tulijaid ei ole kuigi palju - enamiku aega annab üsna kenasti Peterburi teelt saabuvale vasakule rajale välja pöörata, aga enne selle võimaluse saabumist surutakse Veerenni rida läbi bussipeatuse paremasse ritta ette, kus tekib totaalne pundar. Lisaks muidugi viisakad autojuhid (kes juba aegsalt mitu km enne paremasse ritta võtavad, et seal kena pool tundi või kolmveerand veeta - au nende närvidele!!) vs nahaalid, kes vasakus rajas venitavad viimase jooneni välja (hea et triibutatud laiale platsile ei suundu - kuigi seal on raja jaoks ruumi küll ja tegelikult annaks seal eeskirju ignoreerides kenasti vasaku Peterburilt tuleva rajani suunduda). Ise sattusin täna seda poole kilomeetrist lõiku lävima umbes ajaühikutel 1829 ja 1845 vahel - võrreldes minu kogu umbes 18 km teekonnaga oli see lühike pool km, aga võttis kolmandiku kogu ajast või enamgi. Mulle tundub, et oluliselt paremaks saaks seisu kui pikendada Veerenni kiirendusrada läbi bussitasku nt poole kilomeetri jagu - see tähendab, et Veerennist tulijad ei peaks kamikadzede kombel riskima või vahele trügima või viisakate juhtide poolt vahele lastama, vaid Ülemistelt tulijad saaks suhteliselt tühja Peterburi suuna liikluse vahele ennast poetada (omal riisikol), et Veerennist tulijatele teed pakkuda esimesel rajal. Veel parem oleks muidugi kui terve Ülemiste haru suubuks kaherealise teena kokku ühe reaga Veerennist ja ühe reaga Peterburi teelt - kolm rida võiks vähemalt kilomeeter jätkuda ja 4 rida koos olla vähemalt 300 meetrit .... aga ei - Tallinna joogiveereservuaar tuleb ilmtingimata raskemetallidega rikastada, mida kõige paremini rikastab pidevalt kiirendav-pidurdav üksteise sabas teosammul liikuv autokett .... mis oleks palju vähem aega omal kohal kui lisada vaid mõnisada meetrit kiirendus radasid.

Ja jah, kuna Veerenni otsas on bussipeatus, siis justnagu ei saaks sealt lasta autodel läbi sõita - aga olgem ausad - kui oled 15-45 minutit teosammul liikunud, siis ei ole kellegil isu sealt tulijaid vahele lasta - seega nad rikuvad seal nagunii reegleid. Parem teha see bussipeatus läbitavaks - lasta sõidurajal 200-300 meetrit edasi minna, et Ülemiste rajalt oleks juba võimalik eest ära vasakule rajale pöörata ja pilt oleks juba natuke parem. Ja parem bussi sabas see mõni hetk oodata kui, et närveldada, et kas lastakse nüüd ikka vahele või ei ...

Moraal - tööle tuleb minna kell 11 ja töölt tulla kell 20!

Postiodüsseiad

"Kvaliteetne" #EestiPost - veebruarini sai pakke kätte E-R10-20 ja L10-15, aga 7 km kodust (kodu ja töö vahelt). Nüüd saab pakid kätte 600 meetrit kodust, aga:

T,K,R 9:00-12:00
N 15:00-18:00
L 9:00-12:00
P,E suletud

Ehk "normaalne tööinimene" saab paki kätte kord nädalas neljapäeviti või siis laupäeva hommikul (uneajal). (Minu puhul uneajal, tavaliselt tõusen 11 paiku ja lähen 13-14 ajal tööle, et seal olla 20-22ni).

Äkki võiks Eesti Post tekitada pakisaajate andmebaasi, kus saaks end üles anda ja öelda oma eelistus. Näiteks, et saaks valida kättesaamiskoha mujale, ka peale tööd. Või kodu lähedalt, nendel väga piiratud aegadel. Muidugi pensionäridele või lastega kodus emadele on uus süsteem hea - saab hommikul rahulikult lapsega postkontorisse ja poodi jalutada ilma bensiini kulutamata. Kandekeskuste süsteem oli aga autoga liikuvale tööinimesele kordi parem - tõenäoliselt tellivad välismaalt kaupa ka pigem sellised inimesed, mitte kohalikud pensionärid. Muidugi, EBay pakkidel on pea alati telefoni number peal, aga mitte kunagi keegi ei teata pakist telefonitsi või SMSiga .... alati tuleb oodata paberilipakat.

Esimest korda pidin siis kohalikus postkontoris käima järel (vahepeal on asjad - nt 2,38 eurone hiina käekell - postkasti ära mahtunud) . Ärkasin kell 11, sõin putru. Tõstsin muruniitja välja ja muuseas siis kell 1157 vaatasin postkasti ... pakk ja kutse .... kohaliku postkontori sulgemisajaks täna 1200, kohaliku postkontori telefoninumbrit pakikutsel pole. Selge ... hopp tuppa, hopp autovõtmed, autosse ja hääled sisse. Ütleme nii, et suht masinat lõhkuvas poolillegaalses sõidustiilis. Jõudsin postkontorisse, aga avastasin siis, et mul dokumente pole kaasas (jäid jope taskusse) ... lubati ära oodata. 1210 olin tagasi kontoris dokumendiga, nüüd juba vähem raju sõidustiiliga kui esimesel minekul. Jaah, sain paki kätte.

Tore, et külas on kontor olemas ja keegi sellest tööd-leiba saab ja vastutulelik ja muidu kena inimene on. Aga äkki paneks postikutsele kohaliku kontori numbri? Äkki paneks kontori juurde Post24 automaadi, et saaks helistada ja paluda pakk sinna ringi tõsta ootama? Pakil on ju telefoninumber peal niigi, seega on autentimine ka olemas, et avamise SMS ikka õigele adressaadile läheb. Postiametnik pakkus, et vajadusel võib linna lähemasse kontorisse saata, aga see võtab ju päevakese jälle lisaaega ... aga kes tahab oodata kui midagi põnevat jälle jõudis?

Elektrilevi identiteedikriis ...

Tuli e-kiri:

saatja:		Eesti Energia AS <eestienergia@earvekeskus.ee>
vastuse aadress:		Eesti Energia AS
adressaatidele:		M. V.
kuupäev:		3. mai 2014 14:43
teema:		Eesti Energia arve nr 95....

....

Täname Teid õigeaegselt tasutud arve eest!

Eesti Energia

Aga arvel laiutab suurelt: Elektrilevi ...

Kuskil allpool väikeses kirjas:

Elektrilevile osutab arveldusteenust Eesti Energia

Arve tasumisel palume maksekorraldusele märkida makse saajaks Eesti Energia ja lisada viitenumber 95.....

Kaua võib, et ühele suurele ettevõttele pakub arveldusteenust teine suur ettevõte, kes justkui peaks ju sõltumatu olema? Aga praegu ei saa i

Doping ja sport

Kogu diskussioon on jäänud väga ühekülgseks - "MTÜ Eestlased dopingu legaliseerimise nimel" pole ühtegi diskussiooni kaasatud. Mõelda milline perspektiiv oleks dopingu absoluutsest legaliseerimisest Eesti arstiteadusele, ravimitööstusele ja hiljem ka Eesti tööjõule avaneks kui me esimesena maailmas keelaks spordivõistlustel dopinguproovide võtmise, arendaksime vastavat tööstust ja viimaks viiksime dopingu (ja inimeste muteerimise) ka sisse tavaellu, kus sihilikult modifitseeritud inimesed suudaksid spetsiifilisi tööprotsesse palju paremini hallata, hakkama saada lennates üliinimlike pingutustega tööaja pikkuses nt. Eesti tööviljakus tõuseks hüppeliselt ja reform ei peaks rääkima meie jõudmisest viie Euroopa rikkama riigi hulka, vaid võiksime end kohe maailma viie rikkama riigi hulka (rahvuslik rikkus suhtena elanike arvu) küünitada. Dopingu poolt lühendatav eluiga ei oleks probleem - sotsiaalsüsteem ei pea pensionite maksmise all ägama, enamik dopingusurmasid on kiired äkksurmad, millele ei kulu ka palju arstiabi rahasid - erinevalt pikast vanaduspõlvest või näiteks suitsetajate kopsuhaigustest. Vaesed sportlased ei peaks higipull otsa ees "mitte eriti veenvaid" valesid välja mõtlema ja end sulaselgelt lolliks tegema.

Kuidas rongid käima peaks ...

Meedia ja sotsiaalmeedium on täis kurtmist uute rongide teemadel.

Elektrirongiliiklus peaks käima nii, et hommikusteks tippaegadeks saabuks väikese vahega mitu rongi, näiteks lääne suunast võiks 4 vaguniga koosseisude saabumised olla umbes nii:

Riisipere-Tallinn - 7:05 Tallinnas (piisav aeg, et Tallinnas midagi enne tööd teha, laps lasteaeda viia vms)
Paldiski-Tallinn - 7:10 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 7:30 Tallinnas (piisav aeg, et 8'ks südalinna tööle jõuda)
Paldiski-Tallinn - 7:35 Tallinnas
Keila-Tallinn - 7:42 (ekspress)
Riisipere-Tallinn - 7:45 Tallinnas (piisav varu, et vanalinna tööle jõuda või jõuda südalinna veidi hilinedes)
Paldiski-Tallinn - 7:50 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 8:20 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 8:30 Tallinnas
Keila-Tallinn - 8:45 (ekspress)
Riisipere-Tallinn - 8:50 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 8:55 Tallinnas

Riisipere-Tallinn - 9:25 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 9:30 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 9:50 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 9:55 Tallinnas

Õhtupoolne graafik peaks olema muidugi veidi rohkem hajutatud, siis inimesed pudenevad laiemalt mööda graafikuid laiali, tipptund ei ole nii konkreetne tipp. Sauel elades oli väga tüütu keset päeva 2-3 tunnine auk, mille nüüd uute 2 vaguniga koosseisudega peaks kenasti likvideeritud saama. Vähemalt rong tunnis peaks ikka koguaeg käima sellisel suure nõudlusega liinil nagu Tallinn-Keila.  

Muidugi võiks ka asjad nii ümber mängida, et kõikidel nendel aegadel saabuksid kaks Keilas kokkuhaagitud koosseisu: 3 vagunit Paldiskist ja 2 Riisiperest või (kui võtta aluseks ainult Paldiski-Tallinn ajad) siis suisa 4 vaguniline koosseis mõlemast. Ühesõnaga Keilas pangaks elektrirongid kokku, üks vedurijuht keerab oma ukse lukku ja läheb jaamakohvikusse kohvile ja internetti, et oodata Tallinnast saabuvat koosseisu, mille haakest võtta järgmine rong, et see siis nt Riisiperre viia.

Sama lugu põhimõtteliselt ka Pärnuga - Lelles ei peaks ootama 2 vaguniga koosseis, vaid see koosseis peaks juba Tallinnas rongi otsas seisma - inimestele tuleb selgeks teha, et nendest ustest siseneses satute Pärnusse, piki rongi veidi edasi (järgmise koosseisu ustest) satute aga Viljandisse, aga kuni Lelleni pole mingit vahet. Lelles ootab vedurijuht, võtab Pärnu koosseisu üle ja sõidab Papiniitu. Seega Balti jaamas ja mujal suuremates keskustes peaks perroonil olema ekraanid, mis näitavad kuhu viib vastav vagun. Selleks võib perroonile tekitada koosseisu pikkused eraldi värvides kujundusega tsüklid lisaks - perrooni lõik A, B, C ja D. Ekraanil näidatakse, et perrooni lõigult A-B (kahe vaguniga koosseis) väljub rong Pärnusse, perrooni lõigut C-D-(... perrooni lõpp) väljub 3 vaguniga koosseis Viljandisse.

Muidugi on Balti jaamal ammune häda, et rongidele tulek käib vaid ühest otsast - perroonidele ei saa tunnelitest ega silla kaudu. Seega enamik inimesi ei viitsi mööda perrooni marssida ja võtab tagant esimese vaguni/koosseisu. Seega oleks võibolla mõistlikum panna tagumiseks Viljandi koosseis, aga siis peavad pärnakad tervelt 3-4 vagunipikkust marssima ....

Ning veel: mõistlik on panna kuskilt kaugelt tuleva rongi populaarsesse vahepeatusse (nt Keila Lääne suunal või Türi Viljandi suunal) väikese vahega spetsiaalrong napilt varem liikuma, et korjata suurem rahvamass nt Türist, Raplast, Kohilast enne Viljandi kaugmaarongi kohale jõudmist peale. Võibolla jätta siis Viljandi rongil üldse väiksemates kohtades peatumised ära viimasel etapil, aga samas mitte teha seda tuntavalt kiiremaks vms, vaid anda selgelt inimestele mõista, et neil tasub Viljandi rongi ootamise asemel võtta Türi-Tallinn rong.

Ühesõnaga - nii peaks asjad TEGELIKULT käima.