L. Meri - L. da Vinci

 + 4,5 tundi Riias Lennujaams

Rooma lennujaam on suhteliselt jube. Õnneks ei pidanud seal siiski kaua aega raiskama, erinevalt AB Riias Lennujaams'ist, kus AirPeldik terve 4,5 tunnise peatuse tegemist nõudis. Ilmselt oli veidi hilisem Tallinn-Riia lend tuubil täis nii, et pidime juba viie ajal L. Merist lahkuma. Riia lennujaamas tuli taluda ka lärmakaid tšuude, ühel oli sini-must-valgete sarvedega müts, lõkerdamine ja valjuhäälne rääkimine kostsid üsna kaugelt. Aga uni oli see-eest magus. Ikkagi vaid kolm ja pool tundi magatud.

Mäed, mäed ... 

Rijeka, Horvaatia - 

http://en.wikipedia.org/wiki/Rijeka

Lend Rooma viib üle Poola, Slovakkia, Austria, Horvaatia. Vahepeal on päris kaunid mäed, pilveviirgudest kerkisid esile ka kaunid mustad ahelikujooned. AB-Alitalia ühislend tehti AB Boeing 737-500 tiivul (~120 kohta) – kuigi kompaniil on ka pikemateks otsteks sobivaid wingletidega täiendatud (tiivaots püsti) 737-300 masinaid (~140 kohaga), siis reisijaid oli üsna vähe ja lend ise kestis umbes 2:35. Roomas on keskeuroopa aeg, sama mis Rootsis ja Saksamaal – seega alguses muljet tekitav 2 tunnine lend on tegelikult maks kolme tunnine, mis enamasti siiski veidi kiiremini läheb.

Alitalia laiutab lennukas

Rooma suurem lennujaam teenindab 37 milj reisijat aastas ja asub üsna mere ääres. Kuigi Riia poolt tulles seda ei märka – lennujaama raja lõpust 1,5 km edasi algab Vahemeri. Vana Rooma kunagine sadamalinn Ostia on samuti lähedal, kuid mitu km merest eemal siiski. Lennujaama väravas on taksode armaada – muuhulgas paistis üks, mille number oli 666 – isegi katoliiklased ei löö risti ette, tundub. Rongid maksvat 14 eurot Rooma pea jaama, saab ka kohaliku rongi ja metroo segus umbes 7 euroga. Linna taksod 40. Sattusime turismiinfo kaudu süstikbussi peale, mille ühe otsa hind oleks 8 ja kahe otsa oma 15, aga bussijaamas oli busse, mille järgi peaks saama ka 6 eurose piletiga lennuka vahet sõita.

Nii, et ... peab ettevaatlik olema.

Kohalik raudteejaam on väga suur, paekivist viimistlusega, ilmselt ehitatud 20-30 vahel kohalikul fašismiperioodil. Pompöösne.

Termini - pearaudteejaama detail

Kusjuures jaam ei asu vanalinnast üldse nii kaugel. Meie esimese öö majutusasutusasus 8. korruse paljutoalises korteris, kuuldavasti idaeurooplaste seas populaarses, pidi parasjagu veel kaks eestlast, poolakaid jms ka sees olema, aga me ei kohanud kedagi.

Paar hoovist väljaukerdavat Smarti

Liiklus on üsna jube, kõik kohad on täis rollereid ja väikseid autosid – Smart ei pane siin järele vaatama, neid on siin tõsised 10-15 % vähemalt. Lisaks sellele Toyota Yaris, fiati väikemudelid, VW, Citröen C1 jms. Väiksed – tihti kuskilt nurgast veidi lömmis, katkiste esitulede, pamperite jms.

Pargitakse tihedalt, ka sisuliselt ristmike nurkadel (väiketänavatel vähemalt). Samuti pargitakse ohutuledega kus juhtub.

Tiber, Roomas

Valgusfoorides on punane tuli kaks korda suurem kui ülejäänud, sebrasid ületades peab olema väga ettevaatlik ja kiire. Rollerid jäävad punase tule taga seisma keset sebrasid. Tiberi jõgi on üsna kitsas, aga vägevas sügavas palistatud kraavis. Oma 10 meetrised kaldakindlustused.

Õhtul käisime ühes suurimas Jumalaema kirikus - Basilica_di_Santa_Maria_Maggiore, peale seitset kohaliku tänava keldrirestoranis – kõik lauad olid juba kinni pandud, aga õnneks saime ühe ajalimiidiga siiski kasutamiseks. Rooma spetsialiteet-pastaroog (bucatini all'amatriciana) oli mu igati söömisvõimelisele kaasale peale tühjakõhtu kannatatud päeva aga liig – toidud on rammusad, tõepoolest. Vee ja leiva eest küsitakse mõlema eest ka 2 eurot lisaks. Pitsad-toidud ise polnudki hullu, kauaks Eesti teadlane ja tudeng-ettevõtja siia siiski jääda ei saa. Seejärel vajasime väikest jalutuskäiku - Colosseumi suunas. Vahele jäi kena park, siinsed puud on tihti muljet avaldavad sirged ja jämedad, kuid laia ja uhke võraga ülal. Ilmselt sellest veel edaspidi, pimedas pilti ei teinud.

L kommenteerib:

Hommikul pidi küll vara ärkama ja M. sahmerdas hirmsasti, aga saime taksoga kiirelt ning hea hinnaga lennukasse. Riias magasime vaheldumisi ning enamuse Riia-Rooma lennust ma ka norisesin maha. Rooma lennujaamas M. lõbustas möödujaid: nägi möödudes, et teisel turistil kukkus veepudel kohvrist välja, karjatas kaks korda „water! water!!“ ...ning jooksis, ise seljataha vaadates, kõmaki otse vastu suurt sammast, niiet kaamera objektiivi kaas lendas kaamera eest minema :) Sammusime öömaja suunas. B&B oli täiesti OK, mõnevõrra küll kulunud ja vanunud välimusega, aga sellise hinna eest oli asja küll ja veel. Õhtul käisime poes ja söömas. Pleiss oli Vecchio Roma, kirjelduse järgi piirkonna parimaid kohaliku köögi pakkujaid. Seda võib uskuda – pea kõik lauad olid reserveeritud ning meie saime sööma ainult ajalimiidiga. Mängisime põrsast ning võtsime ainult esimese käigu mulle ja pizza M.-ile. Teadupärast koosneb korralik õhtusöök eelroogadest, esimesest käigust (pasta), teisest käigust (liha, kala), salatist, magusroast ja kohvist, lisaks veel 1/2 l veini. Kuhu kohalikud selle toidu panevad, on arusaamatu. Mina olen üsna hea söömaga, aga suutsin vaid 3/4 pastat ära süüa, siis oli hing kinni ja kisa lahti. Toit oli ise maitsev ja äärmiselt tugev, pasta koos tihke paksu tomati-suitsupeekoni-juustu kastmega. Kusjuures kohalik sale neiuke kõrvallauas pistis selle sama roa koos suure klaasi veiniga nahka ilma mingi probleemita!  

RT @elisaeesti: Täna toimub 98% kogu neto numbriliikuvusest Elisa suunas (Sami Seppänen) http://t.co/x3hFBecx - ei imesta ka: Tele2 on miskipärast kiiruspiiranguga interneti nimetanud arvutite paketiks ja soovib peale määrida mahupiiranguga pakette, EMT on lihtsalt upsakas ja rahasse uputatud kamp.

Väike vestlusvoor ökoloogilisest suhtumisest.

[13:37.38]MM: Sa oled ka diiselauto inimene eksole, kuuldavasti Soomes on diislitel mingi hirmus igaaastane maks peal, mis argumentidega nad seda põhjendavad? Iseenesest on diisel ju raskem, seega ei lendu see atmosfääri, aga samas kas ja kui palju ta pinnasele ohtlikum on? Põlemine peaks ju diislil olema puhtam ja täielikum, sest süütab surve, mitte ühes silindriotsas olev säde ...
[13:38.08]MM: Igatahes diisli tootmist planeeritakse: http://uudised.err.ee/index.php?06234015 [13:38.22]MM: Tõsi, fosiildiisli
[13:38.56]MM: Ja diisel peaks ju raskema kooslusena olema kergemini tehtav muudest allikatest kui puhas nafta, igasugu tselluloosi jne värkidest
[13:40.23]MM: Ise küsin ise vastan, väidavad, et CO2 tekib rohkem: http://uudised.err.ee/index.php?06227481
[13:40.40]MM: Samas oli hiljuti teadusuudis metaani lekkimise kohta. Metaan on aga oma kümme korda hullem kasvuhoonegaas ...
[13:40.57]RR: Ma päris täpselt seda maksuasja ei teagi. diisliga on see lugu, et co2 sõbralikum, aga väikeseid osakesi paiskab õhku rohkem, aga nendele ei keskendu keegi eriti. Metaan on hull jah
[13:41.14]MM: Uudis oli, et viimase 20 aastaga on metaani atmosfääri paiskumine kõvasti vähenenud. Aga tööstusrevolutsioonist alates viimased 4 sajandit on olnud just metaani paiskumine kõige suurem [13:41.59]MM: Ja vb tänu tööstusrevolutsiooni metaanile saime 18-19. sajandi väikesest jääajast kiiremini üle kui muidu
[13:43.06]RR: CO2 vähenemisest eraldi rääkides, siis tõenäoliselt taimetoitlaseks hakkamine säästab rohkem, kui auto kütusekulust end haigeks jälgida. On öeldud sellist asja, et üks lehm on sama õudne vastane co2'le kui üks korralik rauast jeep
[13:44.14]MM: jah, TTÜ soojustehnika esimestes loengutes anno 2000 räägiti, et diisel ei jäta süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi, kui korralikult reguleeritud on. Bensiinimasinaid ei saa seetõttu kaevandustes kasutada, aga maailmas üldiselt on tänapäeval kaevandusmasinad diislil, mitte elektril nagu meil. Nii, et diisliga jääb ära 6 ja 7 fotol nähtav: http://www.wired.com/rawfile/2011/08/astronaut-suicide-photos-inspired-by-shuttle-programs-end/ Vähemalt tavalisel moel
[13:48.33]RR: Päris khuulid pildid
[13:48.47]MM: mhmh
[13:52.08]RR: kusjuures viimase hooaja top gearis tehti elektriautodega väike humoorikas test ja selle käigus nad seal ütlesid, et põhimõtteliselt tuleb soodsam tüüp akudest 3-5a tagant välja vahetada ja mingi kallim variant kestab veits kauem. Aga akukomplekt ise maksab juba u 6000€ ja ma ei kujuta ette, mitu ringi need akud maailmale peale teevad. Et nii rahakotile kui keskkonnale ei näe ma seal palju säästu. lihtsalt alternatiiv, ma usun, et hea alternatiiv riigis, kus elektrit toodetakse veest kas või koduse genekaga vms
[13:54.43]MM: veest või tuulest :)
[13:55.07]RR: nad tegid inglismaa põhjal arvutuse ka, et kui kõik maksud ja akukomplekti hind auto kulu sisse panna, siis 5 aastaga tuleks soodsam võtta näiteks Audi A2 säästudiisel või mõni muu säärane.
[13:55.19]RR: kas või tuul
[13:56.00]MM: elekter ise on hea veermiku materjal - aga ilmselt tuleks diferentseerida elektri tootmine autodel 3-4 klassi: tavaline bensiini või diiselhübriid, puhas akudel elektriauto ja vesiniku/muukütuse kütuseelement
[13:56.45]RR: mhmh
[13:57.05]MM: Kurat küll, Äripäev pani Tarkade klubi ajakirja kinni :P
[13:57.40]MM: Mul on vahel tunne, et peaks astuma ka kuskile rohelisse liikumisse vms. Mõnedes seisukohtades olen ma muidugi padurohelisele vastu, nt tuumajaama peaks ikka kaaluma, sest tõenäosus seda õigesti tehes jama korraldada on väiksem kui fosiilkütuseid ahju ajades või siis GMO vastasus - küsimus pole mitte GMOs kui GMO patentides ja erinevates lahendustes mida GMO abil saavutada, mürkidekindlust et rohkem mürke kasutada saaks ei tohi püüelda.
[13:59.47]RR: ega ükski eesti keskkonnaorg pole vist välja öelnud, kas nad on tuumajaama poolt või mitte. minu teada mitte ainsatki ametlikku seisukohta.
[14:00.33]RR: GMOga teine asi jah, Eestis ei kasvatata ka ühtegi gmo'd, kuna kliima pole sobilik (veel). Aga eks toiduna sööme ikka sisse
[14:01.40]MM: Ja geenidega on nagu tarkvaraga - patendeerimisega ja patentide kaitsmisega ei tohi minna liiale - kui õietolm mitte gmo seemne 700 km raadiuses gmoks muudab, siis ei tohi talumeest selle eest karistada. Gmo ei tohiks muuta ka seemet üheaastaseks - st et talumees oleks gmo seemne pakkujast sõltuv, sest teise aasta seemnest enam korraliku vilja ei kasva. See tuleks ka keelata ja gmo arendust peaks pigem rahastama riiklikest vahenditest kui eraalgautuslikult. Samas võiks gmo aidata kohandada lõunamaiseid viljasorte viljakaks Eesti kehvemas kliimas jne. Ja viljade mitmeaastaseks muutmine võib olla ka hea idee - siis ei pea vili iga aasta juurestikku uuesti kasvatama, juurestik hoiab mulda paremini paigal ja erosioon on väiksem. Samas vili mõjub suuresti umbrohuna ja on raskesti vahetatav põllul
[14:05.52]RR: siin peab mõistma, et suur vastuseis on keskkonnaorgidel enam-vähem kõikide hiidorganisatsioonide vastu ja iseäranis nende orgide vastu, kes toodavad midagi sõites kohalikest teerulliga üle. Monsanto on üks selline, kes oma edu on rajanud poliitikute ja isegi mõnede keskkonnaorgide äraostmisele ja kes vilistavad põliselanike peale. Sisuliselt võitlus käib mitte ainult gmo vastu vaid ettevõtete vastu, kes kasutavad ebademokraatlikke vahendeid oma edu suurendamiseks. [14:05.52]MM: Kuskil kirjutati, et mitmes maailma otsas on praegu üheaastaste viljade mitmeaastaseks muutmisega tegelevaid teadusprogramme
[14:06.23]MM: Jah, nende vastu peab kohe tõsiselt võitlema ja sama teema on tarkvarapatentidega. Sisuliselt sama asi - suurfirmad üritavad tarkvaralahendusi standardiseerida ja tasuta alternatiive juriidiliste vahenditega kõrvale suruda
[14:07.21]RR: sama teema on näiteks kohvi ja kakaokasvatajatega, õigemini nende vahemeestega - nestle, kraft foods jms.
[14:07.26]MM: samas kui innovatsioon on tihti just väikestes üksikarendajates
[14:07.33]RR: no just, ehk siis vaata ka selle pilguga. selliseid hiidasutused üritavad teha kõik, et lihtsal inimesel elu otsa lõppeks. seda ei saa lubada.
[14:08.15]RR: ja mis gmo puhul teine asi:
[14:08.37]MM: bioloogilise mitmeksesisuse säilitamine?
[14:09.02]RR: kordan, et ega paduvastuseisu alati polegi, lihtsalt paljud gmo'd tuuakse turule poliitikute loal nii, et neid pole piisavalt uuritud, et mis nad keskkonnale teevad. seda püüavad kkorgid palju selgitada.
[14:09.22]MM: jah, seda läheb tegelikult GMO enda jaoks vaja, et bioloogiline mitmekesisus oleks olemas, see mitmekesisus aitab GMO valdkonda edasi arendada ja võimaldab taimehaiguste jms vastu efektiivsemat võitlust.
[14:10.49]RR: Võiks öelda, et kui need ja need kriteeriumid on täidetud, siis davai, aga praegune elu on selline, kus kriteeriumitele vilistatakse ja suure hädaga suudetakse raha võimule vastu seista

Press10

Auto numbriga PRESS10 on küllalt närvilise stiiliga. Kui eile õhtul Virtsust Tallinna sõitsin, siis möödus ta vähemalt kaks korda - peab vist suitsupause ja teeb siis nende aega tasa pedaali sõtkudes. Keegi teab kelle masin?

Mark: KIA
Mudel: CARNIVAL
Esmane registreerimine: 14.08.2009

Kehtivad ülevaatused: Korraline (kehtib kuni 12.2012).

Ilm oli üsna kole, algul sain kenasti 95'ga lasta, aga hiljem pidin vähendama hoogu - klaas kleepus vett täis, puhastajad ei aidanud vahepeal. Tee osalt ka hüppab ja osalt on joontega märgistamata nii, et tuleb eessõitja või helkurpostide järgi aimamisega tegeleda. Nii sai 80-85 peal tiksutud, viimaks jäi üks uuem Mazda ette, kes vahepeal suisa 70 peale jäi ...
üks hull piloot möödus vahepeal 130-150'ga, selle pluss oli klaasi puhtaks jäämine ...

Huvitav, et televisioon on muutunud selgelt puuetega inimeste või sotsiaal-(/pensionäride-) valdkonnaks, sest nüüd turundavad Viasati (paha) televisiooni inimesed mittetulundusühingu raamide alt:

Saatja Piret T* Piret.T*@ut.ee
adressaatidele "career.pakkumised@lists.ut.ee"
kuupäev 16. august 2011 10:10
teema [career:3306] MTÜ Abikäsi pakub tööd telefonimüügi konsultandile

TELEFONIMÜÜGI KONSULTANT Tööülesanded· aktiivne VIASATI toodete müük telefoni teel· kliendi andmebaasi haldamine ja täitmine· müügieesmärkide saavutamine

Sama asutis otsib ka TELEFONIMÜÜGI TIIMIJUHTI. Wft tahaks küsida?!

Muide, mul on odavalt müüa kaks satitaldrikut, eelmised korteri elanikud tahtsid Viasati meile jätta, aga ei näe mingit mõtet tasulisel televisioonil - maja antenn katab TV vajadused, mis kord-paar kuus või pigem harvem peale tulevad. Kui on mõni väga hea pakkumine tasulise televisiooni võimekuseta Sat-digiboksile, siis seda võib ka pakkuda ... (RSS'i lugejad said postitaja nimega, aga eemaldasin nüüd nime, sõnumitooja pole süüdi sõnumi sisus, aga maksuamet võiks olla huvitet)