Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
7 aastat tagasi
suundusid ühel joonel põhja suunas. Samas hakkasid Lindaliini punane katamaraan lahkus veejutiga, tagapool tegi seda Autoekspress ja mõlemad udust põhja pool
paistma kaks must-kollast puksiiri, mis tulid ja võtsid kohad sisse Lusty vööris ja ahtris, kinnitasid end trossidega ning vedasid suure ja halli pool laevapikkust kai äärest välja.
a ma ei võtnud muidugi. Suhtlesin isegi vastu ja püüdsin hiilata oma teadmistega laevandusest. Veidi hiljem tuli soliidne suvises rõivas meesterahvas, kes pärast lahkudes soovitas mul tööd leida sõjanduses/laevanduses, et mu teadmised ja huvi olevat muljet avaldav. Tema rääkis ka teooriast, kuidas suuri laevu kai äärest
eemaldatakse - kaks puksiiri teine teises otsas - mõlemal mootorid käimas ja sõudmas vastas suundades - üks veidi tugevama jõuga kui teine, aga vajadusel saab kohe ümber pöörata olukorra.
Lõpuks suundus ka Lusty kahe gaasiturbiini jõul põhja suunas näidates lõpuks objektiiviavale ära ka lennuteki ja ühe kokkupandud Merilini tekil.
Sellised paari-kolmekümne meetri pikkused lühimaa õhu- ja laevatõrje rakettidega relvastatud kaatrid, mida peaks hajutama Põhja-Eesti lahtedesse ning Väinamerre ja mis suudaksid tekitada efektset hambulist diversiooni kellele iganes peaks pähe tulema mõte Eesti rannavetesse dessantlaevu vastu tahtmist tuua. Ookeanidele pole sellistest laevadest kasu - liiga kõrged lained ja pisike moona ning kütuse varu tagavad iseseisva liikumisvõime vaid pooleks kuuks ehk. Aga pool kuud on piisav osutamaks vastupanu. Ingliskeelne
wikipedia väidab, et Eestil ongi olemas Rootsi kaatreid, mille pealt on katsetatud ka tankitõrjerakett Hellfire välja tulistamist. Nagu näha, siis Norra ja Rootsi kasutavad Hellfiret rannakaitse raketina, arvan, et ka Eesti vajaks säärast relvastust - kas siis väikestelt ujuvatelt kaatritelt (parem veidi suuremad kui mainitud Rootsi 15 meetrine paat) või ka mobiilsetelt väikse veoautoga veetavatel postidel, mida oleks siis paras Põhja-Eesti pankranniku poolsaartelt tarvitada. Oluliselt kallim võimalus oleks kasutada
näiteks raketti Penguin või pigem juba tema kohe-kohe valmis saavat järglast NSM, ma usun, et nende võimekus ja lennukaugus oleks juba liigagi suured. Tegevusulatus peaks jääma 20 km kanti, et ka parima ilma ja nähtavuse korral oleks võimalik anda ennetav löök. Näiteks oleks sobiv eeskuju ka vana Maverick.
Aga pildile said hoopis jalad.
Käisime R.'iga Keilas. Kiriku ees pingil oli maru mõnus päikest võtta peale 24 km vastutuult ja ülesmäge väntamist. Sõitsime linnakeses risti ja põiki - miskipärast jättis teine veidi väiksema mulje kui Saue, kus oma kuu aja eest käisime - tõenäoliselt oli mulje petlik. Tagasiteel lasime kulgeda mõnusas taganttuules Saue kaudu ja edasi üle ühe Saku tee Laagrisse. Kokku sai kodu ukseni 54 km sõitu.
Juhtusin uurima ja selgub, et venelased on loonud Kliperist uue kavandi, mis jätaks ära koguorbitaalse manööversüsteemi ja seega hoiaks kokku olulise koguse kaalu. Tooks kaasa selle, et orbiidil hakkaks Klipperit "üles korjama" ja ISS'i juurde viima spetsiaalne "puksiir", mis oleks asjalik abimees ka näiteks ISS'i orbiidi tõstmisel ja kiirendamisel. Kliper käis aga läbi ka plaanist, kus teda esitati kui Marsi missiooni osa. Niisiis - siin on minu lihtsustet joonis ja kontseptsioon. Marsile lennuks pandaks Maa orbiidil nelja-viie lennuga (või vähema, kui kasutada ülimalt võimsat kanderaketti) orbitaaljaama moodi ehitis, millel oleks kolm peamist osa - A - Marsi maandur ja startija (võib vajada eelnevalt planeedile saadetud ja kogutud kütust). B - eluruumi sektsioon koos toiduvarudega kaheks aastaks. E - päiksepatareide süsteem, mille asend on ülejäänud jaama suhtes suurel määral liigutatav, sest peab võimaldama nii sõitu sinna kui tagasi ja samuti olema suunatud päiksele pöördemanöövrite ajal. Märkuseks olgu öeldud, et palju on neid ehk seepärast, et oleks võimalik kasutada elektriliselt kiirendavaid mootoreid, mis on kütuse kulult oluliselt ökonoomsemad.