Juhtusin uurima ja selgub, et venelased on loonud Kliperist uue kavandi, mis jätaks ära koguorbitaalse manööversüsteemi ja seega hoiaks kokku olulise koguse kaalu. Tooks kaasa selle, et orbiidil hakkaks Klipperit "üles korjama" ja ISS'i juurde viima spetsiaalne "puksiir", mis oleks asjalik abimees ka näiteks ISS'i orbiidi tõstmisel ja kiirendamisel. Kliper käis aga läbi ka plaanist, kus teda esitati kui Marsi missiooni osa. Niisiis - siin on minu lihtsustet joonis ja kontseptsioon. Marsile lennuks pandaks Maa orbiidil nelja-viie lennuga (või vähema, kui kasutada ülimalt võimsat kanderaketti) orbitaaljaama moodi ehitis, millel oleks kolm peamist osa - A - Marsi maandur ja startija (võib vajada eelnevalt planeedile saadetud ja kogutud kütust). B - eluruumi sektsioon koos toiduvarudega kaheks aastaks. E - päiksepatareide süsteem, mille asend on ülejäänud jaama suhtes suurel määral liigutatav, sest peab võimaldama nii sõitu sinna kui tagasi ja samuti olema suunatud päiksele pöördemanöövrite ajal. Märkuseks olgu öeldud, et palju on neid ehk seepärast, et oleks võimalik kasutada elektriliselt kiirendavaid mootoreid, mis on kütuse kulult oluliselt ökonoomsemad.Lisaks neljanda osana kütust ja vedelikke sisaldav sektsioon - D - milline vahetataks Marsil välja ette kohale saadetud uue tünni vastu. Niisiis ühest tünnist jätkuks üheks kiirenduseks võimalikult otsesel lennul Marsi suunas ja üheks pidurduseks Marsi orbiidile. Marsile ette saadetav tünn liiguks sinna aeglasemalt kasutades ära gravitatsioonilisi tõmbeid ja hoides seeläbi kokku kütust. Ja viimaks meeskonna viiks kohale ja tooks pärast ära lihtne kosmoselaev sektsioon C - võibolla just selline Kliper, nagu selle kontseptsiooni aluseks olevas näha oli.
Ahjah - viide alust sisaldavale tekstile ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar