Külalisi ära saates avastasin ilusa ja hää ilma ning tegin tõusvatest linnukestest pilte. Kas pole toredad? Üks on siis ka tähtedest, nagu väike kutsa, kas pole? Kolm tähte maja kohal järjest moodustavad nina, koonu ja kõrvatipu.

Olen vaikselt veetnud jõulud ja jõulu järgset ning eelset aega siin Dargøris Taanimaal. Jõulud on harjunult selline pere ringi aeg, eks siingi. Isegi mu majaomanikul käisid külalised - kupatas mu külmkapis seepärast ainult ühele riiulile, kuigi tavaliselt oli mul mõni asi ka teisel riiulil. Piiramised on ebamugavad.

Olen käinud kaks korda Kopenhaagenis pärast kooli asjade esitamist 20. detsembril. Jalutanud semude eestlastega linnas veidi, aga ei midagi erilist. Siinsed allahindlused on vahel ikka head ja üllatavad - Arla ekspresspiim 1,5 ja 3,5 % - keeratava korgiga tetrapakis oli 4 taani krooni (8 eeku) pakk, sai kohe lademes ostetud - 4 liitrit enne jõulu. Muidu maksab selline asi 8 krooni ja 50 ööri, seega tõepoolest soodne. Tudeng joob tavaliselt ikka 1,5 % säästu letmælki, millega olen juba täitsa ära harjunud - 5,95 on hind. Samadest piimadest tegin juttu ka augusti alguses Horsensis, vahepeal on hinnad natuke muutunud kahjuks. Ilmselt ka Eestis, nagu kuulda on. Samas ikkagi on siin tetrapaki piimad ilmselt odavamad või on siiski tavaline 1,5 v 2,5 % tetrapaki piim Maarjamaal alla 12 krooni veel?

Ühel vaesel linnaliinibussil oli tegu, ei saanud teine mööda äkki teest tõusnud postidest - ei tea kas mõni paat tahtis saada läbi silla alt silda tõstes või mis seal häda oli, igatahes buss oli otse sillal peal ja silla teise serva juures postide taga kinni.

Ja muidugi te teate ammu mu rõõmu kassidest ning nende piltidest!

Kaamera kaardilt laetud failidest neli olid miskipärast poolikud, aga taastamistarkvara tõi päevavalgeleka ühe täitsa hea pildi -

Denmark in the Thirty Years' War, 1618-1648
Paul Douglas Lockhart

Pris: 568.00 kr. (568 x 2,1 = 1192,8 eeku)

Denmark, 1513-1660: the rise and decline of a Renaissance monarchy
Paul Douglas Lockhart

Pris: 880.00 kr. (880 x 2,1 = 1848 eeku)
See teine raamat on mul käes, täitsa loetav tükk on ... aga pagan võtaks! Veerandi hinna eest mõtleks ...

Amazon, üks raamat on otsas:

Denmark, 1513-1660: The Rise and Decline of a Renaissance Monarchy by Paul Douglas Lockhart (Hardcover - 23 Aug 2007)
Buy new: £55.00 24 Used & new from £46.03 46,03 x 21,9 = 1008,057

Lisan teise ja veel enam huvitava teose:
Frederik II and the Protestant Cause: Denmark's Role in the Wars of Religion, 1559-1596: 10 (Northern World,) by Paul Douglas Lockhart (Hardcover - 15 Mar 2004)
Buy new: £87.93 5 Used & new from £87.93 88 x 21,9 = 1927,2 eeku ...

ropu kirjaga taanlased

Tuleks asutada kodanikuühendus prügisorteerimise vastu!
Ma saan aru, et prügi sorteerimine on mõistlik tegevus tihedasti asustatud Saksamaal, aga hõreda asustusega aladel nagu Eesti ei ole see mõeldav mujal kui kümnekonnas tiheasutsusega piirkonnas/linnas. Eraldi sorteerimine eeldab eraldi ringe erineva prügi jaoks, see ei ole arukas suure raske prügiautoga ääremaa taludes ja isegi mitte väiksemates külades, sest seal on loomulik põletada põlevaid jäätmeid ahjus. Kui rumalad bürokraadid ahvivad järele läänt, siis võtku eeskujuks mõni mõistlikum maa kui Rootsi või Soome, vaadaku nt Taani - eraldatakse vaid paber, papp (nt elektroonika kastid), metall ja klaas. Ülejäänu läheb kõik ühes koguses. Metalligagi ei ole alati asi õige ja osa võib vahel minna tava prügisse. Üle selle sorteerimine on nonsens!

Kas Jõksi toetuseks juba allkirju kogutakse? Nõmeda Pentuse vastu juba allkirju kogutakse? Reformi allakäigutrepi uus aste. Ei, Ansip pole ju hull, täitsa asjalikult käitub ja kena, aga õiguskantsleri vaigistamine ei ole eetiline samm.

Andsin eksami essee ära, siin on karm kord - täidetakse ankeet, loetakse märgid üle (hea, et mõne rea lõppu veidi tühikuid viskasin), siis pooleteise kuu jooksul anonüümne tundmatu hindaja kaalub ja lõpeks teatatakse hinne. Taanlased asusid ülikoolis Finderup Lades kohe Carlsberge keresse keerama. Mina tõin raamatuid ja asun kohe uue kallale ... kui olen oma viimase magamata öö järgimaganud.

Mõni päev tagasi tuli mulle kooliteel lehm vastu, kiirteele ta ei trüginud, aga palju ruumi võttis siiski.


Reede öösel sai KUA's peol käidud. Raju pidu, aga välistudengeid, keda tean, ei olnud. Veetsin seal tunnikese või veidi enam vaid.

Silma torkas kaks noormeest ratastoolides, tegelikult on ju muidugi tore, et inimesed väljas käivad ja ei passi kodus. Tore, et inimesed õpivad, aga ometi on idaeuroopa barbari kontekstist kummaline vaadata.

Väike võrdlustabel kasutuses olnud ja kasutusse tulevatest mehitatud laevu kandma mõeldud kanderakettidest. Ares I stardimass on väga juhuslik pakkumine, kuna ma seda ei leidnud, siis kasutasin alusena kosmosesüstiku stardikiirendi massi - 590 000 kg - millel Ares I stardikiirendi põhineb. Mida suurem number alumises reas on, seda ökonoomsem rakett. Muidugi lisanduvad rauakulud ja kütuse kulud ning kütuse kulud sõltuvad valitud kütusest, kuid ometigi vähema stardimassiga enim kasulikku lasti üles viia suutev rakett on ju parim.

Rakett	Sojuz	Saturn IB	Ares I	Falcon 9	Pikk Marss 2E
Stardimass	305000	589770	900000	325000	462000
Pikkus	49.5	68	94	54	51.2
Astmeid	3	2	2	2	3
Kasulik mass	7100	15300	25000	9900	8400
Massi suhe	2.327868	2.594231	2.777777	3.046153	1.818181

Veel olgu märgitud, et tegelikult käivad taikonaudid taevas raketigaPikk Marss 2F, mis on 2E väikeste muudatuste ja täiendustega, mis kindlustavad raketi töökindlust lisaks. Väliselt erinevusi ei ole, aga ilmselt võib süsteemide dubleerimine kasutut massi veelgi juurde anda ja kasulikku vähendada.
Sojuz ja Pikk Marss on vahel kirjeldatud kui kahe astmelised raketid, tegelikult on nad kolme astmelised, sest mõlemal on esimeseks astmeks neli stardikiirendit, mis alustavad tööd stardil koos teise astme mootoritega nende vahel. Ares I pikkus ei ole kirjaviga, ta ongi hirmus pikk ja kitsas torn, selle probleemiga tegeletakse. Nimelt seab pikkus ohtu raketi stabiilsuse ja nõuab mootorilt pidevat kallutamist, et rakett ikka otse sihtmärgi st taeva suunas püsiks.
Falcon 9 on siis SpaceX'i erarahade eest ehitatav rakett, mis on viimasel ajal saanud ka NASA toetust. 2008. aastal on plaan teda esimest korda katsetada. Tema väiksem veli Falcon 1 on kaks korda lennanud, mõlemad korrad ebaõnnestunult. Igtahes loodavad nad väga-väga efektiivselt oma raketti üles lasta. Kui see ka reaalsuses tööle hakkaks ja enne Ares I mehitatud kosmoselaevu üles viima hakkab, siis oleks küll tore.

õhk hiina kaup

Minu esimene 747 stardi nägemine oma silmaga, ma arvan. Olin parasjagu 1140 paiku teel kooli. Kuna tegu oli kaubalennuga, siis kahjuks Kastrupi nimekiri lendu ei näita, kuigi vähe-vähe varem lahkus ka Singapuri lend, mis ilmselt võis olla ka 747 või Airbus 340.


Õhtul oli tore jälguda, kuidas lennukite tugevad prožektorid valgustasid pilvi moodustades halli koonuse musta taeva taustal, koonus vähenes kui ühel hetkel lennuk ühes kõigega oligi pilve sees.

ebatolerantne taani

Kolistamine ...

Esmalt hommikul pesu pesumasinasse, see võttis aega ja väljusin plaanitust oma 10 minutit hiljem. Jõudsin Nørreporti metroojaama juurde, parkisin ratta rattakeldri sissepääsu juurde, sest aeg oli otsas ja keldrisse sisse tõstmine võtnuks aega. Tormasin pileti automaadi juurde, valisin pileti, sisestasin pangakaardi, panin pini ... võtsin tseki, aga mida ei tulnud oli pilet. 160 taani krooni külma??? Eeh, helistasin infosse kõrvalt - üks tsekil olev sõna tähendas ilmselt tühistamist. Arvatavasti panin pini valesti. Igaks juhuks proovisin teises automaadis, seal õnnestus - ja pini panin igaks juhuks teist pidi tõesti. Zups Kastrupisse ja tagasi. L. sai kenasti ära saadetud, nagu kord ja kohus. No - lenukile lehvitama ei jäänud, kodus ootas ju pesu ja sama piletiga andis enne tundi tagasi sõita. Ahjah - kogemata klippisin kaks korda kaarti olles unustanud enne L.'ilt küsida, kas tal on oma pilet ka. Tagasi Nørreporti saabusin ootamatult, aga jõudsin välja ... ratas oli vahepeal sadanud vihmast märg. Kodu keldris polnud avalik pesumasin käivitunud, möödas oli tund ja 45 ning mu enne sisestatud zetooni aeg oli otsas, olin unustanud rohelisele nupule vajutada, elektrit oli ju olnud, aga kui "power" nuppu ei vajuta, siis tööle ei hakka. Niisiis - tööle!
Kodus polnud netti, tegi närviliseks ja pani mõnda katset tegema. Aga siis otsustasin hommikusöögi kasuks (kolm praemuna). Hakkasin pakkima ... vahetasin pesumasinas pesu, panin sisse teise täie. Liikuma sain alles ühe paiku, klipikaardi kehtivusajaks sai umbes kaks. Kogemata astusin teadmatusest 350S liini bussile, mis ei sõitnud lõpppeatusesse, kaotasi seega uues kodus käies nii palju aega, et ei jõudnud sama piletiga tagasi (pidin ju uut bussi ootama vahepeal). Tagasiteel virisesin juba bussijuhiga, et mu piletilt ei taha viimast klippi automaat võtta, aga siis siiski õnnestus - papp oli veidi pehme ja murdumas joonelt, ei lasknud õieti sügavale sisestada. Häbi ja peaga piki seina, taha tunne jäi sisse, et ma muret avaldasin.
Tagasiteele asusin kahe paiku siis, kell 1415 algas loeng, millesse ma siis ei jõudnud - ühe loengu semestris võib ju vahele ka jätta.
Edasi - pakkimine, koristamine, vahepeal kuivada üritanud riiete kokku võtmine. Olin juba paanikas, et pean pool kuus lahkuma, sest Christina lahkub selleks ajaks, aga õnneks tähendas see siiski poolt seitset. See on see eestlase kontekst, et "pool" ja "kuus" ühes lauses tähendavad enamasti pool peale viit.
Viimaks sain veidi peale kuut tulema ... sõitsin esmalt linna suunas, pöörasin enne tiike lõunasse ja jõudsin liigagi kaugele lõunasse, aga leidsin tee Island brygge juurde ning sain üle. Sealt läksin ka lõunasse, aga asi tundus väga arendusrajooniks kätte minema ja itta ei läinud ühtki korralikku teed, õnnetul kombel jõudsin sedasi KUA juurde ja läksin sealt piki metrood Ørstedi suunas, Ørstedist itta ja esimesel teel taas lõunasse. Ilmselt oleks see viinud ka pika teega ümber lennuraja otsa ka õigesse kohta, aga siiski hakkasin otsima Englandsvej'd, et raja alt läbi traditsioonilist teed mööda kohale jõuda. Mõni minut peale poolt üheksat olin kohal.
Sedasi sai siis kolitud Dragørisse esmaspäeval. Täna käisin kommunis ja postkontoris ja kohalikus Nettos, mis on täitsa suur ja ei lähe päris oma reklaamsiltidega kokku. K. ütles, et Danske banka pole siin - on küll - kohe Netto juures, kuigi Amagerbankenil on muidugi suuremad ja enam kontoreid. Ikkagi kodusaar.