Väike võrdlustabel kasutuses olnud ja kasutusse tulevatest mehitatud laevu kandma mõeldud kanderakettidest. Ares I stardimass on väga juhuslik pakkumine, kuna ma seda ei leidnud, siis kasutasin alusena kosmosesüstiku stardikiirendi massi - 590 000 kg - millel Ares I stardikiirendi põhineb. Mida suurem number alumises reas on, seda ökonoomsem rakett. Muidugi lisanduvad rauakulud ja kütuse kulud ning kütuse kulud sõltuvad valitud kütusest, kuid ometigi vähema stardimassiga enim kasulikku lasti üles viia suutev rakett on ju parim.

Rakett	Sojuz	Saturn IB	Ares I	Falcon 9	Pikk Marss 2E
Stardimass	305000	589770	900000	325000	462000
Pikkus	49.5	68	94	54	51.2
Astmeid	3	2	2	2	3
Kasulik mass	7100	15300	25000	9900	8400
Massi suhe	2.327868	2.594231	2.777777	3.046153	1.818181

Veel olgu märgitud, et tegelikult käivad taikonaudid taevas raketigaPikk Marss 2F, mis on 2E väikeste muudatuste ja täiendustega, mis kindlustavad raketi töökindlust lisaks. Väliselt erinevusi ei ole, aga ilmselt võib süsteemide dubleerimine kasutut massi veelgi juurde anda ja kasulikku vähendada.
Sojuz ja Pikk Marss on vahel kirjeldatud kui kahe astmelised raketid, tegelikult on nad kolme astmelised, sest mõlemal on esimeseks astmeks neli stardikiirendit, mis alustavad tööd stardil koos teise astme mootoritega nende vahel. Ares I pikkus ei ole kirjaviga, ta ongi hirmus pikk ja kitsas torn, selle probleemiga tegeletakse. Nimelt seab pikkus ohtu raketi stabiilsuse ja nõuab mootorilt pidevat kallutamist, et rakett ikka otse sihtmärgi st taeva suunas püsiks.
Falcon 9 on siis SpaceX'i erarahade eest ehitatav rakett, mis on viimasel ajal saanud ka NASA toetust. 2008. aastal on plaan teda esimest korda katsetada. Tema väiksem veli Falcon 1 on kaks korda lennanud, mõlemad korrad ebaõnnestunult. Igtahes loodavad nad väga-väga efektiivselt oma raketti üles lasta. Kui see ka reaalsuses tööle hakkaks ja enne Ares I mehitatud kosmoselaevu üles viima hakkab, siis oleks küll tore.