A. avastas hiirekasutust salvestava jubina, minu poole tunni töö. Pisikese ekraaniga masinal, nagu näha, siis veidi spetsiifilisemal kasutajaliidesel ka. "Start" nupu asemel kasutatav koht on ülal nurgas.

Toimet: lisasin pildi pikemast kasutusest ja ilma peatuste markeerimiseta.

Ma oleks järgneva ehk kiibiuudistesse või pingviin.org'i pannud, aga on tunne, et see pole piisavalt hea.
Veel lisaks väike tähelepanek, et kaughaldusega kasutajatoe kogemused on tekitanud kummalise harjumuse kõiki arvuteid kaugelt juhtida - SSH on sigamugav viis diivanilt netbooki kaudu laual asuvas sülearvutis muudatusi teha. Hallatava koduse arvutivõrgu liikmete arv on juba ka päris suureks kasvanud - oma seitse liiget kahes füüsilises asupaigas ... Tänase üritusega seoses viskaks veel ühe kivi Johannes Kerdi kapsaaeda "Mind ootab mu hobune, et viia mind Tapale" (jõudsin poole ettekande pealt) ... aga suhtumine stiilis, et harjutame-harjutame-harjutame ja kes ei suuda ülemuse juhatuse all toimuda, sel pole kohta, st saame ka ilma läbi - võivad olla veidi iganenud. Moodne sõjapidamine, eriti veel kübersõjapidamine ja selles kaitse seda enam, eeldab originaalset mõtlemist - oskust uusi vigu tuvastada, võimalikult kiiresti neid järgi proovida, testida ... muidugi tuleb teatud eetikareeglitega arvestada - sõdur peab olema oma ülemuste suhtes aus ja ustav, truu kodumaale ... ja mõned reeglid veel, aga kübersõda pidades ja selle eest kaitstes ei saa tegijaid reeglitega uputada.


CERT Eesti teabepäeval KUMUs tutvustati ka ID-kaardi/Digidoci tarkvara arendust, muuseas ka Linuxile. Esmalt löödi lahku krüpteerimine ja allkirjastamine, et võhikud 10 aastaks oma dokumente ära ei krüpteeriks.
(Olen/olin kohapeal, see siin on kiire kuulmise järgne refereering ilma pressimaterjalideta)


OpenOffice.org tarbeks luuakse moodulit, mis võimaldaks rakenduse seest dokumente allkirjastada. OpenOffice'i dokumendisisese allkirjaga süsteemi siiski käima ei saadud.


DDOC failivormingu asemel ollakse üleminemas uuele, BDOC vormingule. 


Brauserite poolelt töötavad uued rakendused hästi Firefoxi ja Safari abil, Chrome ja Windowsi IE kasutajale on see esialgu ebamugav ja Opera toetus puudub täielikult.


Ka loodi PDFi allkirjastamise tuge otse Adobe enda lugeja kaudu, mis võimaldab digiallkirju lugeda ilma lisatarkvara installimata ka välismaistel kasutajatel, kes meie rakendusi muidu ei vaja. Kahjuks töötab see esialgu ka vaid Windowsi (võibolla ka Maci) PDF lugejaga, sest Adobe ise pole jõudnud oma Linuxi lugejasse veel seda võimalust integreerida kasutataval kujul.


Hakkama ei saadud lisaks OpenOffice.org dokumendivormingu sisese digiallkirjastamise toega ka uue C digidoc teegi loomisega.


Uuelt ID-kaardi partnerilt, keda otsima hakatakse, tahetakse lisaks arendusele ka asjalikku kasutajatuge. Kõige optimistlikuma plaani järgi saaks uus partner valitud aprilli lõpuks.


Koodi/infot saab: id.eesti.ee

Mis on Firefoxi eelis?

Mis on Firefoxi eelis? 

See on mugav laiendatavus ja ulatuslik platvormide tugi. Veebibrauserite valdkond peab olema allutatud standarditele, vastama ühiselt kokkulepitud reeglitele. See võimaldab veebibrauseritel kasutada suvalisi veebilehti ja näidata neid ühte moodi. Tõsi, sellel on alati omad piirid - on ju opsüsteemid erinevad ja mõistagi ei saa brauserid olla üdini sama koodi peal, sest koodi kohta käivad koopiaõiguse sätted. Ideaalis pole vahet millise standarditele alluva veebisirvikuga veebi vaadata, igatahes on turvalisem kui kasutajaskond oleks jagunenud võimalikult ühtlaselt. Standardid ei saa turvavigu endale lubada - standardite rakendamisel juhtub aga ikka vigu - seega parem on kui sobivaid lahendusi on mitu. Firefox töötab Mac OS X, Linuxi, FreeBSD, Solarise kui ka Windowsi peal - seega on ta ilmselt kõige laiema platvormiga standarditele alluv graafiline brauser. Tekstipõhine Lynx töötab ehk enamateski süsteemides, aga see pole oluline - aeg on edasi läinud.

Firefoxi suurimaks eeliseks on täna täiendused - pistikprogrammidega saab teha mida iganes alates järjehoidjate sünkroniseerimisest, reklaamide ja skriptide keelamisest kuni välja põhjalike erikasutajaliidesteni näiteks integreerimaks brauseriga emaili/voogudelugejat. Google Chrome ja vabatarkvaraline Chromium on tõsiselt Firefoxile kannule astumas - nende eeliseks on vähe ruumi võttev moodne kasutajaliides ja iga sakki eraldi protsessina jooksmine, mis brauseri kokku jooksmise tõenäosust veebi testimisel vähendab. Need mõlemad on Firefoxi puhul ka arenduses ja lähema aasta jooksul kasutusse jõudmas. Firefoxi pistikprogrammid on veebilehtede loojatele tihti väga vajalikud ka testimisel - nende abil saab kergesti luua automaatteste ja põhjalikult uurida mida veebiserver ikkagi brauserile väljastab - kontrollida lehe turvalisust. Firefoxi lisaga Noscript saab keelata skriptide töötamise lehekülgedel - see hoiab kokku hulga arvutiressurssi (hea netbookidel!) ja võimaldab julgemalt surfata kahtlastel lehekülgedel. Firefoxil ja Chrome'il on ka viimaste tarbeks privaatse brausimise režiim - sedasi külastatud lehekülgi meelde ei jäeta.

Uuenduslikusest rääkides - aastaid oli kõige uuenduslikum Opera (nt tõi esimesena sakkidega brausimise), kunagi veebi alguses Mosaic ja Netscape. Viimastel aastatel on uuenduslikus olnud Chrome´i eelis, aga igal brauseril on omad võluvad uuendused.

Kuigi massikasutusega veebilehtedel on Firefoxi osakaal tihti IE osakaalust väiksem, siis Firefoxi, Opera ja Chrome brauserite kasutajad on pidanud vaeva nägema teise brauseri installimiseks ja seega tõenäoliselt veebi kasutamisel pädevamad. Näiteks ühe arvutiajakirja veebilehel on viimase aasta külastustes selgelt juhtimas Firefox 48 %, järgnevad IE 39 % ja Opera 5,7 % osakaaluga. Chrome järgneb neljandana 3,5 %, kuid on liiga uus, et teda aasta pikkuse aja jooksul tõsiselt statistikasse kaasata.

Avaldatud Arvutimaailma veebruarinumbris 2010. Siinkohal toimetamata-lühendamata redaktsioon.