Mis on Firefoxi eelis?
See on mugav laiendatavus ja ulatuslik platvormide tugi. Veebibrauserite valdkond peab olema allutatud standarditele, vastama ühiselt kokkulepitud reeglitele. See võimaldab veebibrauseritel kasutada suvalisi veebilehti ja näidata neid ühte moodi. Tõsi, sellel on alati omad piirid - on ju opsüsteemid erinevad ja mõistagi ei saa brauserid olla üdini sama koodi peal, sest koodi kohta käivad koopiaõiguse sätted. Ideaalis pole vahet millise standarditele alluva veebisirvikuga veebi vaadata, igatahes on turvalisem kui kasutajaskond oleks jagunenud võimalikult ühtlaselt. Standardid ei saa turvavigu endale lubada - standardite rakendamisel juhtub aga ikka vigu - seega parem on kui sobivaid lahendusi on mitu. Firefox töötab Mac OS X, Linuxi, FreeBSD, Solarise kui ka Windowsi peal - seega on ta ilmselt kõige laiema platvormiga standarditele alluv graafiline brauser. Tekstipõhine Lynx töötab ehk enamateski süsteemides, aga see pole oluline - aeg on edasi läinud.
Firefoxi suurimaks eeliseks on täna täiendused - pistikprogrammidega saab teha mida iganes alates järjehoidjate sünkroniseerimisest, reklaamide ja skriptide keelamisest kuni välja põhjalike erikasutajaliidesteni näiteks integreerimaks brauseriga emaili/voogudelugejat. Google Chrome ja vabatarkvaraline Chromium on tõsiselt Firefoxile kannule astumas - nende eeliseks on vähe ruumi võttev moodne kasutajaliides ja iga sakki eraldi protsessina jooksmine, mis brauseri kokku jooksmise tõenäosust veebi testimisel vähendab. Need mõlemad on Firefoxi puhul ka arenduses ja lähema aasta jooksul kasutusse jõudmas. Firefoxi pistikprogrammid on veebilehtede loojatele tihti väga vajalikud ka testimisel - nende abil saab kergesti luua automaatteste ja põhjalikult uurida mida veebiserver ikkagi brauserile väljastab - kontrollida lehe turvalisust. Firefoxi lisaga Noscript saab keelata skriptide töötamise lehekülgedel - see hoiab kokku hulga arvutiressurssi (hea netbookidel!) ja võimaldab julgemalt surfata kahtlastel lehekülgedel. Firefoxil ja Chrome'il on ka viimaste tarbeks privaatse brausimise režiim - sedasi külastatud lehekülgi meelde ei jäeta.
Uuenduslikusest rääkides - aastaid oli kõige uuenduslikum Opera (nt tõi esimesena sakkidega brausimise), kunagi veebi alguses Mosaic ja Netscape. Viimastel aastatel on uuenduslikus olnud Chrome´i eelis, aga igal brauseril on omad võluvad uuendused.
Kuigi massikasutusega veebilehtedel on Firefoxi osakaal tihti IE osakaalust väiksem, siis Firefoxi, Opera ja Chrome brauserite kasutajad on pidanud vaeva nägema teise brauseri installimiseks ja seega tõenäoliselt veebi kasutamisel pädevamad. Näiteks ühe arvutiajakirja veebilehel on viimase aasta külastustes selgelt juhtimas Firefox 48 %, järgnevad IE 39 % ja Opera 5,7 % osakaaluga. Chrome järgneb neljandana 3,5 %, kuid on liiga uus, et teda aasta pikkuse aja jooksul tõsiselt statistikasse kaasata.
Avaldatud Arvutimaailma veebruarinumbris 2010. Siinkohal toimetamata-lühendamata redaktsioon.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar