Airbus pakkus Inglismaal Farnborough rahvusvahelisel lennunäitusel külastajatele vaatamiseks ideelennukit, mis kujutab lennunduse tulevikku tehnoloogia kiire arengu jätkudes.
Firma sõnutsi võib selline unistuste lennuvahend teoks saada 2050. aastaks, heal juhul aga isegi paarkümmend aastat varem.
Airbusi eksperdid materjalide, aerodünaamika, salongikujunduse ja mootorite valdkonnas disainisid lennuki, mis peaks kujutama endast „inseneride unistust“.
Õhulaeval on ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse. Lisaks on lennukil U-kujuline saba ja kergmetallist „intelligentne“ kere, mis räägib senisest tunduvalt suuremast keskkonna sõbralikkusest.
Kergmetallist? Ilmselt peetakse silmas süsinikplaste pigem, mis ei lähe eriti metallina arvesse - kuigi metallist skelett on ilmselt jätkuvalt ka Boeing 787 ja järgmisel Airbusil, mis sellest eeskuju võtab - A350 ei võta päris täie rauaga vist, on mulje jäänud. Mind paneb mootorite paigutus kontseptsioonil imestama, tundub nagu õhuvõtuavad oleks all pool kui düüsid taga. Õhuvõtuavad on pealegi nii väikse vahega kerest, et rataste poolt lennurajalt üles tõstetud tolm paiskub kõik mootoritesse, mis stardiajal võib väga halvasti lõppeda. Pealegi on düüs üleval mootor surumas masinat vastu lennurada, mis on muidugi hea - palju parem kui lennukitagaotsa üles lükkav mootor, mis lennuki esiotsa maasse suruks. Mootor surumas tagaosa vastu lennurada ja kohe selle ees tiivad, mis pikisurve tagajärjel masinat õhku tahavad tõsta võiks vast ökonoomsed küll olla. Samas lärm - senised sabamootoriga lennukid (MD 80, Boeing 717, Tu 134, 154) on mootorid olnud pigem kerest veidi kaugemale viidud ja ometi on neid masinaid eriti tagaosas vaevanud müraprobleemid. Tiivaaluste mootorite puhul on mootorid ju kerest kaugemal ja lisaks hoidekonsooli küljes. Tjah, mulle meeldiks ikkagi rohkem kui lennukiehitajad kolmnurgakujulisele põhiplaanile rohkem mõtleks. Muidugi tekib seal lennuki keskosast välja saamisega rohkem probleeme, aga võibolla on mõistlik sinna keskele jätta veidi ruumikam ala - baar näiteks. Pressiteade jätkub ...
Tulemuseks on säästlikkus, tunduvalt madalam emissioonitase, väiksem müra ja suurem mugavus.
Airbusi asepresidendi Charles Championi sõnutsi ei ole loomulikult tegemist „päris lennukiga“ ning kuigi kõik, mis välja pakutud, on praktikas teostatav, ei pruugi areng minna just täpselt selles suunas. „Sisuliselt lasime me lihtsalt oma fantaasial lennata ning üritasime mõtelda väljaspool olemasolevaid raame. Üks ideelennuki eesmärke ongi inspireerida järgmist põlvkonda lennukidisainereid,“ ütles ta.
Juhtiva sõltumatu futuroloogi Robin Manningsi nägemuses on lennunduse võtmesõnaks „paindlikkus“. „Kindlasti on meil reisijatena tulevikus võimalik valida vägagi erinevate mugavus- ja kiirustasemete vahel,“ usub Mannings.
Airbus prognoosib radikaalseid muutusi lennukite salongidisainis. Jutt käib ökoloogilistest isepuhastuvast materjalist istmetest, mis istuja mugavust arvestades kuju muudavad, samuti aga nupuvajutusega läbipaistvaks muutuvatest seintest, mis pakuvad reisijale 360-kraadist vaadet all avanevast maailmast.
Samuti unistavad disainerid holograafilisest virtuaalse sisekujunduse projekteerimisest, mis võimaldab kujundada erasalongist vastavalt meeleolule kas kontori, magamistoa või isegi aianurgakese.
Tulevikulennukites võivad teatud süsteemide jaoks energiat pakkuda erinevad „rohelised“ allikad, nagu näiteks kütuseelemendid, päikesepaneelid – või isegi meie endi kehasoojus.
Aeronautika arenedes ammutatakse tõenäoliselt järjest rohkem inspiratsiooni loodusest enesest, nii võivad teatud liiki lennukid õhutakistuse minimeerimise, kütuse kokkuhoiu ja sellest tulenevalt ka heitgaaside vähendamise huvides katta vahemaid võimalusel hanede sarnaselt, kolmnurgana.
Lisaks loodusele otsib Airbus ideid aga ka reisijatelt endilt. Reedel on lennunäitusel „tulevikupäev“, mil noorte kaasamiseks on kavas mitmeid üritusi. Airbus pöördub omalt poolt järgmise põlvkonna reisijate poole küsimustega, mida nad lennusõidu puhul oluliseks peavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar