Kolmas kuu kesklinna tarbeks sõidukaardi omamist hakkab täis saama. Suvel ja sügisel kui veel üksikpiletitega sõitsin, siis liiga tihti ei viitsinud jamada, aeg sai otsa ja tormasin hoopis autoga liikluskeerisesse. Kadrioru serval on üks pimesoolejupike, kus parkimistsoon enam ei kehti, seal siis hängisin, 10 minutit jalutuskäike ülikoolist. Nüüd aga tuleb tihti hüpelda edasi-tagasi üle valgusfooritatud ülekäigu Hobujaama juures. Göteborgis oli kesklinnas trammi ja bussitee ning peatused ühendatud - üks ja sama eraldi koridor, ühed ja samad peatused. Kui vaja sõita vaid paar peatust, siis võtad esimese ettejuhtuva transpordivahendi ega pea mõtlema ega üle vöötraja hüplema, veel enam "kollasega" tormama. Tallinnas Narva mnt alguses on aga trammide ja busside peatused laiali. Mida teha?
Autojuhi perspektiivist on üks tallinna hullemaid plekimõlgutamise kohti vist Viru ring, mina viimasel ajal igatahes väldin seda võimalusel. Keegi popp ja noortepärane staarikenegi ju rikkus oma sponsorauto seal aastakese eest, või oli see tema sõber, kes roolis oli. Igatahes - lisaks autode jälgimisele ka trammide jälgimine teeb selle ringi üpris põrguliseks. Siit ka mõte - kesklinnas, Viru ringist Hobujaamani, peaksid trammid ja võimalust mööda ka bussid sõitma maasse süvendatud koridoris (sinine). Ja peatusteks ning jalakäijate jaoks peaks olema selles ümbruses ka maaalused (või ringi kesk koha kohal siiski taevale avatud) tee ületamise võimalused ja peatuspaigad trammide/busside ootamiseks. Sedasi on muuseas lahendanud ühistranspordi probleeme ka Poolakad Krakovis, tõsi - veidi vanalinna perimeetrist eemal, Rondo Mogilskie ristmikul.
Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
6 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar