Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet

Minu jaoks on digitaalsete õppematerjalide kvaliteet tihedalt seotud nende muudetavusega ehk vabakasutusega. See omakorda eeldab materjalide tasuta kättesaadavust, sest laiendab materjalide kasutajabaasi. Eesti on liiga väike, et materjalide müügilt reaalselt mingit märkimisväärset kasumit teenida annaks. Materjalid vananevad kiiresti (eriti tarkvara osas) ja tasuliste materjalide looja ei suuda tagada piisavat sissetulekut, et saaks kõiki materjale hoida ajakohasena.

Näide elust: kui ajalehed Postimees ja EPL võivad loota, et suudavad piisavas koguses tasuvaid lugejaid meelitada, siis õppematerjalide lugejaid on väga vähe, vabatahtlikult enamik inimesi lugema ei torma. Õppematerjale otsitakse pigem siis kui on vajadus - õpetajad, tudengid, õpilased - kuigi viimastelt ei saa me õpetajatena seda eriti nõuda - Eesti koolisüsteem on ikkagi eeldamas, et õpetaja annab materjali õpilastele ise kätte. Meie interneti infoväli pole piisavalt suur, kui ingliskeelne infoväli kaasa haarata, siis samas võib sellest kasu olla, kuid paraleelselt eesti- ja ingliskeelsest õppematerjalide väljast otsida on topelttöö.

Pealegi - ei õpetajad, tudengid ega õpilased pole maksevõimelised õppematerjalide tarbijad. Seega pigem peaks rahastusmeetodiks olema fondide ja mittetulundussektori poolne vabade õppematerjalide rahastamine, mida toetab kõrvalt suurte ettevõtete/sõjaväe sisevajaduste rahuldamine. Vaid selles valdkonnas on kinnised õppematerjalid adekvaatsed, sest vaid seal annab pühendada valdkonnale täiskohaga töötavad spetsialistid ja piirata kättesaadavus vaid fookuses oleva grupiga.

Sisu kvaliteeti vaadates on oluline mõõdukus. Ei tasu liialdada eriefektidega ega "vidinatega", samas digitaalne õppematerjal ei tohi olla pelk lihtne HTML (imporditud Wordist/LibreOffice'i Writerist). Selge on see, et korralik õppematerjal peaks valmima vähemalt kolme inimese koostöös: teemaspetsialist (õppejõud, akadeemilise taustaga, või õpetaja/valdkonnaspetsialist), kes kirjutab traditsioonilisel viisil algmaterjali või kohendab oma loengukonspektid. Õppematerjalide disainer, kes jaotab materjali paremini alajaotusteks, arutab selle läbi teemaspetsialistiga, vormib teksti laiali, teeb tähtsama suuremaks ja lisamaterjali väiksemaks jne. Koos teemaspetsialistiga arutatakse läbi illustratsioonid ja enesetestide võimalused. Väga oluline digitaalsel ajastul on luua selgitavaid animatsioone (näiteks on vanakooli GIF animatsioonidega maru hea mootorite lehekülg AnimatedEngines.com, viide on otse Otto tsükliga mootorile, aga seal on kümnete erinevate mootorite skeemid). Ajalootunnis võiks rohkem tähelepanu pöörata pöördelistele lahinguplaanidele, vägede umbkaudsetele liikumisteedele nt Põhjasõjas või näiteks tehnikasaavutustele (vesiveski, tuuleveski tööpõhimõtted). Võiks kasutada ka klikitavaid enesekontrolli vahendeid. Selle kõige tegemiseks peaks kolmanda liikmena kasutatav olema kujundaja/Flash'i/videoanimaator või suisa eraldi mitu visuaalse meedia spetsialisti.

Olgem ausad, me ei jaksa kõike sellise kvaliteediga tagada.
Nii, et tagasi minnes esimese poole juurde - Wikipedia töötab infoallikana ju päris hästi. Enamik infost on tõene (kuigi peab säilitama kriitikameele ja kui tekib kahtlus, siis tuleks kontrollida, kas lehel hiljuti pole käinud mõni anonüümne IP ja just kahtlust tekitavat infot lehele sisse kirjutanud). Wiki on suurepärane ja lihtne materjalide hoidmise vorm, illustratsioonidega on Wikipedias küll kehvem, aga see paraneb üha, sest vabatahtlikud on isegi asunud skeeme, pilte ja videosid vabade litsentsidega saitidelt kaasa haarama. Ajaloo poolel on seis parem - ajaloolised pildid on ju kaotanud koopiaõiguse kaitse - kuningad ja kuningannad Uusajast on enamasti olemas.

Kokkuvõtteks "10. käsku" ka:

1. Ära liialda tekstiga! Liiga pikad laused ja lõigud ei sobi digitaalsesse materjali, jaga laiali!

2. Hoida mõõdukat joont piltide ja illustratsioonidega - pilt ja tekst olgu seotud!

3. Ära piira ligipääsu oma loodule - kui piirad materjali kasutatavust, siis keegi ei saagi su materjali kasutada - kõik tahavad täiendada ja parandada (nad on ju õpetajad!).

4. Ole loominguline ja otsi uusi vaatenurki!

5. Ära leiuta jalgratast - ise kõike leiutades unustad jalgrattale kinnitada pedaalid ja nõnda saab materjal olema üsna kivine. Vaata parem ringi ja kasuta ära teiste vabalt kasutatavate õppematerjalide ideid, tõlgi võõrkeelest vabu materjale ja viita ka! (Kontrolli enne litsentse!)

6. Võimalusel lisa mängulisi enesekontrolli elemente materjali pikemate alajaotuste või peatükkide lõppu - uskumatult huvitav võib olla kontrollida oma teadmisi klikates luukerel!

7. Kui võimalik, siis tee koostööd teiste autoritega ja graafilise disaini/animeerimise/Flash'i spetsialistiga. Mitu pead on mitu pead!

8. Ära kasuta väga keerulisi vahendeid - neid on kasutajatel raske kasutada. Nende pakkujad võivad pankrotistuda ja vahendid seetõttu välja surra.

9. Eelista levinud tehnoloogiaid - kunagi ei tea milline tehnoloogia 10 aasta pärast veel kättesaadav on. Näiteks Java rakendusi brauseris (applet) pole täna enam kindlasti mõtet kasutada, need lohisevad, on aeglased ja tihti keelatud.

10. Pealehakkamist!