Elektrihind

Vaatan juba mitu nädalat ringi energiavõrdlusportaalides ja mujal.

Esmalt natuke kontekstist.

Omades ahiküttega korterit on elekter küllalt oluline kuluartikkel - vana elektriboiler keetis väga kuuma vett, mis üksi kraanist tulles kõrvetas. Seda maha võttes selgus, et kaanealune termostaat oli aga üsna madalale - 40 kraadi peale keeratud.  Põhjaalusest avanes "meeldiv" vaatepilt:

 Küttekeha oleks nagu mingisse pehmesse pruuni paberisse mähitud olnud. Töötades oli boiler kergelt leige ka katsuda. Tundub, et vahetamiseks oli suvel tõesti viimane aeg.

Väikese korteri ja kahe inimese elektrikulud ületasid külmematel kuudel 400 kW/t piiri. Suvelgi olid kulud üle 250 kW/t. Kevadel-sügisel 300-350 vahel.

Öise ja päevase elektri tarbimine oli eelmisel talvel suhteliselt tasakaalus, kõige külmematel kuudel öine ülekaalus. Kahetariifne kõrgemate püsitasudega pakett tundus end ära tasuvat küll, aga päris elektrikütja paketti polnud ka vaja.

Suvel sai põhjapoolsesse külge õhksoojuspump paigaldatud, et küttega liiga palju vaeva ei oleks - puupliit ja soemüür ei püsi vähese kütmisega kaua soojad, suure kütmisega teevad esmalt sauna ja siis jahtuvad ka maha mõne ajaga. Juba oktoober andis veidi tunda - kulu lähenes 500 kW tunnile. Päev väikses ülekaalus.

Niisiis - paketid.
Mulle tundub, et väga loogiline on mõnede väheste analüütikute väide, et börsihinna paketid saavad aasta lõikes kõige paremad olema. Ega elektrimüüjad ei saa ju miinusesse jääda - nende pakutud fikseeritud hindadega paketid peavad aastalõikes ületama keskmist hinda ja kompenseerima talvekuude kõige mustema stsenaariumi tarbimise- ja hinnarekordite kulusid. Kuna enamik energiapakkujaid ise energiat ei tooda või piisavalt ei tooda, siis ostavad nad nagunii selle sisse Eesti Energia käest, klientidele müümise pealt peab veel kulud kattev ja kasumit tootev marginaal ka jääma.

Kuid mind tabas üllatus - kõik börsihinna põhised paketid on äärmiselt sarnased - erineb vaid juurde lisatav null-koma sentides marginaal. Pole selgelt välja kirjutatud "öö-börsihind" ja "päeva-börsihind". Mulle jääb mulje, et veebruaris jaanuari tarbimisest kokkuvõtteid tehes ei arvutatagi välja eraldi öist börsihinda, vaid ainult üks üldine börsihind.

Oma küttesärts - veel metsaveerel

See aga tähendab, et tegelikult pole mõtet enam öösel elektriga kütta. Hind on nagunii sama, lihtsalt edastada tuleb kaks numbrit. Mõlemale liidetakse sama marginaal ja numbrid summeeritakse.

Okei, minu näitel see võibolla parem ongi - siis ei pea vaevaga ööseks õhksoojuspumpa 18 kraadi peale keerama, et vaeset masinat öisest külmast õhust vähest soojust kokku korjama sundida. Öösel võibki ju köögis-koridoris veidi külmem olla - keegi seal ei käi. Õhksoojuspump on kõige efektiivsem keskpäeval ja pärastlõunal, mil ka talvine päike õhu tunduvalt soojemaks muutnud on. Siis saab vähema elektrikuluga jälle tuppa kenad 22 kraadi.

Aga mõned kütavad ilmselt ka otse elektriga - nii keskküttevett kui erinevaid elektriradiaatoreid või puhureid. Nüüd siis enam võrgu tarbimist tasakaalustama ei pea. Palju see fiks-paketi öine tariif börsihinnast odavam ikka tuleb - mitte märkimisväärselt. Ilmselt.