Kuradi šovinist olen...

Oehh... nii palju kenasid, arukaid ja mõistlikke, aga tõsises ülekaalus vabasid naisi... ja mina - kes ma oma 20 kg vaevaga lahti olen saanud, ja rasvumisest ülekaalu piirile olen jõudnud - pipardamas - tegelikult ülekaalu piir poleks nende naiste puhul mulle ka täielik ei veel - ma omaarust olen suhteliselt realistlik oma soovides ja täiesti okei on, et natuke rasva kah on - loomulik ja pehme ju, eksole... aga see tugev rasvumus on ikka raske ihaldada. Kuigi nüüd on üsna tükk aega olnud üsna paast selles eraeluvaldkonnas ja tahaks ikkagi kellegagi lähemalt suhelda.

Aga eksole otse öelda ka ei saa, et mis viga on... ja ise nad ilmselt ette ei võta neid asju...

Omaette teema, et endiselt on lahendamata selle paganama meespsühholoogi suhtumine, et kas ma tahan sõpra või naist... see ikkagi on üks ja sama - sest tahan naist, keda suudaks usaldada ja kes mind hinnata oskaks - ja oleks mõistev, et ma ei jaksa end tema pärast muuta või ma ei tea milleks rabeleda... inimesed ei peaks üksteise pärast rabelema, vaid üksteist toetama ja hindama üksteises olemasolevaid asju... üksteise päris omadusi - mitte seda näitemängu või majanduslikku poolt...

"Kurbuse kolmnurk"

 Jõudsin eile lõpuks kinno seda vaatama. Ja peab ütlema, et ei jäänud rahule.... eks kõrged eeldused olid taga - lõpptulemus oli liiga hakitud jant, lihtsakoelised ja ebarealistlikud tegevused... tõsiste probleemide nagu suunamudijad ja rasket tööd tegevad inimesed vaestest maadest - naljaks pööramine mitte eriti õnnestunud kujul...

Mansplaining...

Mul on üks nutt & hala tiksumas oktoobri keskpaigast saadik, või isegi septembri esimesest poolest - kuidas võtta...

Kui kirjutad vahel kellegagi, ja ta tundub kord ühel õhtul väga masendunud, ja üritad teda lohutada, et pole tal häda midagi, ta on täitsa tore ja äge - ja tema ja minu ainuke tõsisem probleem on meie mõlema madal enesehinnang ja vähene hoolimine endast... ja siis järgmisel varahommikul saad vastuseks lingi teemal, et mis on "mansplaining", siis ma... tõmbasin juhtme seinast. Sest see näitab taaskord mõistmatust ja mittehoolimist. Jah, "mansplaining" on tõsine asi, aga sellele tõsiselt näpuga näidata - seda sõna kasutada - tasub minuarust siis kui see viitab juhtumitele, kus mehed räägivad nt kindlas kõneviisis arbordist või muudest otseselt naiste kehadesse puutuvatest asjadest ja "mõistavad" nende asjade üle "kohut". Siis on see kohane hukka mõista ja termin omal kohal, aga ma ei leidnud, et see antud juhul kuidagi omal kohal oleks olnud... jah, ma ei pruukinud olla piisavalt ümber nurga ütlev, ma ei tahagi ümber nurga öelda. Ma tõesti püüdsin olemas olla ja näidata, et olen endiselt hooliv... aga viide "mansplainingule" näitas, et minust ja minu huvist ei hoolita. Ja siin tuli vahe vahele tõmmata. Ja mitmeid kuid kulub sellisest asjast taastumisele...