Mul on üks nutt & hala tiksumas oktoobri keskpaigast saadik, või isegi septembri esimesest poolest - kuidas võtta...
Kui kirjutad vahel kellegagi, ja ta tundub kord ühel õhtul väga masendunud, ja üritad teda lohutada, et pole tal häda midagi, ta on täitsa tore ja äge - ja tema ja minu ainuke tõsisem probleem on meie mõlema madal enesehinnang ja vähene hoolimine endast... ja siis järgmisel varahommikul saad vastuseks lingi teemal, et mis on "mansplaining", siis ma... tõmbasin juhtme seinast. Sest see näitab taaskord mõistmatust ja mittehoolimist. Jah, "mansplaining" on tõsine asi, aga sellele tõsiselt näpuga näidata - seda sõna kasutada - tasub minuarust siis kui see viitab juhtumitele, kus mehed räägivad nt kindlas kõneviisis arbordist või muudest otseselt naiste kehadesse puutuvatest asjadest ja "mõistavad" nende asjade üle "kohut". Siis on see kohane hukka mõista ja termin omal kohal, aga ma ei leidnud, et see antud juhul kuidagi omal kohal oleks olnud... jah, ma ei pruukinud olla piisavalt ümber nurga ütlev, ma ei tahagi ümber nurga öelda. Ma tõesti püüdsin olemas olla ja näidata, et olen endiselt hooliv... aga viide "mansplainingule" näitas, et minust ja minu huvist ei hoolita. Ja siin tuli vahe vahele tõmmata. Ja mitmeid kuid kulub sellisest asjast taastumisele...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar