Kõige hullem on ikka see, et kuidas saavutada sisemist enesekindlust ehitamata fassaadi, ja fassaadi ehitamiseks end nartsitsismi taha/sisse end kinni müürimata.... sest see välise enesekindluse jaoks ehitatud müür takistab tegelike seoste tekkitamist ja kuulamist... samas kui nõnda kuradima keeruline on olla vait.
Oluline on anda, saamahimuta anda, mitte tingimuslikult, vastuteeneid lunides... või noid teeneid oodates ja oma tagalat kindlustades. Sest kui andes samas oma tagalat kindlustad, siis ei ole see ju päris andmine.
Ja see on täitsa õige osa tolles Raul Kalevi jutus, aga samas jäi see natuke liiga mehelt nõudmise keskseks. Tegelikult peaks ikka andmised käima võrdsemalt, aga mitte vahetuskaubandusena, ega loendamisena, et kes kui palju annab.
Ja veel hullem - ei maksa hakata kättemaksma, isegi siis kui asjad ei suju. Vaid võtta siis aktsepteeriv seisak lõpuks, mitte oma egol end karistusaktsioonidele viia, ükskõik ka vihakõnes, sarkasmis või veel hullem tegudes... kuigi muidugi tuleb siis oma tunded kuidagi kanaliseeridfa kuhugi ja millessegi, mitte ka neid matta, vaid läbitöötada.
Ja jah, R. K. mainib ka mõnes kohas Jordan Petersoni - ehk siis see nietzschelik tugevuse kultus on siin natuke sees, aga mõistlikus koguses seda on ilmselt tegelikult vaja ka... aga mitte nii, et ennast päriselt selle taha peidab, vaid jätab ka haavatavust ja ühendumist alles.
Kuulasin seda Raul Kalevi raamatu saadet ja veel enam selle järge - raamatut veel hankinud ei ole, aga kaalun seda endiselt. Veidi kahetised tunded jäid raadiosaate järel, aga järje järel siiski pigem positiivsed.
Täiendus (dets 22): hankisin raamatu suve teisel poolel ja lugesin - kena lobe lugemine oli küll, aga häirima jäi natuke selline uhke ja edukas elu - kuidas ikka ehitatakse emale maja, endale maja, minnakse aga Marokosse puhkama... tavalisel inimesel, tavalisemate võimalustega - ikka natuke keerulisemad lood nende asjadega. Jah, ühest küljest ei tohi oma frustratsiooni partneri peale valada, sellega tuleb kuidagi teisiti hakkama saada - spordiga, liikumisega... sellega kuidagi iseennast säilitada, et oleks jaksu ja võimalust ka kaaslast toetada. Aga üldjoontes peaks mõlemad partnerid omadega ikka ise hakkama saama, enamvähem autonoomselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar