kolmapäev, 28. oktoober 2009

Tööd-tegemised

Kaks tegusat päeva on seljataga ja ilmselt jätkub tegemisi nüüd hulka rohkem päevadesse kui mõnel ajal enne. Esmaspäevahommikul suundusime oma killavooriga saarelt linna. Saan kaapis põhjaga muru ja kruusateed esimesel paarisajal meetril, tagumik hullult all - peal õuna-kartuli-inimeste-kassilast. Tubli autojuht tegi head tööd, naelkummid pidasid end kenasti vihmas vastu. Lisaks sai tiirutatud õhtul saaniga mööda Tallinna - tipist kamikazesse, siili, piki järvevanat ülemistesse, veidi ringitamist kristiines, kamikaze, tip ... lisaks kutse tööintervjuule, teist korda samasse kohta "sest on täiendavaid uudiseid ..."
Teisipäeval siis intervjuu - üks küsimus "millal oled valmis tööle asuma?". Keskpäeval autokoolieksam ja viimaks esimest korda tööle... kätte Latitude D6400 arvut kah. Nüüd on mul 7 arvutit, neist 2 küll spetsiifilised (ruuter ja USB kõvaketta server) ...
Autokoolieksamil sõitsin Motokaru autokooli Volvoga. Uuem ja ootamatum auto, siduripedaalil oli justkui vedru all - muutkui trügis ülesse. Lisaks süütevõti hoopis armatuurlaual - sõiduõpetaja sõnul olevat ka Autoleht kirjutanud, et masina käivitamise boonuseks on akende puhtaks saamine. Korra tõepoolest käima panin puhastuse. Välja suretada õnnestus neli-viis korda, aga mitte üle ühe korra järjest (eriti). Sõit läks kenasti, korra Kadaka teele pöörates läks tagarattas äärekivi vastu, aga ma ei ole nii suurte sedaanidega harjunud sõitma ju. Oma saan ja autoõpetaja golf on lühemad veidi.

laupäev, 17. oktoober 2009

Pärnil on valimistest üsna ükstakõik

 

Minul päriselt ei ole.

Eile autosõidule minekul jäi mainimata veel üks asjaolu. Maja ees oli auto klaasipuhastaja all mingi kollane paber ... noh, võite ühe korra arvata, mis asi see oli. Ei olnud trahvikviitung, autot riivanud naabri vabanduskiri ka ei olnud ... aga ma ei viitsinud isegi süveneda milline neist bandedest just seda paberit jaganud oli. Sossis rehvidega vana volvo, mis parkimisplatsi tagaservas seisab oli samuti kollase lehega dekoreeritud. Ilmselt olid lehed mujalgi olnud, sest veidi oli paber klaasipuhastaja ja klaasi vahele kinni kuivanud ja ma polnud kaks päeva auto juures käinud.

 

Pärnil on valimistest üsna ükstaskõik. Ta teab, et nagunii valitakse teda. Valige Pärni :)

Aga minu postkast on justkui prügikast ... muudkui kanna pabereid ...

reede, 16. oktoober 2009

Krattimine sõiduplatsil

Lükkan ümber vahelduseks kuuldused, et minuga midagi halvasti on läinud. Ei ole, täiesti sujub. Käin tööintervjuudel, teen väiksemaid otsi vabatahtlikku tööd ja arendan ennast. Sõidan õppesõitudega Tallinnas ja Harjumaal.

Täna käisin õppeplatsil juhendajapaberitega sõbra ja oma autoga. Noh, ametlikult võttes L. autoga, meie ühine vara siiski. Saan, mida siin blogis ka puudutanud olen. Niisiis kärutasin platsile, kus värav oli parasjagu kinni - üks veoauto oli sissesõidu blokeerinud. Tagurdas ja sain siiski jaole. Kolm veokit tegid platsil õpet, kaks järelkärudega. Muudkui tagurdasid postide vahele ja tagurdasid... platsi teises servas on sõiduautode tagurdamise ning külgboksid, aga sõiduautosid platsil polnud. Minu eesmärk oli harjutada kohapealt liikuma hakkamist. Pole taibanud korraga koos siduri üles laskmisega ka koos gaasi anda, ikka esmalt vaikselt sidur üles ja siis kui asi kindel alles gaasi kallale. Aga nõnda ju ketsi panna ei anna ... aga peaks, sest kui juba ketsi vilistada oskad, siis ilmselt saad liikuma ka foori tagant - taga hulgem vihaseid kaasliiklejaid, kes ootavad. Niisiis, mis teha - pargin end platsiservale, ees pikem sirge tee. Jätan seisma.
Lasen siduri üles ja püüan samaaegselt või vaid väikse viivitusega ka kohe gaasi anda. Lasen veerand platsi hoogu üles veidi - olgu öeldud, et plats pole suur - küljel on kolm külgboksi ja veidi jääb veel ruumi üle küll ka. Käiguvahetamiseni ei jõua, vaid tõmban piduriga hoogu uuesti maha veidi, pööran veidi paremale ja teen siis ümberpöörde jäädes uuesti seisma.
Alustan uuesti - sidur-gaas ... täitsa hoogsalt läheb, kahju ainult, et ei ole õppefoori, mille alusel ajastada oma liikuma hakkamist, pigem ajastan ikka selle hetke järgi kui mul sidur vedama saab. Jõudsin siis oma 4-5 tiiru teha, kui üks paks mees handsfreega minu poole poole ümberpööramise peal tulema hakkas. Okei, jätan pööramise pooleli ja seisma, lasen akna alla ja saan sõimata. Platsi kasutuseeskirjade järgi üle 5 km tunnis sõita ei tohtivat, aga mul olevat 40 sees. Noh, esimese käiguga 40? Kiiruse üle ma vaidlema ei hakka, kuigi üritan end õigustada, et kuskil peab ju saama harjutada autoga paigalt võtmist. Et see ikka vähe kiiremini läheks.

Lahkusin platsilt, eks täna sai startimist juba veidi harjutatud. Platsi korrapidaja, kes kasutamise eest tasu võtab ütles, et mul ei tasu tähele panna seda noomimist, sest minu harjutused ei seganud teisi sõitjaid. vähemalt talle ja mulle jäi selline mulje. Kas ma nüüd esimese käiguga just 40 peale sain - ei tea. Pöörded olid küllalt ülal küll.

reede, 14. august 2009

Meie Pesa on hädas





Naabermaja korteriühistu hädade põhjuseks on kuupäevi mitte tundvad ehitajad - 39. juuliks pidi valmis olema, aga nüüd juba 14. august - 9. august ka ammu seljataga.

teisipäev, 4. august 2009

Otsisin hommikul üles oma Tulilinnu (Toshiba läptop) teenindusse viimise paberi ja helistasin teenindusse ServiceNet. Selgus, et arvuti ootab juba nädalapäevad üksildaselt riiulil, puhastus ja parandus tehtud. Lihtsalt firma oli remondi seisust teatanud SMSi teel ja kuna mu telefon oli 25. juuli varahommikust alati pilditu on olnud, siis ma lihtsalt polnud seda kätte saanud.
Kella kaheteistkümne paiku tabas mind sel samal pilditul mobiiltelefonil venekeelne naisterahva kõne, pidasin seda algul muidugi valeühenduseks - slaavi kaunitarid ei paku mulle vähimatki huvi. Kuid järjekindel naisterahvas selgus olema hoopis Toshiba kliendirahulolu uuringu tegija, võimeline suhtlema muidugi vene ja hädapärast ka inglise keeles, sain selgitatud oma rahulolu. Võrreldes palju enam levinud Asuse toodetega on japsidel tõesti kena teenindus, remont olevat võtnud vaid 9 päeva, minu oma süü, et ma üle nädala pärast seda masina vastu huvi polnud tundnud ja teda teeninduses olin lasknud seista. Eks siin mängi rolli nii pilditu mobiil kui ka pisike Varblane (Lenovo pisirüperaal), kes on suutnud Tulilindu kenasti asendada. Igatahes võrreldes Asuse 5 nädalat kestnud reisiga Leetu oli tegu täitsa hea teenindusega. Eks nüüd peab masina käima panema ja proovima midagi protsessoriintensiivset teha - kompileerdia midagi siis teab, kas töötab ka paremini.

Lõppkokkuvõttes sai väga pkk päev ... polikliinik-mööblipood-sööming-riidepoed-telefonipood-arvutiparandus-pealekorjamine-kojukobimine-testimine-kontrollimine-söögikoha-kinnioleku-konstanteerimine-söömine ning viimaks 1,5 tundi tänavatel - sisuliselt esimest korda tõsisemalt tänavatel õppesõidul, mis viimaks viis väiksesse kodulinna välja.

Minu blogide loend