Nahkhiired on kummaliselt ja ootamatult linnasõbralikud loomad hoolimata linnahäältest, elektromagnetväljadest ja muust. Olen ise neid Kopenhaagenis, Nörrebro piiril tiikide kohal lendamas näinud. Siin aga minu maakodu ja kaks nahkhiirt. Üks surnud ja 10 aastat kuivanud, teine elus ...














Suurendus ka teise kohta. Esimene on sama võrgu sees keskel, mille juures ülal see on ...

Airbusi visioon

Mulle ikka vahel potsatavad postkasti pressimaterjalid. Täna tuli Airbusi kohta. Kuivõrd mu tehnikablogi lennundust ei kajasta, aga lennundus mulle istub, siis teeme siia. Järgneb pressiteade kommentaaridega.


Airbus pakkus Inglismaal Farnborough rahvusvahelisel lennunäitusel külastajatele vaatamiseks ideelennukit, mis kujutab lennunduse tulevikku tehnoloogia kiire arengu jätkudes.



Firma sõnutsi võib selline unistuste lennuvahend teoks saada 2050. aastaks, heal juhul aga isegi paarkümmend aastat varem.

Airbusi eksperdid materjalide, aerodünaamika, salongikujunduse ja mootorite valdkonnas disainisid lennuki, mis peaks kujutama endast „inseneride unistust“.

Õhulaeval on ülipikad ja õhukesed tiivad, mootorid on poolenisti paigaldatud lennuki kere sisse. Lisaks on lennukil U-kujuline saba ja kergmetallist „intelligentne“ kere, mis räägib senisest tunduvalt suuremast keskkonna sõbralikkusest.


Kergmetallist? Ilmselt peetakse silmas süsinikplaste pigem, mis ei lähe eriti metallina arvesse - kuigi metallist skelett on ilmselt jätkuvalt ka Boeing 787 ja järgmisel Airbusil, mis sellest eeskuju võtab - A350 ei võta päris täie rauaga vist, on mulje jäänud. Mind paneb mootorite paigutus kontseptsioonil imestama, tundub nagu õhuvõtuavad oleks all pool kui düüsid taga. Õhuvõtuavad on pealegi nii väikse vahega kerest, et rataste poolt lennurajalt üles tõstetud tolm paiskub kõik mootoritesse, mis stardiajal võib väga halvasti lõppeda. Pealegi on düüs üleval mootor surumas masinat vastu lennurada, mis on muidugi hea - palju parem kui lennukitagaotsa üles lükkav mootor, mis lennuki esiotsa maasse suruks. Mootor surumas tagaosa vastu lennurada ja kohe selle ees tiivad, mis pikisurve tagajärjel masinat õhku tahavad tõsta võiks vast ökonoomsed küll olla. Samas lärm - senised sabamootoriga lennukid (MD 80, Boeing 717, Tu 134, 154) on mootorid olnud pigem kerest veidi kaugemale viidud ja ometi on neid masinaid eriti tagaosas vaevanud müraprobleemid. Tiivaaluste mootorite puhul on mootorid ju kerest kaugemal ja lisaks hoidekonsooli küljes. Tjah, mulle meeldiks ikkagi rohkem kui lennukiehitajad kolmnurgakujulisele põhiplaanile rohkem mõtleks. Muidugi tekib seal lennuki keskosast välja saamisega rohkem probleeme, aga võibolla on mõistlik sinna keskele jätta veidi ruumikam ala - baar näiteks. Pressiteade jätkub ...
 
Tulemuseks on säästlikkus, tunduvalt madalam emissioonitase, väiksem müra ja suurem mugavus. 


Airbusi asepresidendi Charles Championi sõnutsi ei ole loomulikult tegemist „päris lennukiga“ ning kuigi kõik, mis välja pakutud, on praktikas teostatav, ei pruugi areng minna just täpselt selles suunas. „Sisuliselt lasime me lihtsalt oma fantaasial lennata ning üritasime mõtelda väljaspool olemasolevaid raame. Üks ideelennuki eesmärke ongi inspireerida järgmist põlvkonda lennukidisainereid,“ ütles ta.

Juhtiva sõltumatu futuroloogi Robin Manningsi nägemuses on lennunduse võtmesõnaks „paindlikkus“. „Kindlasti on meil reisijatena tulevikus võimalik valida vägagi erinevate mugavus- ja kiirustasemete vahel,“ usub Mannings.

Airbus prognoosib radikaalseid muutusi lennukite salongidisainis. Jutt käib ökoloogilistest isepuhastuvast materjalist istmetest, mis istuja mugavust arvestades kuju muudavad, samuti aga nupuvajutusega läbipaistvaks muutuvatest seintest, mis pakuvad reisijale 360-kraadist vaadet all avanevast maailmast.

Samuti unistavad disainerid holograafilisest virtuaalse sisekujunduse projekteerimisest, mis võimaldab kujundada erasalongist vastavalt meeleolule kas kontori, magamistoa või isegi aianurgakese.

Tulevikulennukites võivad teatud süsteemide jaoks energiat pakkuda erinevad „rohelised“ allikad, nagu näiteks kütuseelemendid, päikesepaneelid – või isegi meie endi kehasoojus.

Aeronautika arenedes ammutatakse tõenäoliselt järjest rohkem inspiratsiooni loodusest enesest, nii võivad teatud liiki lennukid õhutakistuse minimeerimise, kütuse kokkuhoiu ja sellest tulenevalt ka heitgaaside vähendamise huvides katta vahemaid võimalusel hanede sarnaselt, kolmnurgana.

Lisaks loodusele otsib Airbus ideid aga ka reisijatelt endilt. Reedel on lennunäitusel „tulevikupäev“, mil noorte kaasamiseks on kavas mitmeid üritusi. Airbus pöördub omalt poolt järgmise põlvkonna reisijate poole küsimustega, mida nad lennusõidu puhul oluliseks peavad.

Oh mis päev - TiinaTiina otsustas valida sellise metsatee, et suisa kohutav - 2 km rohtunud rada. A. otsustas minu keelitustest hoolimata Taaralinnast Põlvamaale oma vastsoetatud uhiuue Scotti võidusõidurattaga tulla, oli Reolas pidurdamise tagajärjel oma rattaga (maantee oma, 1 cm laiuse kummiga ja imekerge) kukkunud. Peale temaga paari tundi ringi sebimist jõudes Maarjamõisa erakorralises meditsiinis öeldi, et ta puusaliigese sidemes on rebend ning mõra ja ta tuleb vähemalt neljaks-viieks päevaks hospitaliseerida ja opile saata. Uhh ... Ja jube nunnu oli kuidas pardiema 7-8 pojaga julgelt üle tee marssis Ülenurme taga ... see tähendas küll äkkpidurdust, aga ellu jäid.

Brabus

Sai täna veidi kiiremini Muhumaalt tuldud kui see ehk tavaks on (aja peale tulek + ootamatu praamijärjekord). Millalgi paarikümne esimese kilomeetri pealmöödus Brabus maastur (ilmselt siis tegu MB G-seeria tuuninguga). Noh, möödus tähendas minu mittelegaalne kiirus + veel hunnik midagi. Kümmekond km enne Ääsmäed seisis ühel pool teed valge auto sinise kapotiga ja teisel pool juba tuttab Brabus ... väike klassivihaemotsioon käis läbi. Aga no las maksab, mulle aitab säästlik väike-keskklass küll, vb diislit tahaks :)

Nõuan GMOsid sisaldavat toitu! Ja CO2-vaba tuumaenergiat!

GMO võimaldab luua taimehaigustele sobimatuid taimi, mis võimaldab ilma mürkidega pritsimata head saaki. Nt kui taimes on mõned valgud, mida tavaliselt haigused ärakasutavad kui taime nõrgimat kohta ründamiseks, siis GMO puhul võib neid valke muuta nõnda, et haigused ei saa neid enam ära kasutada.
Sellega saab taime muuta mõneks ajaks haigustele vastupidavamaks kuni uued haigused arenevad. GMO vastased toovad näiteid, et GMO taimedest 75 % on lihtsalt kemikaalidele vastupidavamad tavataimedest ja ülejäänud 25 % tootvat ise mingeid toksiine. Kui see ka nii on, siis see ei tähenda, et peaksime GMO vastu võitlema, võitlema peaks ainult ja ainult kemikaalide kasutamise vastu ning mõtlema välja paremaid viise geneetiliste muutuste läbi viimiseks. Näiteks kui tomatile lisada kala geen, siis tomat võib haigustele tunduda selle tagajärjel võõras ja riknemisele (bakteritele) paremini vastu pidada, kuid kuivõrd ka kala on söödav, siis tomati söödavus lisandunud geenist ju ei muutu. Iseasi teema on GMO omandiõigus. Kui GMO raps (õietolm) levib tuulega sadu kilomeetreid ja talumees kasvatab enda teadmata GMOks muutunud rapsi, siis ei tohiks teda karistada ja ei peaks saaki hävitama. Põlduse mürgitamisel iseenesest pole GMOga miskit pistmist, mürgitamise GMOga sidumine on võibolla GMO tehnoloogia vale kasutamine (vb peaks pigem uurima võimalusi keelata taimede mürkidele vastupidavamaks aretamiseks st mürkide kasutusvõimaluste laiendamiseks). Küsimus ei ole GMO halb olemises, küsimus on kemikaalides eraldi ja tegelikult just GMO võib meil aidata pääseda neist kemikaalidest. Muidugi iga GMOd tuleb eraldi uurida, teoreetiliselt võime nt GMO taime viia sisse rästiku mürgigeeni ja selle abil taime mürgiseks muuta. Aga enamik geene mõjutavad nii väikest osa taimest, et kuna taim on süües keedetud ja töödeldud, siis rästikumürgiga taime sissesöömine meile tõenäoliselt ka midagi halba ei teeks. Pealegi koosneb rästiku mürk ilmselt mitmetest erinevate geenide poolt mõjutatud ainetest, taime haiguskindlamaks tegemiseks jätkuks tõenäoliselt vaid mõnest muutusest.  Mürki oleks taimes vähe ja mürk on ju tegelt mõeldud mõjuma veres, sissesööduna keedetud kujul poleks see ilmselt üldse nii halb.
Vaadake, GMO vastu ei tule võidelda, vaid tuleb võidelda põldude mürgitamise vastu, vahet pole kas GMO või tavaline taim ja minuarust GMO nime kasutamine vales kontekstis on potensiaali omava asja ohustamine. Mida me ei vaja.
Ma olen alati tõre GMO vastaste suhtes, nagu ka tuumajaamade vastaste suhtes :)
Ma olen väga roheline, aga ma suisa NÕUAN GMO tooteid ja tuumaenergia abil toodetud elektrit :)
Sest need mõlemad on tegelikult loodusele puhtamad, kui neid õigesti kasutada. Nad ei põhjusta CO2 emissiooni. Lihtlabased intrigaanid väidavad, et GMO oma olemuselt on paha, seostavad selle muude ja tegelikult pahade asjadega, mida võibolla kasutatakse ka GMOga seoses, aga mis tegelikult pole üldse seostatavad kui seda õigesti teha. Ma jälestan seda loba ja naiivset antipropagandat, mis selliseid anti-GMO teemasid tihti saadab. Ma näen igasugu looduskaitsjate hulgas kahjuks lisaks mõistlikele inimestele ka pimedaid uue kartjaid, kes ei saa asjadest aru ja samas jagavad hästi propagandat, panevad uued asjad kokku negatiivsega ise seda tajumata, et võitlema ei pea mitte asja enese vaid juba ammu juurdunud teiste harjumuste vastu, mis jätkuvalt levivad - no näiteks põlduse mürgitamine.

Näiteks kordame veidi teisest vallast üle ühe teooria. 20. sajandi teisel poolelohtralt levima hakanud vähktõved on osalt põhjustatud puhastusainete ja säilitusainete kasutamisest, mis tapavad baktereid ja seega need samad meie keha mikrofauna osised ei saa algeostes hävitada segaseks läinud rakke, millest saavad vähkkasvajad. Vähem kemikaale - selle loosungiga olen igati päri, nii põllul, nõudepesus, põrandapesus ja igal pool mujal. Võiks keelata tugevad antibakteriaalsed puhastusvahendid igapäevakasutuses. Rootslased tahtsid need ainult haiglatele reserveerida, tegid vist ära - ja eks õige on, haiglas on vaja lisatagatist. Kahjuks kaasneb sellega muidugi see, et haigla bakterid on palju agresiivsemad. On väidetud, et meie kehal on 10 korda enam baktereid/muid pisielusolendeid kui meie kehas endas rakke on. Aga see mikrofloora on tõsiselt kannatanud viimastel kümnenditel, kuuekümnendate toidutööstusrevolutsioonist alates.

Tegelt igasugune aretustegevus on sisuliselt GMO, või noh, aretuse juures tehakse sama asja, aga pimesi proovitaske kokku panna paremat komplekti. GMO puhul on juba teooria taga, et mis täpselt mida teeb. Põhimõtteliselt nagu häkiksid arvutiprogrammi koodi ja püüaksid teda veidi teisiti käima panna. Nad tunnistavad ise ka, et ei luba teisi vaateid ja nimetavad kõike GMOd pooldavat reklaamiks. Minuarust on see väga usuhullude kampa meenutav. "Antud kodulehel ei ole püütud kõikvõimalikke erinevaid seisukohti välja tuua. Leiame, et on piisavalt teisi huvigruppe, kes tegelevad GMO-de reklaamimisega ja oleme otsustanud, et piiratud ressursi tingimustes võtame enda peale just riskide osas infolünkade täitmise." Ühesõnaga sellel lehel on arvamused kirjutatud skeptilises toonis ainult. Ma ei ütle, et pole probleeme. See GMO rapsi probleem on päris tõsine ja ennekõike on probleem seadustes, mis lubavad trahvida GMO kasutajat, kes sedaametlikult ostnud pole. Patentidega kaitsmist tuleks pigem piirata ja GMOde juures peaks päris tõsiselt piirama patendeerimist. Sest see teeb selle valdkonna suureks äriks. Kui GMO valdkonnas patendeerimine raskeks teha, siis ei saaks keegi sellega suuri rahasid taga ajada
ja GMO asju aetaks rohkem altruistlikes huvides kui üldse. Nt ainult riikide rahastamisel.

Aitäh, R. , tegelikult ma sain ka targemaks :)
Kuid mind ikkagi häirib see GMO negatiivseks tembeldamine, mis näib nagu oleks GMO enda pärast. GMO on tegelikult aretamine nagu iga teinegi. Ja palju kiirem, tõhusam ja läbimõeldum aretamine. Mida mingil juhul keelata ei tohi, aga peaks lihtsalt paremini jälgima.

Nõuan GMOsid sisaldavat toitu! Ja CO2-vaba tuumaenergiat!

Vabandan seoses teksti konarlikusega, see põhineb msnivestlusel ja seda pole plaanis toimetada millekski muuks.