Sotsiaalne loom

Inimene olevat sotsiaalne loom, mina seda pole, kas ma pole inimene?

Täna, peale pikki planeerimisi - võtsin lõpuks kätte ja käisin ära pealinnas. Siinkohal palun mitte kaaluda Wabariigi pealinna, ega ka maakondliku metropoli Arensburgi, vaid kohalikku oma saare pealinna. Nimeks Liiva. Liipasin esimesena oma 14 pudelilise eelmise aastase lastiga kohta, kus mu mälu järgi oli asunud taara punkt. Avastasin sellest kohast, kus olid olnud kahe poolega uksed, akna, mis avanes miskisugusesse söömakohta, mis vanasse meiereihoonesse aastaga siginenud on. Veel nukk edasi oli uks, mille kõrval vedeles tühja taarat täis kaste. Muuseas oli ka silt - "kauba vastuvõtt ja tühja taara tagastamine". Piilusin sisse, keegi preili tuli köögist uurima, et mis ma tahan, kuid saatis mu siiski edasi poesuunas. Mis ka õige oli, sest poe taga on nüüd garaazis võimalik pudelite eest saada kviitung, mille eest poe kassast saab raha. Uus kord - minusugusele hobijoojale arusaamatu ning võõras. Lõpeks oli kogu mu taara aastatagune ja tehtud kambaga, sõprade seltsis. Nõnda siis vantsisin edasi poeni, lahkusin kallistest pudelitest ning plaanisin siseneda kauplusesse, kui selgus, et mu tervise juures 10 km sõtkumist üle kuu aja oli mõjunud üsna destruktiivselt. Jalad ei tahtnud all püsida. Vererõhk langes, pidin poe ees kohalike meeste vastas pingil istet võtma. Kuulama kogemusi remondivallast, kuidas siuh-siuh värvikihti eemaldavad uued odavad massinad. Pärast kogumist ning vaevalist poe külastust otsustasin siiski astuda läbi ka tollest aastaga siginenud joomakohast, kus mind aga kippus tülitama üks härra, kelle seltskonda kuulusid tema noorem vend last ootava naisega ning sõber, kes juhtumisi minuga sama nime pidada kandma. Tollelt "härra" Harrilt sain igatahes muide ka võtta oma hügieenilisuse vähesuse üle, pidin tõdema, et sauna puudumine seab mind raskesse seisu. Iep - pole meeldiv, kui inimesed tülitavad, kuid kui nad seda juba teevad, siis teatud viisakusest ei saa ju neid ka päriselt ignoreerida, või mis?
Eriti veel minu, sügava inimvihkajalikuse juures, on vaja õppida andma eluõigust sellele, mida esimsesel hetkel tahaks pastöriseerida.

Üksiklane

"... polnud tal õigeid sõpru; tal ei olnud tütarlapsi; vabal ajal istus ta filosoofia- ja poliitikaalaseid raamatuid lugedes kodus. ... psühholoogid selgitasid ..., et säärane inimene võib olla hulljulge, kindlaks kujunenud väärtushinnanguteta ja sageli illusioonideta. Tema käitumine võib osutuda ohtlikult etteaimamatuks." (Gideoni spioonid, lk 209)

Tundsite ehk ära tükikese iseennast? Mina küll, päriselt kõik ei klapi siiski. Illusioonide puudumine teeb laisaks, isegi filosoofia- ja poliitikaalaseid raamatuid ei viitsi lugeda. Tasapisi ainult seda ebateadust.

Rässu

Siuke vingerdis siis peesitas õue tagaservas vanal mahavajunud heinahunnikul.
Unine ja uimane oli, enam teda pole.

Küünilisi mõtteid

"ma arvan, et armstrong võitis tuurdehvraansi pettusega - ta võitis kõik seitse korda pärast vähkkasvaja opereerimist, ju arstid lõikasid tal siis ühtlasi kõik üleliigsed asjad küljest ära - sai kergem ja vastupidavam"

"uus antibakteriaalne hambahari - ettevaatust - ära liiga kauaks suhu jäta - võib põhjustada juuste välja langemist ning igemete kärbumist ja seedehäireid"

Kollane värdjas

Täna tahan ma täiesti vastupidise asja pärast viriseda, kui seda eile tehtud sai.
Nimelt alguses tundus minu õrnale hingele liiga julm ja verine tükk, lõpuni tundus. Kuid ülepingutatuse tunne ehk siiski veidike lahtus. Verd - nii punast kui musta - oli ohtralt. Koguni väheke kollast, lepatriinuverevärvi verd. Kuuldavasti ka lehkavat, mitte küll päris mürgist, kuid eks halb lõhn ole justkui märk mürgisusest, ohtlikusest.

Pole üldse mitte meeldiv käia kella ühe ajal öösel väljas sellise filmi poole pealt ... no siider tahtis uut kohta leida. Aga pime öö, tuules kohisevad kased-vahtrad ... mustvalgel linal lendavad kuulid ... tekitab tunnet, et kuskilt võib hiilida juurde miski ... tume ja must ... ja samal moel sinu kaela enda haardesse võtta, et siis ... "sa tegid ühe vea, sa ei tõmmanud vett" ... kuigi mida see kesköine vihmast märjal murul lamamine ikka mehele teeb.

Aga lõpp siis ... on karm. Kui eile virisesin, et tahaks häid ja üha paremaks minemisest rääkivaid filme (mis siis algama peaks halvasti, sest muidu ei saa ju paraneda), mis viimases pingepunktis kaotavad äkitselt mõtte - täielikult kõik, mis pikal teel ehitatud sai. Täna ... nojah. See juhtuski. Kuigi sellel oli sisu ja mõte, ja see vist ei meeldinudki mulle. Polnud tegu lihtsa sõjaväelase lihtsa valesti kujunenud arusaamaga, et naabrimees on homo ja on tema poja homoks teinud ja tuleb selle eest likvideerida, vaid ... oli justkui päästa midagi elule. Iseenesliku annihileerumisega. Üksikisiku tahtliku apokalüpsisega. Kus keegi teine ei kannata.

Yellow bastard. Nüüd siis tean, mida üks oma küla pleiboi oma msni nimega mõtles. Neli kuud tagasi. Ammu enne kui see meil kinodesse jõudis ja seepeale ma selle torrenti tirisin.

Aknataga ahistab

tuul vanu vahtraid. Meie toidul metskass ei taha katusealt lahkuda, mille vastu tal tavaliselt midagi pole. "Päike soojendas maailma eile, täna maru on rüüstanud maad" kõlab üle igaviku käima lastud winampist, märksõna "ultima thule" ja rootsikeelsed lood jätsin vahele. Igatahes pole ilmast ja täpsemalt marust rääkivad lalusõnad tänasel õhtul asjatud, see on see suvitamine küla merepoolseimas talus.

Ilmade sõda

Azureus tõi vähemasti ühe asja kohale neist mitmest, mida ma temalt palunud olen.

Pean alguses kohe ära ütlema, et hoolimata oma ulmealasest suuremast kompetentsist kui miskil muul kirjandusmaastikul, siis H. G. Wellsi loomingus on kustutamatuid auke. Küsisin konsultatsiooni ja antud raamatus olevatki väga palju peategelastest ellujääjaid. Ehtameerikalikult olla küll filmis perekonda stiliseeritud, mida vististi siis raamatus pole. No see pole ju inglise komme! Igatahes jäeb praktiliselt kogu kamp ellu: peale nii paljut masendust, tumedust (oletatavasti polnud see xvid pakkimise viga). Eks tuleb sellises lõpus süüdistada ka raamatu vanadust, sest mulle vähemalt tundub, et Herbert George oli liiga mõjustet positivistlikust 19. sajandist veel, kuigi kindlasti ei saa alahinnata tema rolli ulmele ja fantastikale.

Mulle meenus üks kunagi kinos nähtud film, maakeeles oli ta vist Unetus (http://www.imdb.com/title/tt0278504). Robin Williams mängis seal siis kirjanikku, ühtlasi mõrtsukat. Filmi esimeses pooles asi meeldis mulle - antikangelane ei olnud üdini mustvalge, mulle jäi mulje, et olukord oli kirju. Tapetu ei olnud kogu asjas päris süütu ja käitus mõtlematult, veel enam tegi seda afektiseisundisse viidud kirjanik. Lõpus, kui detektiivid oma ülesandga valmis said, siis muutus aga olukord drastiliselt ja rikkus filmi.

Võibolla on asi minus. Mulle vist meeldivad pigem toredad, rõõmsad ja head filmis, mis lõpevad väga halvasti. Näiteks see omaaegne Tabamatuks iluks ristitud Ameerika elu kaunidus. Kõik on värviline, mitmekülgne. Algul on halb, kuid tasapisi hakkab kõik paranema. Läheb ülesmäge, pingestub, kuni ühel hetkel tuleb kõrvalt pauk. Masendav ja kõike rikkuv.

Ühesõnaga, eeldaksin vähemasti mitte liiga ülepaisutatult head lõppu, sest see lihtsalt pole õige asi. Igas tõrvapotis on tilk mett, või oli see vastupidi. Ja masendust, kurja, tumedaid jõude ja hävigut täis film ... võiks lõppeda keskmiselt. Nii heas kui kurjas. Võibolla tundub teile, et siis ei saaks filmis hea ja halva hulk tasakaalustatud? Valgust ja varju võrdselt? Aga ometigi - on kurjas alati head ... alatasa kipuvad ka kurjas peategelased ellujääma. Ärgem jätkem kõigile neile seda õnne pärastiseks - headuses ...

Rabin ja mossad

Rabini tappis ka iisraeli salateenistus?
Tahtsid teha petust ehk atendaadikatset, millest Rabin teadis ja seks puhuks vesti jättis selga panemata. Edasi - paukpadrunitega hull tema lähedal ... paugud, aga mees ei kuku - lihtsalt töllerdab suu lahti peas. Kuid kui Rabin haiglas autost välja kanti, siis oli tal kaks suurt auku sees. Autos tehtud salateenistuse beretadega? Esialgselt atendaadipaigalt pidanuks jõudma haiglasse 45 sekundiga, sest tänavad olid politsei poolt suletud muuks liikluseks, kuid jõuti 8 minutiga. "Augustamiseks" kulunud aeg? Nujah, mis ma siin nurisen. Tegelikult on autor siiski üsna tagasihoidlik, kogu see kirjeldet teoora viitab kellegile juudile, kes selle taga olevat ja seda netis tõestavat. Raamat rääkis sellest paar lehekülge ainult. Minu õnneks.

Ühesõnaga, tegutsen keset ööd ootamisega, et azureus midagi alla tooks ja üritan siis juurde midagi vähekegi kasulikku, kuid lihtsalt loetavat omandada. Aga azureus oli vahepeal oma hea ja ilusa tempo maha matnud ja taas tilkuma hakanud. * ninakirtsutus *

Tuul

Väike käik lähima veski juurde ehk nii oma 300 meetrit. Mõtlesin, et vaataks merd ka, aga ma olen tehtud suhkrust ja siis tekkis oht, et mind mööda hakkab voolama küllastunud suhkrulahus. Ehk taevast tuli tilku.

Esimene post

August Sangal olevat siukene luuletus, ehk on sellega hea alustada:

Maailmas mitte midagi ei muutu,
kui me midagi ei muuda.
Sa tegema pead kõik, mis suudad
ja isegi kui suurt ei suuda.