laupäev, 23. juuli 2005

Ilmade sõda

Azureus tõi vähemasti ühe asja kohale neist mitmest, mida ma temalt palunud olen.

Pean alguses kohe ära ütlema, et hoolimata oma ulmealasest suuremast kompetentsist kui miskil muul kirjandusmaastikul, siis H. G. Wellsi loomingus on kustutamatuid auke. Küsisin konsultatsiooni ja antud raamatus olevatki väga palju peategelastest ellujääjaid. Ehtameerikalikult olla küll filmis perekonda stiliseeritud, mida vististi siis raamatus pole. No see pole ju inglise komme! Igatahes jäeb praktiliselt kogu kamp ellu: peale nii paljut masendust, tumedust (oletatavasti polnud see xvid pakkimise viga). Eks tuleb sellises lõpus süüdistada ka raamatu vanadust, sest mulle vähemalt tundub, et Herbert George oli liiga mõjustet positivistlikust 19. sajandist veel, kuigi kindlasti ei saa alahinnata tema rolli ulmele ja fantastikale.

Mulle meenus üks kunagi kinos nähtud film, maakeeles oli ta vist Unetus (http://www.imdb.com/title/tt0278504). Robin Williams mängis seal siis kirjanikku, ühtlasi mõrtsukat. Filmi esimeses pooles asi meeldis mulle - antikangelane ei olnud üdini mustvalge, mulle jäi mulje, et olukord oli kirju. Tapetu ei olnud kogu asjas päris süütu ja käitus mõtlematult, veel enam tegi seda afektiseisundisse viidud kirjanik. Lõpus, kui detektiivid oma ülesandga valmis said, siis muutus aga olukord drastiliselt ja rikkus filmi.

Võibolla on asi minus. Mulle vist meeldivad pigem toredad, rõõmsad ja head filmis, mis lõpevad väga halvasti. Näiteks see omaaegne Tabamatuks iluks ristitud Ameerika elu kaunidus. Kõik on värviline, mitmekülgne. Algul on halb, kuid tasapisi hakkab kõik paranema. Läheb ülesmäge, pingestub, kuni ühel hetkel tuleb kõrvalt pauk. Masendav ja kõike rikkuv.

Ühesõnaga, eeldaksin vähemasti mitte liiga ülepaisutatult head lõppu, sest see lihtsalt pole õige asi. Igas tõrvapotis on tilk mett, või oli see vastupidi. Ja masendust, kurja, tumedaid jõude ja hävigut täis film ... võiks lõppeda keskmiselt. Nii heas kui kurjas. Võibolla tundub teile, et siis ei saaks filmis hea ja halva hulk tasakaalustatud? Valgust ja varju võrdselt? Aga ometigi - on kurjas alati head ... alatasa kipuvad ka kurjas peategelased ellujääma. Ärgem jätkem kõigile neile seda õnne pärastiseks - headuses ...

Kommentaare ei ole:

Minu blogide loend