Kui aus olla, siis ma austan ka (vähemalt osalt) sportlasi nende pühendumise pärast, aga ma leian, et nad pühenduvad valedele asjadele - seega mu austus nende suhtes pole võrreldav õigetele asjadele pühendunute vastu tuntava austusega. Kunstniku või programmeerijat või ajaloolast või kirjanikku austan ma selgelt rohkem, kuigi tuleb tunnistada, et sportlaste pühendumus on tihti ehk suurem - siis puht pühendumuse koha pealt võivad sportlased tihti võita.
Mulle meeldib tasakaal. Kuid ma arvan, et spordi ületähtsustamisega on asi väga rööpast välja viidud. Kui paljud inimesed teavad, kes on Samuel Huntington ja kui paljud teavad, kes on "mihkel jaakson" või Björn Dahle? Mass-mass-mass. See on see sama massiinimeste sündroom, millest räägib Ortega y Gasset. On jalaga segada inimesi, kes ei mõtle vaid on osa "streamist" - vool, millel on jõudu rikkuda kõik hea ja ilus.
Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
6 aastat tagasi
4 kommentaari:
mõtlev inimene leiab ka spordist midagi, elulisi detaile, mis erineb lihtsalt staadionil röökimisest, kuigi ka see on ilmselt vajalik - sport on kultuuri lahutamatu osa, kulturoloog madis!
Tuletan meelde, et ka eitamine on kultuuri loomise mehhanism - väga oluline mehhanism - tõenäoliselt kõige olulisem mehhanism üldse - meie ja teie - olemine ja mitteolemine - binaarsed opositsioonid ja lootus nende abil maailma parandada on jäävad nähtused. Kui keegi ei sõdiks millegi vastu, siis oleks ju igav ka.
Ja sport on sõja simulatsioon, kuid mulle mõneti tundub, et simulatsioon on üksnes kerge asjandus. Liiga kerge, liiga tühine. Tõsisuseta väärk. Jah - Väiksest Printsist mäletame kõik, et suurtele inimestele meeldivad numbrid - mulle meeldivad näiteks kahurite-püsside-torpeedode kaliibrid, lõhkejõu kilogrammid, kuuli algkiirused, lõhkepeade arvud, sateliitkaamerate resolutsiooninäitajad, tankide soomusepaksus ja mida iganes muud.
Sport on kultuuri lahutamatu osa - las orjad teevad oma võitlusi lõvide ja krokodillidega. Las Spartacus õpib koolis. Vähemalt oli tal seda, mille nimel võidelda. Aga pelk palk, rahvusau või kuulsus - ons see seda väärt?
Björn Dahl on minu kursavend, aga ma ei tea, paljud teda tunnevad.
Noh, paari täheline eksimus. Ma arvan, et isegi mina olen sellest norralasest kuulnud. Sellest kuulsamast umbes täpselt selle nimelisest.
Postita kommentaar