(hoiatus: antud sissekanne võib jätta siinkirjutajast vale mulje)
Inimesed ei hooli oma asjadest. Asjadest, mis on neid teeninud vahel pikki aastaid. Asjadest, mis tuletavad midagi valusat meelde, ilma, et neil asjadel oleks selles endal mingit süüd. Tulevad uued asjad, kuid ka need ei ole olulised. Samas asjad on süüta, neis väljendub truu soov olla kasulik vastavalt oma valmistamise funktsioonile. Ja muidugi väljendub neis valmistaja - võibolla valmistaja pahatahtlik soov teenida kasumit, aga võibolla ka valmistaja heatahtlik soov aidata kaasa sellele, et asjad täidaksid oma funktsiooni. Võibolla mitte praktilise funktsiooni, aga siiski funktsiooni. Ükskõik millisel asjal on funktsioon. Aga inimesed jätavad nad maha ning ei hooli. See on õudne.
Asjad ise ei ole reetjad - reeta võib materjal, võib asja loonud inimene või tema teadmised. Asjad ei vääri seda, et neid maha jätta. Üksinda keset külma ilma.
(selles väljendus nüüd vist mu materjalist-koguja instinkt)
Väikseid dokumenteeritud imesid #1
-
Kui mõnus võib olla värskelt pesust ja kuivatist tulnud lemmik-froteerätik,
kui sellesse vajutada oma nägu...
6 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar