See laev märkis mulle lapsepõlve lõppu. Ta oli ehitatud kuskil 12 aastat tagasi - olin 13 või 14 või koguni 15 - ja märkis mu lapsepõlve ühte viimast lapsikut ehitamist. Peale seda olen olnud arvutiinimene. Ei liimi, ei klopsi kokku laevukesi. Olen ehk alla käinud, aga see rasketest laudadest laev oli ühe etapi lõpp.
Täna võis olla tema lõpp - kui buldooser purustas tema eluaegseks kuivdokiks olnud kuuri, mis likvideeriti seoses lauda katuse remontööde algusega.
TÄIENDUS: Laev siiski EI LEIDNUD OMA OTSA. Õnneks oli üks asjalik ehitusmees siiski vaadanud enne kuuri peale sõitmist ka kuuri sisse ja laev olevat tõstetud eest ära. Olen väga tänulik!
2 kommentaari:
Kusjuures - ma ei välista, et ma tuleval suvel oma uue elektrilise mootorsaega üritan mõnest pikemast pakust välja voolida mõne kenama laevakere. Päris huvitav oli saega juba pakkudesse auke/sooni uuristada.
Elagu lapsepõlv - tõepoolest. Lõbu peab olema! (Kuigi arvutimängud tõmbavad kahjuks üha vähem ja momendil on tulilind seest nii tolmu täis läiud, et kuidagi ei pea vastu graafikakaardi kuumenemisele.)
Ei tohi nii teha!
Et kuulutad lapsepõlve lõppenuks. Eieieiei!!
Lapsepõlv ei lõppe, see kestab edasi!
Kuigi ma pole vb kõige õigem seda rääkima, sest mul on veel veerand põlve alles ;)
Postita kommentaar