Külalisi ära saates avastasin ilusa ja hää ilma ning tegin tõusvatest linnukestest pilte. Kas pole toredad? Üks on siis ka tähtedest, nagu väike kutsa, kas pole? Kolm tähte maja kohal järjest moodustavad nina, koonu ja kõrvatipu.

Olen vaikselt veetnud jõulud ja jõulu järgset ning eelset aega siin Dargøris Taanimaal. Jõulud on harjunult selline pere ringi aeg, eks siingi. Isegi mu majaomanikul käisid külalised - kupatas mu külmkapis seepärast ainult ühele riiulile, kuigi tavaliselt oli mul mõni asi ka teisel riiulil. Piiramised on ebamugavad.

Olen käinud kaks korda Kopenhaagenis pärast kooli asjade esitamist 20. detsembril. Jalutanud semude eestlastega linnas veidi, aga ei midagi erilist. Siinsed allahindlused on vahel ikka head ja üllatavad - Arla ekspresspiim 1,5 ja 3,5 % - keeratava korgiga tetrapakis oli 4 taani krooni (8 eeku) pakk, sai kohe lademes ostetud - 4 liitrit enne jõulu. Muidu maksab selline asi 8 krooni ja 50 ööri, seega tõepoolest soodne. Tudeng joob tavaliselt ikka 1,5 % säästu letmælki, millega olen juba täitsa ära harjunud - 5,95 on hind. Samadest piimadest tegin juttu ka augusti alguses Horsensis, vahepeal on hinnad natuke muutunud kahjuks. Ilmselt ka Eestis, nagu kuulda on. Samas ikkagi on siin tetrapaki piimad ilmselt odavamad või on siiski tavaline 1,5 v 2,5 % tetrapaki piim Maarjamaal alla 12 krooni veel?

Ühel vaesel linnaliinibussil oli tegu, ei saanud teine mööda äkki teest tõusnud postidest - ei tea kas mõni paat tahtis saada läbi silla alt silda tõstes või mis seal häda oli, igatahes buss oli otse sillal peal ja silla teise serva juures postide taga kinni.

Ja muidugi te teate ammu mu rõõmu kassidest ning nende piltidest!

Kaamera kaardilt laetud failidest neli olid miskipärast poolikud, aga taastamistarkvara tõi päevavalgeleka ühe täitsa hea pildi -

Denmark in the Thirty Years' War, 1618-1648
Paul Douglas Lockhart

Pris: 568.00 kr. (568 x 2,1 = 1192,8 eeku)

Denmark, 1513-1660: the rise and decline of a Renaissance monarchy
Paul Douglas Lockhart

Pris: 880.00 kr. (880 x 2,1 = 1848 eeku)
See teine raamat on mul käes, täitsa loetav tükk on ... aga pagan võtaks! Veerandi hinna eest mõtleks ...

Amazon, üks raamat on otsas:

Denmark, 1513-1660: The Rise and Decline of a Renaissance Monarchy by Paul Douglas Lockhart (Hardcover - 23 Aug 2007)
Buy new: £55.00 24 Used & new from £46.03 46,03 x 21,9 = 1008,057

Lisan teise ja veel enam huvitava teose:
Frederik II and the Protestant Cause: Denmark's Role in the Wars of Religion, 1559-1596: 10 (Northern World,) by Paul Douglas Lockhart (Hardcover - 15 Mar 2004)
Buy new: £87.93 5 Used & new from £87.93 88 x 21,9 = 1927,2 eeku ...

ropu kirjaga taanlased

Tuleks asutada kodanikuühendus prügisorteerimise vastu!
Ma saan aru, et prügi sorteerimine on mõistlik tegevus tihedasti asustatud Saksamaal, aga hõreda asustusega aladel nagu Eesti ei ole see mõeldav mujal kui kümnekonnas tiheasutsusega piirkonnas/linnas. Eraldi sorteerimine eeldab eraldi ringe erineva prügi jaoks, see ei ole arukas suure raske prügiautoga ääremaa taludes ja isegi mitte väiksemates külades, sest seal on loomulik põletada põlevaid jäätmeid ahjus. Kui rumalad bürokraadid ahvivad järele läänt, siis võtku eeskujuks mõni mõistlikum maa kui Rootsi või Soome, vaadaku nt Taani - eraldatakse vaid paber, papp (nt elektroonika kastid), metall ja klaas. Ülejäänu läheb kõik ühes koguses. Metalligagi ei ole alati asi õige ja osa võib vahel minna tava prügisse. Üle selle sorteerimine on nonsens!

Kas Jõksi toetuseks juba allkirju kogutakse? Nõmeda Pentuse vastu juba allkirju kogutakse? Reformi allakäigutrepi uus aste. Ei, Ansip pole ju hull, täitsa asjalikult käitub ja kena, aga õiguskantsleri vaigistamine ei ole eetiline samm.

Andsin eksami essee ära, siin on karm kord - täidetakse ankeet, loetakse märgid üle (hea, et mõne rea lõppu veidi tühikuid viskasin), siis pooleteise kuu jooksul anonüümne tundmatu hindaja kaalub ja lõpeks teatatakse hinne. Taanlased asusid ülikoolis Finderup Lades kohe Carlsberge keresse keerama. Mina tõin raamatuid ja asun kohe uue kallale ... kui olen oma viimase magamata öö järgimaganud.

Mõni päev tagasi tuli mulle kooliteel lehm vastu, kiirteele ta ei trüginud, aga palju ruumi võttis siiski.


Reede öösel sai KUA's peol käidud. Raju pidu, aga välistudengeid, keda tean, ei olnud. Veetsin seal tunnikese või veidi enam vaid.

Silma torkas kaks noormeest ratastoolides, tegelikult on ju muidugi tore, et inimesed väljas käivad ja ei passi kodus. Tore, et inimesed õpivad, aga ometi on idaeuroopa barbari kontekstist kummaline vaadata.

Väike võrdlustabel kasutuses olnud ja kasutusse tulevatest mehitatud laevu kandma mõeldud kanderakettidest. Ares I stardimass on väga juhuslik pakkumine, kuna ma seda ei leidnud, siis kasutasin alusena kosmosesüstiku stardikiirendi massi - 590 000 kg - millel Ares I stardikiirendi põhineb. Mida suurem number alumises reas on, seda ökonoomsem rakett. Muidugi lisanduvad rauakulud ja kütuse kulud ning kütuse kulud sõltuvad valitud kütusest, kuid ometigi vähema stardimassiga enim kasulikku lasti üles viia suutev rakett on ju parim.

Rakett	Sojuz	Saturn IB	Ares I	Falcon 9	Pikk Marss 2E
Stardimass	305000	589770	900000	325000	462000
Pikkus	49.5	68	94	54	51.2
Astmeid	3	2	2	2	3
Kasulik mass	7100	15300	25000	9900	8400
Massi suhe	2.327868	2.594231	2.777777	3.046153	1.818181

Veel olgu märgitud, et tegelikult käivad taikonaudid taevas raketigaPikk Marss 2F, mis on 2E väikeste muudatuste ja täiendustega, mis kindlustavad raketi töökindlust lisaks. Väliselt erinevusi ei ole, aga ilmselt võib süsteemide dubleerimine kasutut massi veelgi juurde anda ja kasulikku vähendada.
Sojuz ja Pikk Marss on vahel kirjeldatud kui kahe astmelised raketid, tegelikult on nad kolme astmelised, sest mõlemal on esimeseks astmeks neli stardikiirendit, mis alustavad tööd stardil koos teise astme mootoritega nende vahel. Ares I pikkus ei ole kirjaviga, ta ongi hirmus pikk ja kitsas torn, selle probleemiga tegeletakse. Nimelt seab pikkus ohtu raketi stabiilsuse ja nõuab mootorilt pidevat kallutamist, et rakett ikka otse sihtmärgi st taeva suunas püsiks.
Falcon 9 on siis SpaceX'i erarahade eest ehitatav rakett, mis on viimasel ajal saanud ka NASA toetust. 2008. aastal on plaan teda esimest korda katsetada. Tema väiksem veli Falcon 1 on kaks korda lennanud, mõlemad korrad ebaõnnestunult. Igtahes loodavad nad väga-väga efektiivselt oma raketti üles lasta. Kui see ka reaalsuses tööle hakkaks ja enne Ares I mehitatud kosmoselaevu üles viima hakkab, siis oleks küll tore.

õhk hiina kaup

Minu esimene 747 stardi nägemine oma silmaga, ma arvan. Olin parasjagu 1140 paiku teel kooli. Kuna tegu oli kaubalennuga, siis kahjuks Kastrupi nimekiri lendu ei näita, kuigi vähe-vähe varem lahkus ka Singapuri lend, mis ilmselt võis olla ka 747 või Airbus 340.


Õhtul oli tore jälguda, kuidas lennukite tugevad prožektorid valgustasid pilvi moodustades halli koonuse musta taeva taustal, koonus vähenes kui ühel hetkel lennuk ühes kõigega oligi pilve sees.

ebatolerantne taani

Kolistamine ...

Esmalt hommikul pesu pesumasinasse, see võttis aega ja väljusin plaanitust oma 10 minutit hiljem. Jõudsin Nørreporti metroojaama juurde, parkisin ratta rattakeldri sissepääsu juurde, sest aeg oli otsas ja keldrisse sisse tõstmine võtnuks aega. Tormasin pileti automaadi juurde, valisin pileti, sisestasin pangakaardi, panin pini ... võtsin tseki, aga mida ei tulnud oli pilet. 160 taani krooni külma??? Eeh, helistasin infosse kõrvalt - üks tsekil olev sõna tähendas ilmselt tühistamist. Arvatavasti panin pini valesti. Igaks juhuks proovisin teises automaadis, seal õnnestus - ja pini panin igaks juhuks teist pidi tõesti. Zups Kastrupisse ja tagasi. L. sai kenasti ära saadetud, nagu kord ja kohus. No - lenukile lehvitama ei jäänud, kodus ootas ju pesu ja sama piletiga andis enne tundi tagasi sõita. Ahjah - kogemata klippisin kaks korda kaarti olles unustanud enne L.'ilt küsida, kas tal on oma pilet ka. Tagasi Nørreporti saabusin ootamatult, aga jõudsin välja ... ratas oli vahepeal sadanud vihmast märg. Kodu keldris polnud avalik pesumasin käivitunud, möödas oli tund ja 45 ning mu enne sisestatud zetooni aeg oli otsas, olin unustanud rohelisele nupule vajutada, elektrit oli ju olnud, aga kui "power" nuppu ei vajuta, siis tööle ei hakka. Niisiis - tööle!
Kodus polnud netti, tegi närviliseks ja pani mõnda katset tegema. Aga siis otsustasin hommikusöögi kasuks (kolm praemuna). Hakkasin pakkima ... vahetasin pesumasinas pesu, panin sisse teise täie. Liikuma sain alles ühe paiku, klipikaardi kehtivusajaks sai umbes kaks. Kogemata astusin teadmatusest 350S liini bussile, mis ei sõitnud lõpppeatusesse, kaotasi seega uues kodus käies nii palju aega, et ei jõudnud sama piletiga tagasi (pidin ju uut bussi ootama vahepeal). Tagasiteel virisesin juba bussijuhiga, et mu piletilt ei taha viimast klippi automaat võtta, aga siis siiski õnnestus - papp oli veidi pehme ja murdumas joonelt, ei lasknud õieti sügavale sisestada. Häbi ja peaga piki seina, taha tunne jäi sisse, et ma muret avaldasin.
Tagasiteele asusin kahe paiku siis, kell 1415 algas loeng, millesse ma siis ei jõudnud - ühe loengu semestris võib ju vahele ka jätta.
Edasi - pakkimine, koristamine, vahepeal kuivada üritanud riiete kokku võtmine. Olin juba paanikas, et pean pool kuus lahkuma, sest Christina lahkub selleks ajaks, aga õnneks tähendas see siiski poolt seitset. See on see eestlase kontekst, et "pool" ja "kuus" ühes lauses tähendavad enamasti pool peale viit.
Viimaks sain veidi peale kuut tulema ... sõitsin esmalt linna suunas, pöörasin enne tiike lõunasse ja jõudsin liigagi kaugele lõunasse, aga leidsin tee Island brygge juurde ning sain üle. Sealt läksin ka lõunasse, aga asi tundus väga arendusrajooniks kätte minema ja itta ei läinud ühtki korralikku teed, õnnetul kombel jõudsin sedasi KUA juurde ja läksin sealt piki metrood Ørstedi suunas, Ørstedist itta ja esimesel teel taas lõunasse. Ilmselt oleks see viinud ka pika teega ümber lennuraja otsa ka õigesse kohta, aga siiski hakkasin otsima Englandsvej'd, et raja alt läbi traditsioonilist teed mööda kohale jõuda. Mõni minut peale poolt üheksat olin kohal.
Sedasi sai siis kolitud Dragørisse esmaspäeval. Täna käisin kommunis ja postkontoris ja kohalikus Nettos, mis on täitsa suur ja ei lähe päris oma reklaamsiltidega kokku. K. ütles, et Danske banka pole siin - on küll - kohe Netto juures, kuigi Amagerbankenil on muidugi suuremad ja enam kontoreid. Ikkagi kodusaar.

Author Koppis, hingehinnaga

Veri ja higi voolavad ...
Postimehes ja Delfis ning ka televisioonis on kajastatud.

Ma tahtsin öelda seda, et parem kaevata tammi sisse ammu plaanitud avad valmis ja ehitada veele läbipääs endisest Väikesest Väinast. Siis vabaneb kohe mitukümmend tuhat kuupmeetrit killustikku, mis seisab juba pea 20 aastat "kõrvadena" tammi ääres ja ootab vee läbivoolu avasid. Lisaks võib tammi liiga laia lubjakivist "parkimisala" kitsamaks kaevata ja killustikku jätkub 10000 kuupmeetri kaupa 25 aastaks või isegi 50'neks. Ühtlasi saab vee väinas liikuma ja väina võib taas väinaks nimetada, praegu on teatavasti Orissaare laht ja Linnuse laht.

Okei, ilmselt on see natuke naiivne idee, aga minu männimetsa ei ole vaja hakata kruusapuru pilvedega katma! Tõsiselt!

Kuidas mütsilodu rentslis vedeles ...

Pühapäeviti tuleb ikka külas käia, eksole. Nii minagi. Läksin külla ... sai lõunatatud ja asjatatud (pilte vaadatud) ning kui kodu tagasi minema hakkasin, siis avastasin, et mantli taskus olnud müts on kadunud. Kuna Koppis ikka kõik jalgrattaga käib ning jalgratas käib kiivriga, siis ei olnud ta enne tulles ka peas, vaid taskus olnud. Mis seal ikka - asusin koduteele jala ja täpselt selle rattatee kõrval, mida mööda kodust tulnud olin.
Nürist järjekindlusest on vahel kasu. Vahepeal eksisin ka teelt - tagurpidi ei oska ju väikseid tänavaid ära tunda, kus ikka vahetevahel läbi kihutatud on. Peale pikemaid seiklusi ja ilmselt oma nelja kilomeetrist otsimist jõudsin juba kodulähistele surnuaia äärse tänavani. Ja seal - kahe puu vahel, kõnnitee ja rattatee vahelise äärekivi peal - oli minu müts! Nii kaks sada meetrit kodust ... vane müts oli ilmselt mõne ratta alla ka jäänud ja tõstetud kellegi hea inimese poolt meetri edasi äärekivile, sest ta oli mul vasakus taskus olnud. Seega ei saanud ta paremale serva äärekivile otse kukkuda.

Pärast käisime kontserdil, õieti "töötoas" - enamik saalis istujatest esines ise ka ühe või mitme looga. Enamasti kitarri saatel, vahel klaveriga või vaid lauldes. Väga vingelt alternatiivne üritus, kummaline sellisele sattuda - ise ju ei oska tinistadagi. Organiseerija oli Brett Perkins (link on MySpace'i profiilile, kus saate ka tema muusikat kuulata).

Muide, esimene loeng sai läbi. Minu kirjavigu ja mõistmisvigu täis konspekt istub nüüd netis ka - eksamit selle peale ei tule, aga oli kena tutvuda.

Siin Taanis on igasugu kummalisi asju vahel, näiteks müüakse külmkapikujulist kraanikausiga pesumasinat. Keegi kogemata õllesid külma pannes paneb teised hoopis tsentrifuugima ja klaasipuruks segama ... jube mõte ju!


Jõulud on juba ukseees, öäk!!!


Kuningaturu pildid siis näitavad tulesid.


Täna käisime Field'sis. Eemalt paistis suur elektrijaam, neid siin seega siis enam kui üks. Nimelt oli too lõuna pool hoopis.


Pärast sõitsime metroo ja S-rongiga Fisketorveti juurde ka, sest vaja oli ... kangesti oli vaja ...


No ... saime ka. Asi nimelt selles, et õnnetu Tulilind viskas sussid püsti. Üldse ei käitunud õigele fööniksile kohaselt! Üldse ei käitunud!
Niisiis - nimetagem teda Nahklapiks (kuigi ta on üsna hele). Paberi pool on siin näha - rootsi ja soome keelsed brozüürid on ühede kaante vahel. Taani ja norra keelsed teiste kaante vahel. Paljud paberid on eraldi kõigile keeltele ...


Mulle tõi rahulolu näole garantiipaberite lehitsemine - ei-ei - vaadates pilti saate aru miks -



Ja asi ise:

Frederiksbergi jaam ehitati ammu, ta avati 17. oktoobril 1864 ja on täna metroojaama kõrval, teisel pool metroojaama paistab Frederiksbergi keskuse sein. Keskus ja selle taga olev Kopenhaageni ärikool on ehitatud vanale kaubajaama alale, siia käis ka S-rong, aga võeti metrood ehitades üles, nüüd saab mõned peatused edasi metroost ringliinina sõitvasse S-rongi ümber istuda, et siis veel konkreetsemasse õiges suunas minevale rongile edasi istuda. Linn ei olegi ju nii hirmus suur, tegelikult - keskusest lehvikuna umbes 20 km ulatuses.

Taanis on mehed tugevad - tõmbavad nagu muiste hotdogi putkat enda järel, jalad käivad all nagu tõllarattad nõnda, et pildile jäävad ka udused. Autod on siiski kiiremad ja sõidavad mööda.

Kui Aarhusis börsi avada taheti, siis arvati, et Koppi laevalt tuleb maha selline seltskond kohe.


Viimasel pildil on Koppenhaageni börs, muide. See hoone seal vaibal, millest raha maod tõusevad.

Väike jalutuskäik Charlottenlundi suunas

Niisiis ... käisin ühikas peol. Hakkasin juba tublil kombel kell kaks kodu poole komberdama, aga ei läinud päris nii ...

ELu tegi korrektiivid, aga esmalt peost siiski. Alustasime lasanjega, siis täringuvoor - kes peseb nõud! Siis jäätis ja magustoit. Mõnusasti suht väikse seltskonnaga laua ümber, edasi rahva arv üha kasvas ja kasvas ...

Tegelikult oli tore pidu, rääkisin kellegagi haridussüsteemist (Taani keskharidus on umbes sama keeruline nagu Saksa oma), püüdsin Eesti oma ka selgitada, aga ta oli liiga sisse elanud enda omasse.

Jacon mehkeldas naistega ja tantsis ja lubas kell kolm baari minna tööle. Sattusin hoogu pika säri ja samas välguga fotode tegemisest, mis on kummalised, sest mõni asi on heasti selgelt näha, vahel väikse "vaimuga" ümber, mis tuleb sellest, et kaamera kipub tegema kaks välku - säri alguses ja säri lõpus ... lõpu oma jääb selgelt ja domineerivalt peale.

Olime kogu aja köögis ühika teisel korrusel, väljudes avastasin, et ühika koridorid ja fuajee oli ka pidutsejaid täis. Meil mängis köögis üheksakümnendate popp. Nostalgitsev, nagu ikka.

Koridori lõpus vedelesid maas wc poti kaaned, huvitav, et miks ...



Viimaks sattusin hasarti pika säriga autotulede pildistamisega ja siit sai veel miskit alguse. Tuli üks taanlane, küsis midagi ... no mina ikka, et "unskyld, jeg taler ikke dansk" - esmalt ei tahtnud uskuda, et ma väljamaalane olen, aga saime jutule, selgus, et ta vanaonu või umbes nii oli Soome Talvesõjas osalenud ja siis Waffen SS'i ilmselt astunud ... mõistis väga hästi Eesti temaatikat ja ajalugu, teadis isegi Taanilinna. Õpib inseneriteadust meditsiiniga, ehk siis hailgaaparaatide insener, nagu ma aru saan. Poolteist tundi lobisesime lihtsalt niisama tänaval, lõpeks kutsus edasi õlut ka jooma, aga ma ei söandanud minna - ikkagi "landlord" tahab homme koristatud korterit näha. Samas koju jõudes kell pool viis ei komistanud ma uutele jalanõudele, huvitav, kas C. on ikka veel Kanaaridel ... kell kuus pidi ju üks lennuk Kanaaridelt tulema ...