Ketsid - 199 kr, allahinnatud 99 peale, allahinnatud 49 peale. Riiete ja jalanõude osas võib siin vägagi vedada kui otsida. Väheke rumalam olin võibolla, et võtsin ka tallad neile - 70 krooni! Aga jalad on suhteliselt väikeste ja ilusate tossude kandmisest natuke rivist väljas ja vajavad head kohtlemist.




Tundub, et CPR numbri saamiseks tuleb liiga palju tantsida, ei viitsi!! Kommuunist taheti saata mind politseisse, kuigi õigem oleks vist elukoha lepingu kinnitamine.

Lisaks saime täna ülikooli kulul õhtustada. Esimesed taanikeele sõnad ka suhu.

"Lase nad jõuda staadiumini, kus nad küsivad sinult baaris jooki välja teha ja luba neile see vaid juhul, kui nad enne teevad selle sinule välja" - selline meestetarkus Jacobilt Taanis.

Horsens vajab ka jäädvustamist, esmalt ühika ots, taga paistab kolledzi peahoone ja kompleks:








Naabermajad üle tänava:










Fjord on veidi mäest alla, seal lõpeb sillal Horsens ja algab Sundet. Vaadake kaardil ka. Pildistades jäin juba öö peale, tegelikult oli paate pildistades juba päris pime (see oli viimane pilt ajaliselt):

Mulle tuli veel see meelde, kuidas kella poole kolme ajal öösel Kopenhaagenis pikk ja veidi trullakas, kuid muidu hästi riides neegritar mazaašiteenuseid pakkus. Kui ma kiirelt keeldusin, siis küsis veel, et miks ja ma vastasin viisakusest, et raha ei ole ja tema teatas, et võib minusugusele kenale persoonile alet teha. Hehh.


Käisin hommikul lõpuks poes. Kahjuks tsekki ei anta kõigile kohe, vaid enamiku viskab müüjatar ära. Nii jäi minugi oma sinna, aga üldiselt ehk mäletan:
kõige enam ehmatas munade hind - 10 muna 16,95 - kaks ja pool või isegi rohkem korda kallim odavatest Maarjamaa munadest. Piimade rohkus hämmastas - viis erinevat piima sorti - mina eelistasin Arla Ekspres Letmælk'i. Tundus, et letmælk on tavaline, tõsi - 1,5 % rasva vaid, aga hind 6,50 - 13 krooni tetrapakk ei ole Eestist palju kallim (kuid Maarjamaal on ka head odavad kilepakid). 3,5 % on 7,50 - vb tarbin edaspidi seda, et mitte ise väga lahjaks jääda. Musta leiba on täitsa olemas, vähem valikuid küll - suhteliselt väike pakk tihket täisteralist musta leiba maksab 5,50 - mina ostsin odavamat ja mitte nii täisteralist, tõenäoliselt vähem haput ja musta, mis maksab 3,50.

Kokku tuli 84 kroonine arve, ilma alkoholita. Gaseeritud ja gaseerimata jookidele peaks vist eelistama kontsentraate - kontsentraatide hinnad on üsna sarnased jookidele, aga annavad ju meeletut mahu võitu.

Sildade eri

Vejle fjordi autosild:









Middelfarti juures nn uus väikse Belti sild (rippsild, pildistatult vanalt, mis on mõneti põnevam terasraamistatud sild kolmekümnendate keskelt - kahe raudtee ja kahe maanteega):



Suure Belti läänepoolne sild tagasivaatena rongiaknast (idapoolset ei jõudnud teha, seda saanuks vaid eest ka, rong ise tunnelist kõrvalt):





Ja Kopenhaageni peatänava üks sild - tundus eemalt, et torn on segipekstud, aga eksisin:







Ja samalt sillalt mere poole jäävale väiksemale sillale vaade:

Mis sai edasi?

Passisin arvutis - aga sealne 90 minuti taimer oli katki läinud ja istusin 29 krooni eest poole kümnest poole kaheni sees. Siis avastasin, et kassad olid kinni ja piletiautomaadid töötavad vaid müntide ja krediitkaardi eest. Logelesin pingil kui turvamees tõi välgu selgest taevast - jaamahoone pannakse viieni kinni! Siis veetsin tunni sentide kokku ajamisega - esmalt püüdes vahetada seven-eleven 24/7 poekestes sajaseid sentideks, aga kolmest poest (ükshaaval kõik nähtavuse piirides, pea iga nurga peal) vaid esimeses sain edu. Neljandale tuli lõpuks meelde strateegia - osta mõnekümne krooniseid asju makstes 100 krooniga, lisaks küsisin, et kas 50nest ka vahetada annaks. Kolm kärbest ühe hoobiga - müüja rahul, et saab müüdud, mina rahul, et saan sente, kõht rahul, et saab sooja viineripirukat. Suisa kaks tükki ühe hinnaga (üks = 10, kaks = 16).

Edasi jalutasin ümber Tivoli ja avastasin, et raudteejaama perroonidele saab ka mujalt kui jaamahoone seest - seega siis ikkagi käivad ka täitsa öised rongid. Jaamahoone allperroonidel on kuiv, kuigi tuul kipub puhuma ikka. Tunnelid ju tuule koridorid. Passisin siis jaama all, uurisin käike - selgub, et lisaks jaamahoonele, mis ülalt perroone ühendab, ja sillale, mis ka ülalt seda teeb, ühendab ka perroone alt tunne. Äkitselt selgus poole viie ajal, et jaamahoone on juba avatud - pool tundi lubatust varem. Tõttasin kohe piletit ostma ja sisestasin oma kümme-kaksteist kahekümnekroonist ning lisa.
Läksin pagasihoiu juurde lootuses, et ka see on lahti tehtud, aga ei - viiesele rongile ma siiski ei jõudnud - avati alles viis enne poolt, pool kuus oli ka õige aeg.
Minuga koos tammus mureliku näoga taanlane-temal pidi minema poole seitsme ajal lennuk, et jõuda Sitsiiliasse - kogemata oli pagasi hoiuruumi jätnud ja tõenäoliselt jäi oma reisist maha, ehk jõudis õigeks ajaks Brüsselisse, et edasi istuda Sitsiilasse minevale lennukile - algselt oli tal plaanis kaks lendu.
Sain pagasi kätte ja läksin teisele perroonile - ootasin ja vaatasin ja selgus, et olin valel perroonil. Leidsin õige, mille ääres juba rong ootas. Ronisin peale. Hää ja hüva kiirendusega nunnu kiirrong, peatub väheke liiga palju-umbes nagu meil aeglane rong, vahemaa on võrreldes Tartu-Tallinna maaga veidi pikem - 220 ringis - ja sõidab ehk veidi kauemgi - 2 tundi ja 28 minutit, aga see eest on tõesti mugav, ilus ja nunnu.

Auk pilvedes, millst paistab ülemiste ja kust just välja ronisime.


Viimane pilt Maarjamaale - kas keegi tunneb kandi ära?


Esimene vaade Taani (või Rootsi?) põldudele.

29 krooni - 90 minutit netti. Kell on 2148, klaveril on t2hed æ ja å ja ø, raudteejaamas.

Aga alustame algusest.
Kell 0030 magama. 0430 yles, 455 Rahvatakso jaama - oli ainuke alla 7 krooni km taksofirma veel alles.

Maja juurdeehitus on v2ga suur, tundub paljulubav terminaali t2iendus - rajast ikka j2tkub?

Checkin ... pagasi l2bivaatlus - mulle k6ik uus - seni on reisimisel suurim kontroll olnud SuperSeaCatide peal.

Igav ruleerimine raja teise otsa, p88re ... ja siit algas kiirendus, millist varem pole tundnud ... peagi oli Lindanisest alles vaid v2ike tykk metsi-maju ja suur tykk Ylemiste j2rve, mis kummalisel kombel ainsana pilvedega katmata oli. Tegin kuritegelikult pilti ka. Kuigi 6hkut6usmise ajal ei v6i. Oodake!!!

Lend ise pilvemere kohal, natuke paistis L22nemaa ja meie saared ka, aga ei saandki sotti, kas see oli Muhumaa v6i mitte. Pildilt p2rast uurime. Maandumise eel ehmatusega v2ljas6it pilvedest pisikesi p6lde t2is agraarmaastiku kohal. V6ibolla Rootsis, igatahes maandusime p6hjast ja minu aknast avanes suurep2rane vaade sillale ja Rootsimaale. Noh, jah - akna all olin kyll, aga peab t6dema, et k6ige enam n2gin tiiba - eestiibu, tagatiibu, tiiva pikendamist, pidureid. Istusin reas tiivapealse varuv2ljap22su j2rel - st minu ees polnud tooli, sai jalgu k6lgutada ja m6tiskleda, kas lennu ajal saaks terrorist varuv2ljap22su avada v6i mitte. 11 km k6rgusel oleks see kindlasti katastroofiline.

Kastrup oli SUUUR! Kasutasime bussi. J2lgisin oma kaasreisijaid, kellest m6ni oli meeles juba v2ljalennult. Aga kuidagi sabas pysimine ei tulnud v2lja ja sattusin l6puks yksi 6iget teed otsima. Minu k6rval passi j2rjekorras ja hiljem lennukil oli kaks ameeriklannat, yhe passil oli kiri, mis ilmselt t2hendas, et tegu oli diplomaatilise passiga. "Riiklik pass" vms olnuks t6lge, nyyd t2pselt ei m2leta ja pildistada olnuks imelik.

Kastrupi alt leidsin l6puks ka kohvrilindi yles, minu kott oli viimane - urr! Kaalusin, et kas rong, buss v6i jalad. L6puks valisin ikkagi jalad. Seljakott oli alla normi - 16 kg umbes, aga kaelas olev k2sipagasi rattakott oli 10 ringis koos kaameraga. Astusin m88da rannateed kuni 2kki avastasin, et olen sammunud juba detailse kesklinna kaardi alale. Natuke hilja avastasin. Yle pika silla ja paremale - kui v6inuks kohe seljakoti ju vasakule raudteejaama tuua hoiule (25 krooni kast, siis 50 eeku 24 tundi - loodan veel tagasi ka saada, momendil ei tea). Kanalid, muuseumid ... otsisin vaba wifit - ei, on kyll ilma WEPita v6rke ja m6nele saab yhenduse, aga mitte IPd, vb on WPA hoopis, mida linuks ei tunnusta vaikimisi.

Ylikooli vana peahoone, turvamehelt kysisin n6u, saatis ylikooli peakompleksi, hakkasin juba minema sinna suunas, aga siis tuli m6istus p2he - ringiga yle antiikse peahoone 19 sajandi algusest l2ksin raeplatsile ja raudteejaama, andsin seljakoti 2ra. Tagasi sama teed ja vastupidises suunas vanast peahoonest v6rdne maa - ylikooli tsentrum, kust saadeti mind tagasi vana peahoone l2hedale v66ryli6pilas talitusse, kogemata vaatasin nurgalt vale maja ja seal oli Id-kord ehk ylikooli kasutajatunnuste keskus. &ieti oli ta sealt 2ra kolinud vana peahoone taha, esmalt l2ksin muidugi peahoone ette. Kui l6puks koha yles leidsin tegid nad selgeks, et minema pean ikkagi v2lisyli6pilas talitusse ja selgitasid selle asukohta, mispeale 6nnestus ka kaart k2tte saada. Edasi raamatukokku lihtsameelses lootuses, et seal saaks vabasse wifisse. Ei! Ei! Ei! registreerimine kysis lisaks ylikooli kasutajatunnuse numbrile, mis on mul vaid netis olemas, ka mingit C'ga algavat kolmet2helist koodi. P2rast Danske Banka kontorisse sisse p6igates kaamera n2pus tuli sympaatne halli peaga t2di ytlema, et pangas pildistada ei v6i. Kysitlesin teda siis hoopis pangaasjade kohta ja selgub, et seda C t2hega koodi l2heb siin k6igeks vaja - nagu meie isikukood, aga teistel alustel toimiv. Niisiis - v2hemalt on mul yli6pilase kaart, millega saab ylikooli sisse. Soodustusi ta sinder ei paku. Kole!

Edasi k2isin oma tulevases elurajoonis, on teine osalt natuke nuka taga, vahepeal on mosleminaiste ja hindude kontsentratsioon. t2navaotsas ristt2naval on jalgrattapood, l2ksin sisse ja helises kell ja vaene hindu tuli tagantruumist lootma noosi, aga ei must klienti veel ole. Rattaid on igatahes meeletult! Vahetevahel on m6ni k6vera esirattaga isend, vana v6i uus. Vist lihtsalt maha j2etud. Kuskil oli ratta raam suisa tykkideks - nagu keegi oleks spets l6ikuriga kallal k2inud.

Pyyan veeta jaamas pool 88d ja poole kolmesele rongile minna. See j6uab ligi kolm tundi hiljem minu sihtkohta, kus siis passin veel niisama enne kui helistan ja kysin v6tmed. Raudteejaam on uhke pikk maja, kaks puust kaartele toetuvat katust, pikad. Aga k6ik on sees poed, kassad, muud teenistused. Justkui oleks alguses k2inud teisipidi, aga nyyd on maaall 12 raudteeliini. Maapealsed jooksevad keset linna kanalites ja suurem jagu yldse maa all. Minu reis vist siiski eriti tunneleid ei sisalda.

Kraanikaussidel oli kiri, et k2tepesu on tasuta, aga muu tegevus maksab 5 krooni. Ei tea millele see k2is - seal oli nimelt v6imalus 15 krooni eest dussiall k2ia ka. V6i m6eldakse kraanikausi r2iget valekasutust. Ja WC valvuri k2est saab osta kondoome!

Edit: kell on 0017 ja mu 90 minutiline internet ikka veel elab! Naljakas! Ja pean vist viiese rongi vøtma hoopis. Kørval suitsetavad ja magavad "kohalikud". Våga karvane ja suline linn, igatahes. Nyyd yks hakkas yhelt taanlaselt 5 minutit netti nuiama.

Roostemuundur on ka tööd teinud, maja tagant oli raske töödelda - vaarikapõõsaid ei tahtnud maha tallata ja värvimisega maja taha jõudes nägin põõsasse vonksamas midagi hallikat ja pikka - ilma siksakita - nastik ehk. Igatahes sai värvitud nii palju kui ulatas - varased kartulid ja salat ei tohi ju ära mürgitatud saada.

Selgub, et see, kes meil terve öö laes rippus ja kelle kõrvast valged asjakesed end liigutasid, ei jäänudki niisama rippu noist kahest lendajast. Kuidagi ei tahtnud ka kunstliku hingamise peale lendama hakata.

Mitu tähte?

Kaks päeva ja kaks jalgrattakummi

Eile oli plaanis sõita Orissaarde värvi ostma, aga Piiril napilt enne igaks juhuks lähima ehitusmaterjalide poe külastamist juhtus tagumine kumm purunema. Tulemuseks viisin ratta lähima toidupoeni, kus oli saada ka kumme - vaid 28 tolliseid (kui enamik sõidab praegu 26'stega) ja vaid auto ventiiliga. Mul on aga teadupärast ratta omad, niisiis nüsisin tund-poolteist alumiiniumveljes auku suuremaks, lõpuks sain asja tehtud ka ja kummi alla.
Täna olin oma asjad (üürilepingu ja üliõpilaspileti pildi/allkirja saatmine Kopenhaagenisse, roostevastase vahendi pudelid, poe kraami hankimine, pudelite müük) tehtud saanud ja jõudsin juba väina siinpoolsele kaldale, kui esivelg äkki asfalti kündma hakkas. Tammil oli tulles muidugi hea hoog - peab kiitma ilma tuulesuuna eest, mis minnes muidugi ilge piin oli - üks ots 14 km tunnis, teine 28 ja enam (ning seda kandamis). Igatahes - jõudsin veljel sõites veskini ja nägin seal kaht autot - ühe katusel olid rattad. Vana skooda, tsehhi numbriga, üks ratas Author. Ootasin veidi kuni auto omanikud välja ilmusid ja selgus, et muidugi on ka neil auto otstega kummid. Aga õnneks oli kuldsete kätega tsehh varunud ka kummiparandusvahendeid ja nõnda ta kleepis ja liimis. Ütlesin, et mina kõigestprogrameerija, et mis must ikka reaalse ilma asjade puhul tahta, aga näe selgus, et temagi tegeleb koodiga. Olla end ka skapi tööle pakkunud. Igatahes sain õnnelikult koju, ahjaa - Orissaare rattapood on likvideerunud - seepärast jäi mul ka varu kumm ostmata. Homme uuesti linna - ehk saab kuskilt mitte spetsiaalsest poest kummi. Ja naljakas, et peale 1200 km sõitmist kukkusid esi- ja tagakumm ära umbes 30 km vahega.
Õhtu veetsin niske marli ümber pea keeratud redeli peal ja pritsisin kemikaali. 2-3 tunsi peale pealekandmist soovitati niisutada pinda - tegin seda õunaussi tõrje pumba abil, aga katuse servalt kippus vesi tilkuma juskui kileja moodustisena - venis 3-4cm pikkuste lappidena alla ja siis katkes. Kummaline. Sai vist vara pestud katust ja peab ehk homme kordama protseduuri.

PS: Ja muidugi muidu selliseid pilte ei saa, kui ei õpeta 81 aastast vanaema peegelkaameraga fotografeerima!

Niisiis sai nädalavahetusel usinasti tähistatud aasta vanemaks saamist (ette) ja ühtlasi veel ehk veidi keskmiselt uhkemini, sest sel sügistalvel mind Maarjamaa pind loodetavasti ei näe. Käisime tegevusena Kõinastul - laisa matkajana jätsime autod viimasele Muhu otsale (kuigi tegelikult olnuks jätta ausam eelviimasele - enda maatükile, kusaa pole parkimiseks sobivat niidetud kohta - ja jalutasime üle seitsme mere ja seitsme maa - kolm pea kokkukasvanud maad keskel (hästi eristatavad) olid ümbritsetud elektrifitseerimata elektrikarjusega ja sisaldasid lihalehmade (herefordid?) karja ning salkkonda hobuseid (kelle hobuseasjad tagasiteel sisaldasid üksteise eest ära kappaimist ja üksteise selga ronimist). Vesi oli ootamatult kõrge - olen varemgi käinud, enamasti mitte edasi-tagasi, laupäevane veeseis oli oluliselt kõrgem, kui ma näinud olen. Vahepeal oli hirm libastuda (loomulikult pentax kaelas) ja üks korralik toekas matkakepp sobinuks ära küll (statiivi ei taha ju merevette kasta). Aga läks vist lõpeks siiski asjaette ja tegi hea isu kõigile.

Nahklapid

Ma ei tunne end kõige paremini, veidi haige vist, aga eriti lööb välja unisus ja väsimus. Huvitav millest. Pole ilmatuma aja midagi kirjutanud ja ega praegu suurt kirjutajat polegi. Kiire on - peab tegema tööd kuni teda on. Küll pärast aega puhata, heal juhul kaks nädalat. Ahjah - kõik ei tea, mis on borg - vaadake ja uurige. Igatahes see tugitool näeb haigelt kuubikulik välja küll.

Jah, sadamasillal hoiti teda sabast kinni, et ta ei tormaks autode vahele. Saba sidus teda ainsana oma koduautoga.

Aga mulle meeldib see tuuleturbiin. Katuseserval on ju alati tuul - tõstetud katusest. Ja see on vinge kassipilt. Või kotka, kuidas võtta.Või lennukipiltidesse võib muidugi uppuda.

Eile kirjutas "Taani", et ma ei saa keelt õppima. Vastasin küsimusega, et kas ikka tõesti. Täna vastas "Taani", et eilne mail ei oleks kuidagi tohtinud minuni jõuda ja mind ikkagi oodatakse. Ja sain muud infot, mis tarvis. Võib juhtuda, et ma ei satugi enam Tartusse sel aastal.

Kas tagumine paat oli uppund?

Mulle tuli äriidee, riskantne küll, aga siiski. Aga ma käin selle nüüd siinsamas välja, sest kasu pole tast loota kahjuks. Investeerida ise ei jaksaks sellesse veel.

Nimelt võiks avada uue laevaliini (väljumisajad sadamatest ja sadama nimed) - 1800 Tallinn (või isegi algusega Helsingist kell 1400) - 0000 Kärdla, 0130 Heltermaa, 0400 Kuivastu, 1000 Kuressaare. Muidugi tasub laev ära ennekõike reisidel reedel, laupäeval ja pühapäeval tagasi. Aga tõendaks, et Eesti on ikkagi mereriik ja oleks vähem autopedendust Tallinn-Virtsu suunal. Saaks mõnusasti lõõgastuda hoopis koju sõites, mis siis, et aega võtaks tiba enam.

Käisin kodumail. Sain endiselt tööandjalt pileti naaberõues toimunud kontserdilegi.

Tagasiteel bussijuht saatis mind taha taas, et küll praamil arveldab. Saatis ühe järgmisest peatusest peale tulnud neiu ka. Mul jäi mulje, et neiu maksmiseni ei jõudnudki. Mulle muidugi meeldib, et maanteeröövel "Ljedoo" raha ei saa. Maanteelt ei tohigi maksu võtta. Hoopis silla peaks ehitama ... siis võiks ju ka maksta.