Niisiis sai nädalavahetusel usinasti tähistatud aasta vanemaks saamist (ette) ja ühtlasi veel ehk veidi keskmiselt uhkemini, sest sel sügistalvel mind Maarjamaa pind loodetavasti ei näe. Käisime tegevusena Kõinastul - laisa matkajana jätsime autod viimasele Muhu otsale (kuigi tegelikult olnuks jätta ausam eelviimasele - enda maatükile, kusaa pole parkimiseks sobivat niidetud kohta - ja jalutasime üle seitsme mere ja seitsme maa - kolm pea kokkukasvanud maad keskel (hästi eristatavad) olid ümbritsetud elektrifitseerimata elektrikarjusega ja sisaldasid lihalehmade (herefordid?) karja ning salkkonda hobuseid (kelle hobuseasjad tagasiteel sisaldasid üksteise eest ära kappaimist ja üksteise selga ronimist). Vesi oli ootamatult kõrge - olen varemgi käinud, enamasti mitte edasi-tagasi, laupäevane veeseis oli oluliselt kõrgem, kui ma näinud olen. Vahepeal oli hirm libastuda (loomulikult pentax kaelas) ja üks korralik toekas matkakepp sobinuks ära küll (statiivi ei taha ju merevette kasta). Aga läks vist lõpeks siiski asjaette ja tegi hea isu kõigile.