
Täna olin oma asjad (üürilepingu ja üliõpilaspileti pildi/allkirja saatmine Kopenhaagenisse, roostevastase vahendi pudelid, poe kraami hankimine, pudelite müük) tehtud saanud ja jõudsin juba väina siinpoolsele kaldale, kui esivelg äkki asfalti kündma hakkas. Tammil oli tulles muidugi hea hoog - peab kiitma ilma tuulesuuna eest, mis minnes muidugi ilge piin oli - üks ots 14 km tunnis, teine 28 ja enam (ning seda kandamis). Igatahes - jõudsin veljel sõites veskini ja nägin seal kaht autot - ühe katusel olid rattad. Vana skooda, tsehhi numbriga, üks ratas Author. Ootasin veidi kuni auto omanikud välja ilmusid ja selgus, et muidugi on ka neil auto otstega kummid. Aga õnneks oli kuldsete kätega tsehh varunud ka kummiparandusvahendeid ja nõnda ta kleepis ja liimis. Ütlesin, et mina kõigestprogrameerija, et mis must ikka reaalse ilma asjade puhul tahta, aga näe selgus, et temagi tegeleb koodiga. Olla end ka skapi tööle pakkunud. Igatahes sain õnnelikult koju, ahjaa - Orissaare rattapood on

Õhtu veetsin niske marli ümber pea keeratud redeli peal ja pritsisin kemikaali. 2-3 tunsi peale pealekandmist soovitati niisutada pinda - tegin seda õunaussi tõrje pumba abil, aga katuse servalt kippus vesi tilkuma juskui kileja moodustisena - venis 3-4cm pikkuste lappidena alla ja siis katkes. Kummaline. Sai vist vara pestud katust ja peab ehk homme kordama protseduuri.
PS: Ja muidugi muidu selliseid pilte ei saa, kui ei õpeta 81 aastast vanaema peegelkaameraga fotografeerima!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar