Author Koppis, hingehinnaga

Veri ja higi voolavad ...
Postimehes ja Delfis ning ka televisioonis on kajastatud.

Ma tahtsin öelda seda, et parem kaevata tammi sisse ammu plaanitud avad valmis ja ehitada veele läbipääs endisest Väikesest Väinast. Siis vabaneb kohe mitukümmend tuhat kuupmeetrit killustikku, mis seisab juba pea 20 aastat "kõrvadena" tammi ääres ja ootab vee läbivoolu avasid. Lisaks võib tammi liiga laia lubjakivist "parkimisala" kitsamaks kaevata ja killustikku jätkub 10000 kuupmeetri kaupa 25 aastaks või isegi 50'neks. Ühtlasi saab vee väinas liikuma ja väina võib taas väinaks nimetada, praegu on teatavasti Orissaare laht ja Linnuse laht.

Okei, ilmselt on see natuke naiivne idee, aga minu männimetsa ei ole vaja hakata kruusapuru pilvedega katma! Tõsiselt!

Kuidas mütsilodu rentslis vedeles ...

Pühapäeviti tuleb ikka külas käia, eksole. Nii minagi. Läksin külla ... sai lõunatatud ja asjatatud (pilte vaadatud) ning kui kodu tagasi minema hakkasin, siis avastasin, et mantli taskus olnud müts on kadunud. Kuna Koppis ikka kõik jalgrattaga käib ning jalgratas käib kiivriga, siis ei olnud ta enne tulles ka peas, vaid taskus olnud. Mis seal ikka - asusin koduteele jala ja täpselt selle rattatee kõrval, mida mööda kodust tulnud olin.
Nürist järjekindlusest on vahel kasu. Vahepeal eksisin ka teelt - tagurpidi ei oska ju väikseid tänavaid ära tunda, kus ikka vahetevahel läbi kihutatud on. Peale pikemaid seiklusi ja ilmselt oma nelja kilomeetrist otsimist jõudsin juba kodulähistele surnuaia äärse tänavani. Ja seal - kahe puu vahel, kõnnitee ja rattatee vahelise äärekivi peal - oli minu müts! Nii kaks sada meetrit kodust ... vane müts oli ilmselt mõne ratta alla ka jäänud ja tõstetud kellegi hea inimese poolt meetri edasi äärekivile, sest ta oli mul vasakus taskus olnud. Seega ei saanud ta paremale serva äärekivile otse kukkuda.

Pärast käisime kontserdil, õieti "töötoas" - enamik saalis istujatest esines ise ka ühe või mitme looga. Enamasti kitarri saatel, vahel klaveriga või vaid lauldes. Väga vingelt alternatiivne üritus, kummaline sellisele sattuda - ise ju ei oska tinistadagi. Organiseerija oli Brett Perkins (link on MySpace'i profiilile, kus saate ka tema muusikat kuulata).

Muide, esimene loeng sai läbi. Minu kirjavigu ja mõistmisvigu täis konspekt istub nüüd netis ka - eksamit selle peale ei tule, aga oli kena tutvuda.

Siin Taanis on igasugu kummalisi asju vahel, näiteks müüakse külmkapikujulist kraanikausiga pesumasinat. Keegi kogemata õllesid külma pannes paneb teised hoopis tsentrifuugima ja klaasipuruks segama ... jube mõte ju!


Jõulud on juba ukseees, öäk!!!


Kuningaturu pildid siis näitavad tulesid.


Täna käisime Field'sis. Eemalt paistis suur elektrijaam, neid siin seega siis enam kui üks. Nimelt oli too lõuna pool hoopis.


Pärast sõitsime metroo ja S-rongiga Fisketorveti juurde ka, sest vaja oli ... kangesti oli vaja ...


No ... saime ka. Asi nimelt selles, et õnnetu Tulilind viskas sussid püsti. Üldse ei käitunud õigele fööniksile kohaselt! Üldse ei käitunud!
Niisiis - nimetagem teda Nahklapiks (kuigi ta on üsna hele). Paberi pool on siin näha - rootsi ja soome keelsed brozüürid on ühede kaante vahel. Taani ja norra keelsed teiste kaante vahel. Paljud paberid on eraldi kõigile keeltele ...


Mulle tõi rahulolu näole garantiipaberite lehitsemine - ei-ei - vaadates pilti saate aru miks -



Ja asi ise:

Frederiksbergi jaam ehitati ammu, ta avati 17. oktoobril 1864 ja on täna metroojaama kõrval, teisel pool metroojaama paistab Frederiksbergi keskuse sein. Keskus ja selle taga olev Kopenhaageni ärikool on ehitatud vanale kaubajaama alale, siia käis ka S-rong, aga võeti metrood ehitades üles, nüüd saab mõned peatused edasi metroost ringliinina sõitvasse S-rongi ümber istuda, et siis veel konkreetsemasse õiges suunas minevale rongile edasi istuda. Linn ei olegi ju nii hirmus suur, tegelikult - keskusest lehvikuna umbes 20 km ulatuses.

Taanis on mehed tugevad - tõmbavad nagu muiste hotdogi putkat enda järel, jalad käivad all nagu tõllarattad nõnda, et pildile jäävad ka udused. Autod on siiski kiiremad ja sõidavad mööda.

Kui Aarhusis börsi avada taheti, siis arvati, et Koppi laevalt tuleb maha selline seltskond kohe.


Viimasel pildil on Koppenhaageni börs, muide. See hoone seal vaibal, millest raha maod tõusevad.

Väike jalutuskäik Charlottenlundi suunas

Niisiis ... käisin ühikas peol. Hakkasin juba tublil kombel kell kaks kodu poole komberdama, aga ei läinud päris nii ...

ELu tegi korrektiivid, aga esmalt peost siiski. Alustasime lasanjega, siis täringuvoor - kes peseb nõud! Siis jäätis ja magustoit. Mõnusasti suht väikse seltskonnaga laua ümber, edasi rahva arv üha kasvas ja kasvas ...

Tegelikult oli tore pidu, rääkisin kellegagi haridussüsteemist (Taani keskharidus on umbes sama keeruline nagu Saksa oma), püüdsin Eesti oma ka selgitada, aga ta oli liiga sisse elanud enda omasse.

Jacon mehkeldas naistega ja tantsis ja lubas kell kolm baari minna tööle. Sattusin hoogu pika säri ja samas välguga fotode tegemisest, mis on kummalised, sest mõni asi on heasti selgelt näha, vahel väikse "vaimuga" ümber, mis tuleb sellest, et kaamera kipub tegema kaks välku - säri alguses ja säri lõpus ... lõpu oma jääb selgelt ja domineerivalt peale.

Olime kogu aja köögis ühika teisel korrusel, väljudes avastasin, et ühika koridorid ja fuajee oli ka pidutsejaid täis. Meil mängis köögis üheksakümnendate popp. Nostalgitsev, nagu ikka.

Koridori lõpus vedelesid maas wc poti kaaned, huvitav, et miks ...



Viimaks sattusin hasarti pika säriga autotulede pildistamisega ja siit sai veel miskit alguse. Tuli üks taanlane, küsis midagi ... no mina ikka, et "unskyld, jeg taler ikke dansk" - esmalt ei tahtnud uskuda, et ma väljamaalane olen, aga saime jutule, selgus, et ta vanaonu või umbes nii oli Soome Talvesõjas osalenud ja siis Waffen SS'i ilmselt astunud ... mõistis väga hästi Eesti temaatikat ja ajalugu, teadis isegi Taanilinna. Õpib inseneriteadust meditsiiniga, ehk siis hailgaaparaatide insener, nagu ma aru saan. Poolteist tundi lobisesime lihtsalt niisama tänaval, lõpeks kutsus edasi õlut ka jooma, aga ma ei söandanud minna - ikkagi "landlord" tahab homme koristatud korterit näha. Samas koju jõudes kell pool viis ei komistanud ma uutele jalanõudele, huvitav, kas C. on ikka veel Kanaaridel ... kell kuus pidi ju üks lennuk Kanaaridelt tulema ...

Mind ikka veidi huvitab, et kuidas asjad käivad. Lõpuks sain pildile ka metroorongide elektrisüsteemi. See ei ole trammi v trollisarved, eksole. Kõigepealt pilt saabuvast rongist Kastrupi lennujaama, esimest korda nägin teda põhjapoolsele teele saabumas, aru ma ei saa miks.



Tunnelis jookseb pidevalt rööbaste kõrval hallist plekist asjandus, pöörangute juures võib ta muuta serva, aga alati on kohal. Välja arvatud päris lõpus, kuhu rong ka kunagi sõita ei tohiks - kui just elektroonika sassis ei ole. Plekist hall asi, tõstetud kolmandik meetrit maast ehk, eraldatud hoidvatest postidest keraamiliste jubinatega, mis ilmselt suuri volte välja ei lase.

Ja vat selline jubin siis - neid on juba rongi ühel küljel kolm tükki, käivad metall asjanduse nn kolmanda rööpa - allküljel. Pisike metallikjubin keskel muudkud rüüstab.

Roskilde laevamuuseum ning Kopenhaageni tiik (üks viiest)

Holsteini hertsog Magnus, ehk kuidas Taani printsist saab Vene tsaari Ivan Julma sõltlane, peamise fookusega vennast Taani kuninga Frederik II tegemistel

Christian III poleks pidanud kuningaks saama, kuid kuna onupoeg Christian II oli olnud liialt aktiivne reformaator ja väga verine Rootsi faktiliselt juba ligi kaks aastakümmet kestnud iseseisvuse likvideerimisel, siis Paavst oli pahane ja omad kõrgaadlikud aadlikud otsustasid kuningat vahetada. Taanis sai troonile Christian III isa Frederik I. Sellega kaasnenud võimuvaakumit ära kasutades Rootsi iseseisvus peagi Gustav I Vasa juhtimise all juba mõne kuu pärast. Samal ajal oli tulevane kuningas Christian Saksamaal kokku puutunud reformatsiooniideedega ning vastuolude ja lühikese kodusõja kiuste lõpuks ise võimule tulles viis ta muidugi reformatsiooni läbi ka Taanis, küllalt jõuliselt seal juures ja sattudes sellega Martin Lutheri enda kriitika alla. Muidu oli ta igati pädev valitseja, kelle välispoliitilised liitlased olid muidugi ennekõike Põhja-Saksa reformatsiooni meelsed valitsejad, kellelt oli ta abi saanud ka juba võimule tõustes väikses kodusõjas. Oponendina oli muidugi oluline Saksa-Rooma keiser Karl V, kes nägi Taani õigusjärgsete pärijatena endiselt Christian II ja tema tütreid. Muidugi oli Taanil ka konflikt Rootsiga, kuid esialgu lepitas seda ehk see, et Gustavi esimene naine ja Christian III abikaasa olid õed. Konflikti õhutas samas Christian III ise ka lisades vapile kolme krooniga traditsioonilise Rootsi sümboli. Gustav Vasa aga pigemini otsis Rootsi sees taga sisemisi vaenlasi ja reetureid (st Taani meelseid) ja reformis sõjaväekorraldust, mis pani aluse hilisemale Rootsi tõusule. Gustav Vasa ajal aga Rotsist tõsist sõdjat ründamise mõttes poleks kuidagi olnud. Christian III'l polnud jõudu ja huvi lisaks eelnenud probleemidele katoliiklastega rünnata Rootsit, kus samuti oli reformatsioon läbi viidud, kuid ehk vähem sisulistel põhjustel (st lihtsalt selle pärast, et Gustavi pakutud piiskoppidest vaid üksikuid oli paavst nõus heaks kiitma ja seepärast otsustas Gustav kiriku paavstist lahti haakida). Kuid konflikt vindus ...
Christian III suri 1559. ja Gustav Vaasa 1560. aastal. Noor Frederik II oli palju sõjakam ...

(veidi eeltööd ja konteksti loomist oma esimesele eksamitööle)

Suur Vanker ja esimene lumi

Ja, ka Kopenhaagenis sadas lõpeks lund ning hommikul olid kõrvaltänavad jääs. Ettevaatlik sõit ja järske kurve võtta ei taha. Õhtul müristas ja oli äike, peale äikest tulid taevasse tähed - lugege näiteks nad kokku Suure Vankri rataste vahelt - täitsa palju teisi!

Tegelikult ma ei ole seoses külmadega talveunne jäänud, hoopiski mitte. Momendil on meil siin Kastrupis sama 2 kraadi sooja, mis Ülemistes, paari tunni eest oli Ülemistes isegi kraadi võrra soojem. Hommikul oli lehtedel ja pinkidel raheterad sulamas tiigi ääres.

Kolmapäeval käisin vabadusmuuseumis ekskursioonil loengu raames ja sõitsin R.'iga Kastrupi taha lennukeid vaatama, oli veidi hämaravõitu juba. Tõeliselt suuri masinaid tuleb siia tegelikult ka harva, enamik on väiksed ja keskmised reaktiivid. Kokku on reisijaid küll rohkem kui kusagil mujal põhjamaades. "Linnud" tulid sedakorda mitte piki Öresundi põhja suunast, kust saab pikematele radadele, vaid idast üle Rootsi, üsna silla lähedalt. Oli tuuline ja halb ilm, tolle kuulsa tormi eelmäng. Sadas vihma, aga nägi ka veidi päikest.



Veel üks orava pilt pargist, sedakorda hüppe pealt. Veidi ülevalgustamist korrigeeritud.

Üks raudtee pilt veelkord, veidi teisest rakursist ka Kastelli tagant sillalt.

Ja kaks pilti väina äärest - pronkskujudega mõnesaja meetri peal.

Ma kunagi virisesin siin Eesti Mereväe üle ja viitasin Laaneotsa, kes ka arvas, et lisaks miinitõrjele peaks merevägi ikka ka riiki kaitsma. Idee oli siis lisaks miinilaevadele rannakaitse rakettide ning väikeste raketikaatrite hankimine. Juhtusin peale veel ühele mudelile, sedakorda Iisraeli toodang, millele kuuldavasti on ka plaanis olnud rakette peale panna, aga esialgu kannab ta vaid väiksekaliibrilisi kahureid: Super Dvora Mk III
Juba tollel korral pidasin silmas Rootsi Stridsbåt 90, mida Norra on rakettide laskmiseks katsetanud. Iisraeli Super Dvora on muidugi hulka suurem, aga ometi on mõlemad väikesed ja ookeanidele sobimatud, aga samavõrra sobivad Väinamerre ja Soome lahte. Ilmselt sobiks sügisesse paremini Super Dvora, aga jääga talvel oleksid mõlemad kahuks üsna kasutud. Seega raketilaske seadmeid peaks olema ka autodega veetavaid varuks.