Pompei

Pompei Scavi raudteejaam - pilt küll õhtune, lahkumist oodates.

Sadam all vasakus nurgas.

Rekonstruktsiooni annavad ära puidust detailid ilmselt.

Sadama värav, paremal.

Alustasime hommikut veidi varem, kuid Pompei rong väljus ikka 5 minutit varem kui meie plaani järgi. Seega jäime napilt maha. Kuid pole hullu – neid käib iga mõnekümne minuti tagant. Sõitu oli umbes kolmveerand tundi. Tõepoolest, Pompei Scavi ehk P. Varemed raudteejaam on oma nime väärt, rong peatub vaid mõnikümmend meetrit peasissepääsust. Vanad Roomlased on linna ehitanud uhkesti, õieti oli Pompei juba varem linn, Rooma liitlane, vahepeal ka mässav, millise Gaius Lucius Sulla oma leegioniga maha surus. Linn on päris üllatavalt suur, umbes poolenisti kaevatud ja seda kaevatud osa on vaadata umbes nädalaks tõsisemale huvilisele. Novembris on turiste õnneks vähem, aga samas paljud majad on ka suletud, isegi need, milliste kohta kenasti audiogiid lobiseda teab. Giid on selline valge kaela riputatav telefonitoru, mis väga jämedat häält ei tee, aga hea kõrvaga abikaasad saavad ühe giidi abil jutud kuulatud küll (kui vägapalju sahmerdajaid juures pole). Meie plaanist lisaks Pompeile ka Vesuuvi või midagi muud kaeda küll asja ei saanud, kella üheteistkümnest viieni kulus kogu aeg lennult, ja tõepoolest „Ministrite villa“ - pole sees üheski soovituslikus ringkäigus alla selle kõige pikema – kaheksa tunnise. Meie ringkäik küll ühtki ametlikku tiiru järele ei ahvinud, aga püüdis kõigele põhilisele pilgu heita, mis märkimist väärt, kahjuks olid ka mitmed märkimisväärsed asjad tabade taga siiski. Linnas nägime kolme terme – roomlaste saunu. Tõenäoliselt on neid enamgi, üks on üsna põhjalikult säilinud või taastatud – võlvide sisekülgedelgi on kaunistused. Eesruumis hoiavad 50 cm mehekujud ülal lage.

Tänavaületuskoht jalakäijatele.

Linnas on kaks teatrit, lisaks spordiareen, palju templeid jms. Teed on sillutatud suurte kividega, jalakäijatele on oluliselt kõrgemad servad – vahel suisa pool meetrit kõrgemal. Suurematel tänavatel on kaks vankriteed, väiksematel üks ja vahel pole vankrile üldse ruumi jäetud. Vankriteedega tänavatel on ristmikel suured kivid tee ületamiseks, vahel ka tihedamini lihtsalt tänava peal.

„Ministrite villa“ - tegelikult küll müsteeriumi villa, aga itaaliakeelne kirjapilt viitab justkui ministritele. Lähedane võiks olla ka „villa of misery“ kui kurbuse villa. Nimi tuleb aga kaunitest punasel taustal Dionüsose müsteeriumi maalingutest. Üldse on siin ootamatult palju säilinud erinevaid maalinguid ja väikestest kivikestest kokku pandud pilte, igal sammul kohtab ajalooõpikutest või antiikkunsti raamatutest silma jäänud shedöövreid. Pompei on aja kapsel, mis tänu kuumale tuhale ilusti säilinud. Keisririiki jõudis linn kogeda vaid veidi üle sajandi, kuid juba jättis see tõsised jäljed. Peale hukatust oli ala keelutsoon pikkadeks aastakümneteks, isegi teid ei läinud sealt läbi.

Seinamaalid ja üks õnnetu tragöödia ohver.

Üks peatänav suundub Vesuuvi poole.

Linnamüür väljast.

Müsteeriumide villa kuulsad maalid.

Müsteeriumide villa ise.

Sauna eesruum.

Suur teater.

Samuti suur teater.

Veidi väiksem tuiksoon.

L. kommentaar: B&B hommikusöök oli rikkalik: värske kohv, jogurt, saiad, muffinid, või, moos, mahl. Mitte tavapärane itaaliakas: kohv ja magus saiake. Sõit Pompei poole oli tuuline, kuna millegipärast kisuvad kohalikud rongiaknad lahti. Pompeis võtsime lisaks piletitele ka audiogiidi, mis oli igati hea valik: 6.50 ja terve päev kultuurset meelelahutust; giidiga oleks 2 h maksnud 10 eur/nägu. Pompei oli uskumatu: suur, hästi säilinud ja igati ... kaasaegne, paremat väljendit ei oskagi leida. Seal oli avalik saun, mis oli äärmiselt sarnane, kui mitte peenem tänapäevastest spaadest; kulinaariapood-snäkibaar; kohtumaja, kus kohtunikud ronisid poodiumile ja kuulasid süüasjas süüdistust ja kaitsekõnet; turud koos väikeste kivist kioskidega jne. Pompei kohta oli tehtud 2, 4 ja 6 tunnised ringid; esialgu järgisime 2 h pikkust rada, aga kuna Villa dei Misteri oli lisatud ainult 6 h ratta, siis üsna pea võtsime käsile vabakava. Nägime mitmeid kunstiajalooõpikuist tuntud kunstiteoseid: Villa dei Misteri seinamaali Dionysuse müsteerimist, Aleksandri võitu Dareiose üle, lisaks muid toredaid seinamaalinguid ja põrandamosaiike: tuvid puuviljakausis, litsid tööpostil, maadlevad poisid jne. Mulle eriti meeldis ligi 2000 aasta vanune „Siin valvab kuri koer!!“. Pool tundi enne muuseumi sulgemist panime endid kokku ja sõitsime Napoli poole tagasi, asusime ümber Rooma rongile ning sõitsime tagasi Igavesse Linna. Seal leidsime üles oma uue öömaja järgnevaks 5 ööks, mis asub kesklinna majas viiendal korrusel. Eelmised külastajad olid reisiportaalides kurtnud esiteks pika ülesronimistee üle ja teiseks, hirmsa ehitusmüra üle sel suvel, mis kaasned lifti ehitamisega. Well, lift on küll valmis, aga B&B külastajad seda paraku kasutada ei tohi...

Rooma - Napoli

Mingi linnake teel

Võtsime asjad, käisime kaks tänavat kõrvalt hommikusöögi järel (selleks oli väike kviitung ööbimisega kaasas – saiake ja kohvi, tee või muu jook) ja suundusime raudteejaama. Kiirrongid Napolisse maksavad üle 30 euro, aga saab ka aeglasemaga – 10,50. Sõidab see üsna väledalt ja peatusi ei ole teps liiga tihedalt, eriti Rooma äärelinnas - seal ei peatu rong niipea, sisuliselt alles kuskil kaugemas linnakeses, mille vahele jäi ka agraarset elulaadi täitsa palju. Roomast väljudes sõidab rong piki akvedukti, madalam osa on pikalt paremal, siis sõidab rong selle alt läbi ja vasakul muutub akvedukt kõrgeks, selle sees on osalt lüngad, mõned kaared on eraldi säilinud, käis ka töö osade tükkide renoveerimisel – tellingud ümber.

Napoli kõrghooned, rongiaknast

Ahjah, rong ise sõidab päeval paari tunni tagant, on päris-päris pikk – pakuks, et umbes 16 vagunit. Välja näeb väga must ja räpane, turistil soovitaks kaasa võtta aknapesuvahendi ja svammi ja roomas rongi väljumist oodates oma akna puhtaks teha, et paremini pildistada saaks :)

Võtta tasub vasakpoolne/idapoolne istmerida – seal on kaunimad vaated – väiksed linnakesed mägede kukil. Teed on palistatud küpresside ja kaunikujuliste männiliikidega – kõrged puud, uhked tüved ja harunemine alles üleval ja siis laiaks ja suureks võraks. Novembri keskpaiku on paljud viinapuusalud juba kolletumas, aga meie sattusime siia küll heade ilmadega – päikseline, nagu eesti juunialgus. Veidi üle 20 kraadi sooja, hommikuti-õhtuti veidi vähem. Kohalikud käivad sulevestides/jopedes, pikkade varukatega - poeetiliselt võiks öelda, et puhvaikadega. Eestlasele aga T-särgi ilm.

Napoli vaksali intelligentsed ja modernsed kolmiksambad

Napoli suunal kaugemale jääb teele mõned tunnelid, Apenniini keskahelik on üsna künklik, kuigi suusaturismi jaoks siin sobivat küll rongiga vaadates teele ei jää. Idapool on tihti mäed kivised, paljandub aluspõhi. Väga mitmed külad-linnakesed, näiteks Latina ja Cisterna et Latina juures on küngastel, nende tipus või poolel kõrgusel. Sezze Romano. Kõrgeimad Appenini keskaheliku tipud jäävad wiki andmetel Roomast itta, seal on ka üks liustik. Seega Napoli tee ääres nii uhke pole, kuid siiski.

Prügikaste linnas avalikult suurt pole

Vahemere ääres peatub rong Formias, siin on kena kohalik lahekene. Vasakul mäed üpris kõrged, tunneleid ja künkaid ka ranniku poolel. Veel mõned peatused olid Minturno Scauri. Sessa Aurunca, Roccamonfina. Lõppjaam Napoli Centrale on kohe linna kõrghoonete järel – siin on nii kauneid klaasmaju kui rõdudega, kuivavast pestust ja remontimisest kirjusid 20-nekordseid. Itaallased on nagu venelased – kuivatavad pesu nii, et see rõdudelt kõigile paistaks, või pigem isegi üle rõduääre, tänava kohal nagu vanalinnas näeb.

Napoli on tõesti paar kraadi hullumeelsem – pidev pasundamine. Kolm neljandikku autodest mingit pidi mõlkis. Iga ristmiku eel antakse signaali, ka pimedas sõidavad rollerid tihti ilma tuledeta, vahel isegi autod.

Napoli residents väidetavalt kunstnike poolt peetavas korteris oli väga uhke. Võrdne neljatärnihotelliga – nii interjöörilt kui ruumikuselt ja varustatuselt. Asus see üsna raudteejaama juures, kahjuks oli aken peatänava suunas, mis ka öösel üsna lärmakas on. Trollid-trammid ja bussid sõitsid akna alt mööda - kusjuures trollid liiguvad vahel ka sarved maas – ilmselt on tegu diisel-elektriliste bussidega, millel on lisatud sarved, et trolliliinide olemas olul võiks mootori seisata ja puhta elektri jõul liikuda. Bussid liiguvad siin tihti aga biogaasil, katuses on vastavad reservuaarid.

Trolli sarved on viltu, sest keskel on trammi kontaktliin ja vaid paremal servas trolli oma.

Muidugi, auto ja rolleri roolis mobiiliga lobisemine ja suisa SMSide kirjutamine on ka levinud, jalakäijad lähevad üle puhta nõrgema õigusega kus aga juhtub ja kuidas iganes saavad.

Maiustustepoes kästi fotoaparaat ära panna, ei – mitte poe enda pärast, aga neid tabas vist hirmus soov maksujõulist klienti säästa röövlite käest. Aga meil küll erilist sooja ega külma pole, panin kaamera põue ja liikusime edasi.

Trammi ees võib näha "taimede kasti" - rohkem laga kui rohelust

Castel Nouvo sissepääsu reljeef

Tegime ööbimispaigaga tutvust ja puhkasime, kella viie paiku liikuma hakates saabus juba õige pea pimedus. Linna suuremad vaatamisväärsused kippuvad ikka pearaudteejaamast veidi eemal olema – nii ka siin ja seda eriti. Näiteks Rooma Termini on lähemal vaatamisväärsustele.

Napoli suurem uhkus on ehk Uus Linnus ehk Castele Nuovo. See on üsna rannal, rajatud linna kõige uuema kindlusena alles 13. sajandi lõpul. Linnas on ka kaks vanemat kindlust, aga need on hilisemal ajal tõsiselt ümberehitatud ega ole ükski nii võimsate kaitsestruktuuridega kui Nouvo prantsuse arhitektide tööl. Nouvo ehitati siis, kui Lõuna-Itaalia normannide kuningriik pealinna Palermost Napolisse üle tõi. Need viikingid aga teadupärast eelistasid rääkida prantsuse keelt.

Linnusel on viis torni, neist kaks mere pool ja kolm maa suunas. Tornide all on tõesti muljet avaldavad kivist vundamendid ja võimas kraav ümber. Mõistagi on ka seda linnust ajapikku tugevalt ümber ehitatud ja täiendavalt kindlustatud. Muuhulgas on tehtud ka triumfikaar, vist see kahe torni vahel olev moodustis peavärava kohal.

Napoli vanalinn linnusest põhjapool tõuseb teravalt mäkke, see on kitsaste tänavate röögatu võrgustik täis kihutavaid rollereid, peakohal kuivavat pesu, sigaretisuitsu, lahtiseid uksi, kus pered süüa teevad, tänava ääres vahtivaid itaalia vanatädikesi ja paljut muud. Selle kõige tipul troonib üks kirik, milleni jõudmine polnud üldse nii kerge – viimane aste koosnes treppidest, aga avanev vaade Napolile oli seda väärt. Isegi pimedas. Silm nii väga ei seletanudki, aga fotoapastraat tõi esile musta kolmnurga – Vesuuvi – linna taga. Võibolla mõne kümnendi või sajandi pärast seda linna siin enam pole või vähemalt suurt osa sellest mitte ...

Miski kaubakeskus, mille kuppel särab ka kõikjale

Tagasiteed ööbimispaika aitas leida päevinäinud GPS. Üsna sirge aga kitsa tee leidis.

Teepealt sai väikestest poekestest soodsalt kaasa mõned kohalikud klementiinid ja pudeli mineraalvett.

Kuskil selle peal istusime maha, et süüa. Aga vat see oli halb valik – hinnad on soodsamad kui Roomas, meie tellitud vasikalihast keeratud rullide asemel toodi aga lauale täidetud pirukad. Kuna me nii kindlad sisus polnud, siis polnudki ehk hullu esmalt, kõhu sai üsna korralikult täis, aga maksma hakates ei tahetud esmalt üldse vahetusraha leida. Siis paberrahad leiti, aga mu kange naine ajas oma jonni edasi. Meil on nimelt kindel kava Itaalia restoranide omanike musta nimekirja end kirja saada – niisis – ka kaks viimast münti „leiti“, aga seda alles kahekümnekat kõrvalrestos „lahtivahetades“. On ikka etendused!

L kommentaar: nagu ikka, M liialdab ja tegelikult nägi Rooma-Napoli aeglane rong välja nagu natuke kulunud Tallinn-Tartu rong. Keegi **** oli paraku küll rongiaknad koleda graffitiga katnud. Napoli on kole linn: seda kinnitas nii kolleeg Tiiu kui ka reisikirjeldused.

Öömaja asus üsna raudteejaama juures; perenaine oli jätnud majahoidjale meie jaoks instruktsioonid. Naisterahvas tuli meiega ka tuppa kaasa ning pidas kirgliku loengu, ilmselt teemal võtmed ja uksed, lõpetuseks küsis „capisco?“ ja minu nõutuse peale sai üsna pahuraks. Õnneks saime siis end kenasti sisse seatud. Meie, ebatraditsiooniliste turistidena, tükkisime muidugi kohe ka linna elu keskele ja kobistasime mitu tundi mööda fotodelt tuttavaid kitsaid künklikke tänavaid, pidevaks saatjaks rollerite heitgaasipilved ning lausa noaga lõigatavad Arieli hõngurünnakud tänatele kuivama riputatud pesust.

Kihutavaid rollereid trotsides ronisime üles mäe otsa ning kohe meenus see laul, et santa lucia ja kuu ripub Napoli lahe kohal – täpselt seda ta nimelt tegigi. Teel alla kauplesime endile homseks teemoonaks ka mandariine/ klementiine, praegu on veel hooaeg ning ka aedades võib viljuvaid puid näha. Õhtusöök oli valus laks. Nimelt tahtsin ma juba Itaaliasse sõites kindlasti proovida saltimboccat, see on siis vasikaliha rull salveiga, marsala veinis hautatud. Niisiis oli rõõm suur, kui tänaval menüüs nägin erinevaid saltimboccasid ca 5-6 EUR. Tellisime kumbki erineva versiooni... ja lauda toodi paninod ehk võileivad. Aasia-Itaalia päritolu kelner polnud ka eriti inglisekeelne ning niisiis järasime tujutult omi võileibu. Oma pahameeleks nägin, et arvele oli lisatud ka coperte ehk leivamaks ning jootraha! Ning kui tagasitoodavas rahas oli 2 euri vähem, hakkasin vaikselt vihast vahutama ning otsustasin raha välja nõuda! Kelneripoiss läkski demonstratiivselt kõrvalkõrtsi vahetama, aga mina ootasin raha ära ja siis läksime minema. Meele rahustamiseks ostsime gelateriast ka kummalegi jäätise magusaks. Öömaja oli igati tore: nägi hea välja, oli puhas ning oh õnne, eraldi duširuumiga!!!  

L. Meri - L. da Vinci

 + 4,5 tundi Riias Lennujaams

Rooma lennujaam on suhteliselt jube. Õnneks ei pidanud seal siiski kaua aega raiskama, erinevalt AB Riias Lennujaams'ist, kus AirPeldik terve 4,5 tunnise peatuse tegemist nõudis. Ilmselt oli veidi hilisem Tallinn-Riia lend tuubil täis nii, et pidime juba viie ajal L. Merist lahkuma. Riia lennujaamas tuli taluda ka lärmakaid tšuude, ühel oli sini-must-valgete sarvedega müts, lõkerdamine ja valjuhäälne rääkimine kostsid üsna kaugelt. Aga uni oli see-eest magus. Ikkagi vaid kolm ja pool tundi magatud.

Mäed, mäed ... 

Rijeka, Horvaatia - 

http://en.wikipedia.org/wiki/Rijeka

Lend Rooma viib üle Poola, Slovakkia, Austria, Horvaatia. Vahepeal on päris kaunid mäed, pilveviirgudest kerkisid esile ka kaunid mustad ahelikujooned. AB-Alitalia ühislend tehti AB Boeing 737-500 tiivul (~120 kohta) – kuigi kompaniil on ka pikemateks otsteks sobivaid wingletidega täiendatud (tiivaots püsti) 737-300 masinaid (~140 kohaga), siis reisijaid oli üsna vähe ja lend ise kestis umbes 2:35. Roomas on keskeuroopa aeg, sama mis Rootsis ja Saksamaal – seega alguses muljet tekitav 2 tunnine lend on tegelikult maks kolme tunnine, mis enamasti siiski veidi kiiremini läheb.

Alitalia laiutab lennukas

Rooma suurem lennujaam teenindab 37 milj reisijat aastas ja asub üsna mere ääres. Kuigi Riia poolt tulles seda ei märka – lennujaama raja lõpust 1,5 km edasi algab Vahemeri. Vana Rooma kunagine sadamalinn Ostia on samuti lähedal, kuid mitu km merest eemal siiski. Lennujaama väravas on taksode armaada – muuhulgas paistis üks, mille number oli 666 – isegi katoliiklased ei löö risti ette, tundub. Rongid maksvat 14 eurot Rooma pea jaama, saab ka kohaliku rongi ja metroo segus umbes 7 euroga. Linna taksod 40. Sattusime turismiinfo kaudu süstikbussi peale, mille ühe otsa hind oleks 8 ja kahe otsa oma 15, aga bussijaamas oli busse, mille järgi peaks saama ka 6 eurose piletiga lennuka vahet sõita.

Nii, et ... peab ettevaatlik olema.

Kohalik raudteejaam on väga suur, paekivist viimistlusega, ilmselt ehitatud 20-30 vahel kohalikul fašismiperioodil. Pompöösne.

Termini - pearaudteejaama detail

Kusjuures jaam ei asu vanalinnast üldse nii kaugel. Meie esimese öö majutusasutusasus 8. korruse paljutoalises korteris, kuuldavasti idaeurooplaste seas populaarses, pidi parasjagu veel kaks eestlast, poolakaid jms ka sees olema, aga me ei kohanud kedagi.

Paar hoovist väljaukerdavat Smarti

Liiklus on üsna jube, kõik kohad on täis rollereid ja väikseid autosid – Smart ei pane siin järele vaatama, neid on siin tõsised 10-15 % vähemalt. Lisaks sellele Toyota Yaris, fiati väikemudelid, VW, Citröen C1 jms. Väiksed – tihti kuskilt nurgast veidi lömmis, katkiste esitulede, pamperite jms.

Pargitakse tihedalt, ka sisuliselt ristmike nurkadel (väiketänavatel vähemalt). Samuti pargitakse ohutuledega kus juhtub.

Tiber, Roomas

Valgusfoorides on punane tuli kaks korda suurem kui ülejäänud, sebrasid ületades peab olema väga ettevaatlik ja kiire. Rollerid jäävad punase tule taga seisma keset sebrasid. Tiberi jõgi on üsna kitsas, aga vägevas sügavas palistatud kraavis. Oma 10 meetrised kaldakindlustused.

Õhtul käisime ühes suurimas Jumalaema kirikus - Basilica_di_Santa_Maria_Maggiore, peale seitset kohaliku tänava keldrirestoranis – kõik lauad olid juba kinni pandud, aga õnneks saime ühe ajalimiidiga siiski kasutamiseks. Rooma spetsialiteet-pastaroog (bucatini all'amatriciana) oli mu igati söömisvõimelisele kaasale peale tühjakõhtu kannatatud päeva aga liig – toidud on rammusad, tõepoolest. Vee ja leiva eest küsitakse mõlema eest ka 2 eurot lisaks. Pitsad-toidud ise polnudki hullu, kauaks Eesti teadlane ja tudeng-ettevõtja siia siiski jääda ei saa. Seejärel vajasime väikest jalutuskäiku - Colosseumi suunas. Vahele jäi kena park, siinsed puud on tihti muljet avaldavad sirged ja jämedad, kuid laia ja uhke võraga ülal. Ilmselt sellest veel edaspidi, pimedas pilti ei teinud.

L kommenteerib:

Hommikul pidi küll vara ärkama ja M. sahmerdas hirmsasti, aga saime taksoga kiirelt ning hea hinnaga lennukasse. Riias magasime vaheldumisi ning enamuse Riia-Rooma lennust ma ka norisesin maha. Rooma lennujaamas M. lõbustas möödujaid: nägi möödudes, et teisel turistil kukkus veepudel kohvrist välja, karjatas kaks korda „water! water!!“ ...ning jooksis, ise seljataha vaadates, kõmaki otse vastu suurt sammast, niiet kaamera objektiivi kaas lendas kaamera eest minema :) Sammusime öömaja suunas. B&B oli täiesti OK, mõnevõrra küll kulunud ja vanunud välimusega, aga sellise hinna eest oli asja küll ja veel. Õhtul käisime poes ja söömas. Pleiss oli Vecchio Roma, kirjelduse järgi piirkonna parimaid kohaliku köögi pakkujaid. Seda võib uskuda – pea kõik lauad olid reserveeritud ning meie saime sööma ainult ajalimiidiga. Mängisime põrsast ning võtsime ainult esimese käigu mulle ja pizza M.-ile. Teadupärast koosneb korralik õhtusöök eelroogadest, esimesest käigust (pasta), teisest käigust (liha, kala), salatist, magusroast ja kohvist, lisaks veel 1/2 l veini. Kuhu kohalikud selle toidu panevad, on arusaamatu. Mina olen üsna hea söömaga, aga suutsin vaid 3/4 pastat ära süüa, siis oli hing kinni ja kisa lahti. Toit oli ise maitsev ja äärmiselt tugev, pasta koos tihke paksu tomati-suitsupeekoni-juustu kastmega. Kusjuures kohalik sale neiuke kõrvallauas pistis selle sama roa koos suure klaasi veiniga nahka ilma mingi probleemita!  

RT @elisaeesti: Täna toimub 98% kogu neto numbriliikuvusest Elisa suunas (Sami Seppänen) http://t.co/x3hFBecx - ei imesta ka: Tele2 on miskipärast kiiruspiiranguga interneti nimetanud arvutite paketiks ja soovib peale määrida mahupiiranguga pakette, EMT on lihtsalt upsakas ja rahasse uputatud kamp.

Väike vestlusvoor ökoloogilisest suhtumisest.

[13:37.38]MM: Sa oled ka diiselauto inimene eksole, kuuldavasti Soomes on diislitel mingi hirmus igaaastane maks peal, mis argumentidega nad seda põhjendavad? Iseenesest on diisel ju raskem, seega ei lendu see atmosfääri, aga samas kas ja kui palju ta pinnasele ohtlikum on? Põlemine peaks ju diislil olema puhtam ja täielikum, sest süütab surve, mitte ühes silindriotsas olev säde ...
[13:38.08]MM: Igatahes diisli tootmist planeeritakse: http://uudised.err.ee/index.php?06234015 [13:38.22]MM: Tõsi, fosiildiisli
[13:38.56]MM: Ja diisel peaks ju raskema kooslusena olema kergemini tehtav muudest allikatest kui puhas nafta, igasugu tselluloosi jne värkidest
[13:40.23]MM: Ise küsin ise vastan, väidavad, et CO2 tekib rohkem: http://uudised.err.ee/index.php?06227481
[13:40.40]MM: Samas oli hiljuti teadusuudis metaani lekkimise kohta. Metaan on aga oma kümme korda hullem kasvuhoonegaas ...
[13:40.57]RR: Ma päris täpselt seda maksuasja ei teagi. diisliga on see lugu, et co2 sõbralikum, aga väikeseid osakesi paiskab õhku rohkem, aga nendele ei keskendu keegi eriti. Metaan on hull jah
[13:41.14]MM: Uudis oli, et viimase 20 aastaga on metaani atmosfääri paiskumine kõvasti vähenenud. Aga tööstusrevolutsioonist alates viimased 4 sajandit on olnud just metaani paiskumine kõige suurem [13:41.59]MM: Ja vb tänu tööstusrevolutsiooni metaanile saime 18-19. sajandi väikesest jääajast kiiremini üle kui muidu
[13:43.06]RR: CO2 vähenemisest eraldi rääkides, siis tõenäoliselt taimetoitlaseks hakkamine säästab rohkem, kui auto kütusekulust end haigeks jälgida. On öeldud sellist asja, et üks lehm on sama õudne vastane co2'le kui üks korralik rauast jeep
[13:44.14]MM: jah, TTÜ soojustehnika esimestes loengutes anno 2000 räägiti, et diisel ei jäta süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi, kui korralikult reguleeritud on. Bensiinimasinaid ei saa seetõttu kaevandustes kasutada, aga maailmas üldiselt on tänapäeval kaevandusmasinad diislil, mitte elektril nagu meil. Nii, et diisliga jääb ära 6 ja 7 fotol nähtav: http://www.wired.com/rawfile/2011/08/astronaut-suicide-photos-inspired-by-shuttle-programs-end/ Vähemalt tavalisel moel
[13:48.33]RR: Päris khuulid pildid
[13:48.47]MM: mhmh
[13:52.08]RR: kusjuures viimase hooaja top gearis tehti elektriautodega väike humoorikas test ja selle käigus nad seal ütlesid, et põhimõtteliselt tuleb soodsam tüüp akudest 3-5a tagant välja vahetada ja mingi kallim variant kestab veits kauem. Aga akukomplekt ise maksab juba u 6000€ ja ma ei kujuta ette, mitu ringi need akud maailmale peale teevad. Et nii rahakotile kui keskkonnale ei näe ma seal palju säästu. lihtsalt alternatiiv, ma usun, et hea alternatiiv riigis, kus elektrit toodetakse veest kas või koduse genekaga vms
[13:54.43]MM: veest või tuulest :)
[13:55.07]RR: nad tegid inglismaa põhjal arvutuse ka, et kui kõik maksud ja akukomplekti hind auto kulu sisse panna, siis 5 aastaga tuleks soodsam võtta näiteks Audi A2 säästudiisel või mõni muu säärane.
[13:55.19]RR: kas või tuul
[13:56.00]MM: elekter ise on hea veermiku materjal - aga ilmselt tuleks diferentseerida elektri tootmine autodel 3-4 klassi: tavaline bensiini või diiselhübriid, puhas akudel elektriauto ja vesiniku/muukütuse kütuseelement
[13:56.45]RR: mhmh
[13:57.05]MM: Kurat küll, Äripäev pani Tarkade klubi ajakirja kinni :P
[13:57.40]MM: Mul on vahel tunne, et peaks astuma ka kuskile rohelisse liikumisse vms. Mõnedes seisukohtades olen ma muidugi padurohelisele vastu, nt tuumajaama peaks ikka kaaluma, sest tõenäosus seda õigesti tehes jama korraldada on väiksem kui fosiilkütuseid ahju ajades või siis GMO vastasus - küsimus pole mitte GMOs kui GMO patentides ja erinevates lahendustes mida GMO abil saavutada, mürkidekindlust et rohkem mürke kasutada saaks ei tohi püüelda.
[13:59.47]RR: ega ükski eesti keskkonnaorg pole vist välja öelnud, kas nad on tuumajaama poolt või mitte. minu teada mitte ainsatki ametlikku seisukohta.
[14:00.33]RR: GMOga teine asi jah, Eestis ei kasvatata ka ühtegi gmo'd, kuna kliima pole sobilik (veel). Aga eks toiduna sööme ikka sisse
[14:01.40]MM: Ja geenidega on nagu tarkvaraga - patendeerimisega ja patentide kaitsmisega ei tohi minna liiale - kui õietolm mitte gmo seemne 700 km raadiuses gmoks muudab, siis ei tohi talumeest selle eest karistada. Gmo ei tohiks muuta ka seemet üheaastaseks - st et talumees oleks gmo seemne pakkujast sõltuv, sest teise aasta seemnest enam korraliku vilja ei kasva. See tuleks ka keelata ja gmo arendust peaks pigem rahastama riiklikest vahenditest kui eraalgautuslikult. Samas võiks gmo aidata kohandada lõunamaiseid viljasorte viljakaks Eesti kehvemas kliimas jne. Ja viljade mitmeaastaseks muutmine võib olla ka hea idee - siis ei pea vili iga aasta juurestikku uuesti kasvatama, juurestik hoiab mulda paremini paigal ja erosioon on väiksem. Samas vili mõjub suuresti umbrohuna ja on raskesti vahetatav põllul
[14:05.52]RR: siin peab mõistma, et suur vastuseis on keskkonnaorgidel enam-vähem kõikide hiidorganisatsioonide vastu ja iseäranis nende orgide vastu, kes toodavad midagi sõites kohalikest teerulliga üle. Monsanto on üks selline, kes oma edu on rajanud poliitikute ja isegi mõnede keskkonnaorgide äraostmisele ja kes vilistavad põliselanike peale. Sisuliselt võitlus käib mitte ainult gmo vastu vaid ettevõtete vastu, kes kasutavad ebademokraatlikke vahendeid oma edu suurendamiseks. [14:05.52]MM: Kuskil kirjutati, et mitmes maailma otsas on praegu üheaastaste viljade mitmeaastaseks muutmisega tegelevaid teadusprogramme
[14:06.23]MM: Jah, nende vastu peab kohe tõsiselt võitlema ja sama teema on tarkvarapatentidega. Sisuliselt sama asi - suurfirmad üritavad tarkvaralahendusi standardiseerida ja tasuta alternatiive juriidiliste vahenditega kõrvale suruda
[14:07.21]RR: sama teema on näiteks kohvi ja kakaokasvatajatega, õigemini nende vahemeestega - nestle, kraft foods jms.
[14:07.26]MM: samas kui innovatsioon on tihti just väikestes üksikarendajates
[14:07.33]RR: no just, ehk siis vaata ka selle pilguga. selliseid hiidasutused üritavad teha kõik, et lihtsal inimesel elu otsa lõppeks. seda ei saa lubada.
[14:08.15]RR: ja mis gmo puhul teine asi:
[14:08.37]MM: bioloogilise mitmeksesisuse säilitamine?
[14:09.02]RR: kordan, et ega paduvastuseisu alati polegi, lihtsalt paljud gmo'd tuuakse turule poliitikute loal nii, et neid pole piisavalt uuritud, et mis nad keskkonnale teevad. seda püüavad kkorgid palju selgitada.
[14:09.22]MM: jah, seda läheb tegelikult GMO enda jaoks vaja, et bioloogiline mitmekesisus oleks olemas, see mitmekesisus aitab GMO valdkonda edasi arendada ja võimaldab taimehaiguste jms vastu efektiivsemat võitlust.
[14:10.49]RR: Võiks öelda, et kui need ja need kriteeriumid on täidetud, siis davai, aga praegune elu on selline, kus kriteeriumitele vilistatakse ja suure hädaga suudetakse raha võimule vastu seista

Press10

Auto numbriga PRESS10 on küllalt närvilise stiiliga. Kui eile õhtul Virtsust Tallinna sõitsin, siis möödus ta vähemalt kaks korda - peab vist suitsupause ja teeb siis nende aega tasa pedaali sõtkudes. Keegi teab kelle masin?

Mark: KIA
Mudel: CARNIVAL
Esmane registreerimine: 14.08.2009

Kehtivad ülevaatused: Korraline (kehtib kuni 12.2012).

Ilm oli üsna kole, algul sain kenasti 95'ga lasta, aga hiljem pidin vähendama hoogu - klaas kleepus vett täis, puhastajad ei aidanud vahepeal. Tee osalt ka hüppab ja osalt on joontega märgistamata nii, et tuleb eessõitja või helkurpostide järgi aimamisega tegeleda. Nii sai 80-85 peal tiksutud, viimaks jäi üks uuem Mazda ette, kes vahepeal suisa 70 peale jäi ...
üks hull piloot möödus vahepeal 130-150'ga, selle pluss oli klaasi puhtaks jäämine ...

Huvitav, et televisioon on muutunud selgelt puuetega inimeste või sotsiaal-(/pensionäride-) valdkonnaks, sest nüüd turundavad Viasati (paha) televisiooni inimesed mittetulundusühingu raamide alt:

Saatja Piret T* Piret.T*@ut.ee
adressaatidele "career.pakkumised@lists.ut.ee"
kuupäev 16. august 2011 10:10
teema [career:3306] MTÜ Abikäsi pakub tööd telefonimüügi konsultandile

TELEFONIMÜÜGI KONSULTANT Tööülesanded· aktiivne VIASATI toodete müük telefoni teel· kliendi andmebaasi haldamine ja täitmine· müügieesmärkide saavutamine

Sama asutis otsib ka TELEFONIMÜÜGI TIIMIJUHTI. Wft tahaks küsida?!

Muide, mul on odavalt müüa kaks satitaldrikut, eelmised korteri elanikud tahtsid Viasati meile jätta, aga ei näe mingit mõtet tasulisel televisioonil - maja antenn katab TV vajadused, mis kord-paar kuus või pigem harvem peale tulevad. Kui on mõni väga hea pakkumine tasulise televisiooni võimekuseta Sat-digiboksile, siis seda võib ka pakkuda ... (RSS'i lugejad said postitaja nimega, aga eemaldasin nüüd nime, sõnumitooja pole süüdi sõnumi sisus, aga maksuamet võiks olla huvitet)

Karmilt teevad nad seal OÜs Autosõit libedasõitu ... nupud ABS'i väljalülimiseks, kummid ülisiledad - eessõitjal oli isegi rehvi "järgmine etapp" näha ühe koha pealt. Mingi värvi/segu sarnase katte peale lastakse vesi ja siis püüa ilma mustrita seal pidurdada/juhitavust hoida ... teeb tunde, et peaks ka ABSiga auto hankima talviseks sõiduks - isegi silekummidel oli palju kasu sellest. Ühtlasi tegin oma esimese sõidu elus automaatkastiga - Toyota IQ - see tähendas järske pidurdusi ja pärast oma autos katset sidurita käiku vahetada ... eriti mõnus oleks automaatkastiga ummikutes seista - ei aja mootorit nii kuumaks, sest pole iga autopikkuse jaoks jälle gaasi anda.

Ja muidugi - Männiku libedarajale tasub sõita vaid taksoga! Nii hullu augurida kui sellel teekesel seal - mujal ei näe. Isegi Tallinnas ... ja lisaks on raudteeülesõit väga ohtlik seal.

Tiba hilinenud õpileping ...

1. Eesmärgid: Mis on minu õpieesmärgid? Mida ma soovin saavutada?

Lihtsalt ja praktiliselt - ainepunkte. Mida muud ikka?

2. Strateegiad/tegevused: Kuidas ma oma eesmärgid saavutan? Milliseid strateegiaid kasutan? Millised tegevused pean läbi viima, et oma eesmärke saavutada?

Eelistan mõõdukat strateegiat. Kui aega on, siis püüan tegutseda. Kui aega ei ole, siis ... ups - juhtus! Niimoodi kaugeltpidi asju tehes kisub vahepeal küll tõmbama sisse auke ka kahjuks. Palju oleneb ka tööülesandest. Teatud praktiliste asjadega olen vast küllalt hästi valmis end kokku võtma, samas need võtavad kaua aega. Teatud heietustel olen kisakõri nagu ikka, teistes võib jääda asi väga tagaplaanile. Nagu see õpileping ... ei ole tahtnud endale valetada ja kui ei valeta, siis saab leping vulgaarne, nagu ta saab ...

3. Vahendid/ressursid: Missuguseid ressursse (inimesed, materjalid jne.) ja vahendeid ma vajan, et oma tegevused läbi viia?

"Aega, aega, aega", nagu ütles V. I. L.

4. Hindamine: Kuidas ma tean, et olen saavutanud oma eesmärgid? Millste kriteeriumite/näitajate põhjal saan ma väita, et olen (ei ole) saavutanud oma eesmärgid?

Kas ma tunnen tehtud ülesandest rahulolu ja leian, et sellest oli mulle kasu?
Kas ainepunkt laekus kontole?

5. Enesereflektsioon (reflekteeriv essee): Kas ma saavutasin oma eesmärgid? Mil määral? Mis tegevused/strateegiad/vahendid töötasid minu jaoks hästi, mis mitte?

Sellele küsimusele vastus koorus osaliselt välja ja teine osa peab ootama veel veidi peale kursuse lõppu. Ahjah, lepingu küsimused võtsin praegu kuskilt suvalisest kohast - umbes esimeselt Google vastuselt. Aga ehk aitab ka nii!

Reflektsioonist veel siiski.

Huvitav on jälgida kuidas mõned kaasõpilased tunduvad ennast tõsiselt vaos hoidmas (et mulle mitte kallale karata) kui püüan seminaris diskusiooni ja arutelu esile kutsuda, kedagi täiendada või parandada. No ma tean, et meie Semiootikakursus anno domini 2002 üllatas ka õppejõude oma vahelesegamisega. Tollal see oli positiivne märk, nii nagu seda esitati. Mina ei olnud kindlasti kõige agaram vahele segaja (mida ma semiootikast ikka teadsin), aga nüüd ma segan alati vahele kui ma näen kuskil kohta kust haarata. Saan aru, et see võib vahel veidi aega kulutada ja mõnel juhul häirida, aga see ei ole kunagi mõeldud millegi paha pärast. Aitab seminarides/loengutes püsida ärkvel ja teemas sees. Võibolla see on ka "tarkuse pähe valamise" traditsioonilise ja loodetavasti sellest erineva uuema suhtumise küsimus.

Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet

Minu jaoks on digitaalsete õppematerjalide kvaliteet tihedalt seotud nende muudetavusega ehk vabakasutusega. See omakorda eeldab materjalide tasuta kättesaadavust, sest laiendab materjalide kasutajabaasi. Eesti on liiga väike, et materjalide müügilt reaalselt mingit märkimisväärset kasumit teenida annaks. Materjalid vananevad kiiresti (eriti tarkvara osas) ja tasuliste materjalide looja ei suuda tagada piisavat sissetulekut, et saaks kõiki materjale hoida ajakohasena.

Näide elust: kui ajalehed Postimees ja EPL võivad loota, et suudavad piisavas koguses tasuvaid lugejaid meelitada, siis õppematerjalide lugejaid on väga vähe, vabatahtlikult enamik inimesi lugema ei torma. Õppematerjale otsitakse pigem siis kui on vajadus - õpetajad, tudengid, õpilased - kuigi viimastelt ei saa me õpetajatena seda eriti nõuda - Eesti koolisüsteem on ikkagi eeldamas, et õpetaja annab materjali õpilastele ise kätte. Meie interneti infoväli pole piisavalt suur, kui ingliskeelne infoväli kaasa haarata, siis samas võib sellest kasu olla, kuid paraleelselt eesti- ja ingliskeelsest õppematerjalide väljast otsida on topelttöö.

Pealegi - ei õpetajad, tudengid ega õpilased pole maksevõimelised õppematerjalide tarbijad. Seega pigem peaks rahastusmeetodiks olema fondide ja mittetulundussektori poolne vabade õppematerjalide rahastamine, mida toetab kõrvalt suurte ettevõtete/sõjaväe sisevajaduste rahuldamine. Vaid selles valdkonnas on kinnised õppematerjalid adekvaatsed, sest vaid seal annab pühendada valdkonnale täiskohaga töötavad spetsialistid ja piirata kättesaadavus vaid fookuses oleva grupiga.

Sisu kvaliteeti vaadates on oluline mõõdukus. Ei tasu liialdada eriefektidega ega "vidinatega", samas digitaalne õppematerjal ei tohi olla pelk lihtne HTML (imporditud Wordist/LibreOffice'i Writerist). Selge on see, et korralik õppematerjal peaks valmima vähemalt kolme inimese koostöös: teemaspetsialist (õppejõud, akadeemilise taustaga, või õpetaja/valdkonnaspetsialist), kes kirjutab traditsioonilisel viisil algmaterjali või kohendab oma loengukonspektid. Õppematerjalide disainer, kes jaotab materjali paremini alajaotusteks, arutab selle läbi teemaspetsialistiga, vormib teksti laiali, teeb tähtsama suuremaks ja lisamaterjali väiksemaks jne. Koos teemaspetsialistiga arutatakse läbi illustratsioonid ja enesetestide võimalused. Väga oluline digitaalsel ajastul on luua selgitavaid animatsioone (näiteks on vanakooli GIF animatsioonidega maru hea mootorite lehekülg AnimatedEngines.com, viide on otse Otto tsükliga mootorile, aga seal on kümnete erinevate mootorite skeemid). Ajalootunnis võiks rohkem tähelepanu pöörata pöördelistele lahinguplaanidele, vägede umbkaudsetele liikumisteedele nt Põhjasõjas või näiteks tehnikasaavutustele (vesiveski, tuuleveski tööpõhimõtted). Võiks kasutada ka klikitavaid enesekontrolli vahendeid. Selle kõige tegemiseks peaks kolmanda liikmena kasutatav olema kujundaja/Flash'i/videoanimaator või suisa eraldi mitu visuaalse meedia spetsialisti.

Olgem ausad, me ei jaksa kõike sellise kvaliteediga tagada.
Nii, et tagasi minnes esimese poole juurde - Wikipedia töötab infoallikana ju päris hästi. Enamik infost on tõene (kuigi peab säilitama kriitikameele ja kui tekib kahtlus, siis tuleks kontrollida, kas lehel hiljuti pole käinud mõni anonüümne IP ja just kahtlust tekitavat infot lehele sisse kirjutanud). Wiki on suurepärane ja lihtne materjalide hoidmise vorm, illustratsioonidega on Wikipedias küll kehvem, aga see paraneb üha, sest vabatahtlikud on isegi asunud skeeme, pilte ja videosid vabade litsentsidega saitidelt kaasa haarama. Ajaloo poolel on seis parem - ajaloolised pildid on ju kaotanud koopiaõiguse kaitse - kuningad ja kuningannad Uusajast on enamasti olemas.

Kokkuvõtteks "10. käsku" ka:

1. Ära liialda tekstiga! Liiga pikad laused ja lõigud ei sobi digitaalsesse materjali, jaga laiali!

2. Hoida mõõdukat joont piltide ja illustratsioonidega - pilt ja tekst olgu seotud!

3. Ära piira ligipääsu oma loodule - kui piirad materjali kasutatavust, siis keegi ei saagi su materjali kasutada - kõik tahavad täiendada ja parandada (nad on ju õpetajad!).

4. Ole loominguline ja otsi uusi vaatenurki!

5. Ära leiuta jalgratast - ise kõike leiutades unustad jalgrattale kinnitada pedaalid ja nõnda saab materjal olema üsna kivine. Vaata parem ringi ja kasuta ära teiste vabalt kasutatavate õppematerjalide ideid, tõlgi võõrkeelest vabu materjale ja viita ka! (Kontrolli enne litsentse!)

6. Võimalusel lisa mängulisi enesekontrolli elemente materjali pikemate alajaotuste või peatükkide lõppu - uskumatult huvitav võib olla kontrollida oma teadmisi klikates luukerel!

7. Kui võimalik, siis tee koostööd teiste autoritega ja graafilise disaini/animeerimise/Flash'i spetsialistiga. Mitu pead on mitu pead!

8. Ära kasuta väga keerulisi vahendeid - neid on kasutajatel raske kasutada. Nende pakkujad võivad pankrotistuda ja vahendid seetõttu välja surra.

9. Eelista levinud tehnoloogiaid - kunagi ei tea milline tehnoloogia 10 aasta pärast veel kättesaadav on. Näiteks Java rakendusi brauseris (applet) pole täna enam kindlasti mõtet kasutada, need lohisevad, on aeglased ja tihti keelatud.

10. Pealehakkamist!

Õppematerjalid ja autoriõigus ...

Asjad on laokile jäänud, püüan asja kohendada.

Õppematerjalid ja autoriõigus on valus teema. Kontaktpäeval tundsin end vahepeal tõsise tule alla sattununa ... samas lõpuks osalt samad kritiseerinud inimesed tulid välja tegelikult täpselt sarnaste seisukohtadega.

Inimesed ei saa aru digitaalsete materjalide (loomiskulud, kuid sisuliselt puuduvad täiendavad koopiakulud iga osalise peale) ja reaalselt materiaaliselt esitatavate toodete kvalitatiivsest vahest.

Ma jätkuvalt olen seisukohal, et digitaalsed õppematerjalid ja tarkvara on paremad kui nad on vabatarkvara litsentsi GPL/BSD/MIT või CC (creative commons) alusel, sest väga paljud selle materjali/tarkvara kasutajad saaksid seda vastavalt enda vajadustele muuta ja uuesti avalikuks teha või pakkuda algautorile välja paranduspaikasid (patches). Kui te leiate Microsoft Wordist vea või puuduse, siis suurfirma kindlasti ei tule teile vastu, et see võimalus ruttu parandataks / uus võimalus lisataks. Kindlasti ei saa te seda probleemi kohe ise lahendama hakata nagu see on võimalik CC ja GPL materjalide/programmide puhul (okei, enamik inimesi, mina kaasa arvatud, oleme piisavalt lambad, et päris koodis mitte orienteeruda või viitsida kompileerida). Suure kasutajaarvuga vabavaralised programmid nagu OpenOffice.org võivad küll kahjuks saavutada märkimisväärse pidurdusefekti ka ajandaja poolt (näiteks hoiduti pikemat aega SVG vormingu korraliku toe lisamisest, alles nüüd LibreOffice'i arenduses on see tõsisemalt töötama hakanud).

ID3 lipikud ja EXIF info
Tehnilise poole pealt ma veelkord hurjutaks ID3 TAG'ide asjas. ID3 TAG ja EXIF info on elementaarsed heli-/video- ja pildifailide markeerimise tööriistad. Iga digitaalseid õppematerjale loov inimene peaks neid arvestama ja nendega veidi tegelema, sest üldjuhul on nende lisamine/muutmine väga lihtne. Näiteks Adobe Photoshop ja Gimp võimaldavad väga lihtsalt EXIF infosse minevaid kommentaare muuta, tihti jäävad selles vormis kaasa pildi reaalne võtmise aeg (kaamera andmetel), kaamera mark, säriaeg, valgustusinfo ja väga palju muid andmeid (lingil on näidis ja selgitused Wikipedias, isegi Windowsi/Linuxi failiseadetest saab selle info loetud). ID3 TAG on sarnane asi muusikale, erinevalt EXIF infost ei kirjutada seda uue loodava faili puhul automaatselt kui te ise faili salvestate, kuigi moodsamad programmid nagu Audacity tegelikult küsivad projektiga koos ka sarnaseid andmeid. Samas kui teil on AudioCD plaat ja teete sellest MP3/OGG vormingus faile oma arvutist/MP3 mängijast mängimiseks, siis selleks vajalikud CD-ripper ja konverter programmid tihti suudavad plaadi lugude pikkusi analüüsides vastavatest veebiandmebaasidest alla tõmmata kõik ID3 tagide loomiseks vajalikud andmed ja need kohe ka konverteeritud MP3 failidele kaasa panna. Niisiis, ID3 TAG'id sisaldavad esitaja-, albumi- ja loo nime, loomisaastat, loo pikkust (kuigi see on analüüsitav ka faili reaalsetest andmetest) jne. ID3 lipiku viimane versioon võib isegi sisaldada ikoonidena (väga väikeste piltidena) albumi kaanepilte jms. Muide, selles kontekstis juhin tähelepanu, et ka JPG võib sisaldada pisipilti iseendast. Näiteks kui JPG pilt sisaldab midagi ebasündsat/soovimatut, mis on väljalõigatud ("crop to selection"), siis need need andmed võivad failis talletavates pisipiltides säilida. Ka ei pruugi pildi võtteinfo (mobiilidel sisaldub selles ka GPS'i koordinaatinfo vahel) olla avaldamiseks sobilik. Seega parem on alati pilt esmalt väljakopida ja "liimida" uude Photoshopi/Gimpi dokumenti, et Exif info ja pisipilt kaasa ei läheks!

Muidugi on Hansul õigus, et konkurentsi huvides on kinniste õppematerjalide olemasolu kasulik ja vajalik. Samas mida laiemat kandepinda materjal vajab, seda vabam peaks olema sellele juurdepääs. Nagu ma kirjeldasin: kui sa oled loonud õppematerjali, siis sulle ei tee see mingit täiendavat kulu, et keegi teine su materjali kasutab. Pigem saavad teised anda sulle head tagasisidet, täiendada materjali nii, et ka sina ise järgmine kord seda sama materjali kasutades paremas vormis saad seda kasutada. Vabalt kasutatavate materjalide puhul pole muidugi "diktaatorit", materjal võidakse ka ärarikkuda, st teha kehvemaid koopiaid, kust midagi olulist on eemaldatud. Samas kinnise materjali puhul ei saa me veenduda materjali kvaliteedis enne ostmist. Meie ainsaks kinnituseks on usaldusväärne toimetaja, kirjastaja, ülevaated ajakirjades/meedias jne. Vabadel materjalidel võivad vabalt samuti olla olemas usaldusväärsed toimetajad, usaldusväärne hindamissüsteem, mille alusel enne materjali allalaadimist veenduda, kas on mõtet oma aega sellele kulutada. Samas tasuline materjal võtab palju aega transpordiks, makseks (aeg=raha) jne. Avatud materjalid vajavad väga palju aega konkreetse materjali otsimiseks ja võibolla ümbertegemiseks/parandamiseks. Avatud materjalid on õpetlikud mitte ainult positiivses, vaid ka negatiivses mõttes - avatud materjale otsides võib leida ka halbu näiteid, kindlasti ka tasuliste materjalide puhul võib kehva leida, aga nende eest peab veel "kooliraha" ka maksma.

Pikemas perspektiivis võtab ühiskonnas üha enam rolle üle tehnika ... kes meist täna veel eelistab bensiinitanklat, kus maksmas peab käima koos "burksijärjekorras" seisjatega ja seal juures maksma veel (eba-)"mugavuse" eest lisa (Statoil)?? Või kes eelistab tehnikaasju osta reaalselt kohapeal poest? Ikka on asjalikum enne uurida hindu hinnavaatlus.ee lehel või suuremate tehnikapoodide veebides (itek.ee, euronics.ee, onoff.ee jne). Tõsi, konkreetselt teleka puhul on kasulik siiski viimane pilt seadmele visata ka poes (aga toetatavad standardid, tehnikaülevaated on alati asjalikum enne järgi uurida). Rääkimata sellest kui teil on vähegi spetsiifilisem vajadus - väga tõenäoliselt peate vajaliku asja otsima üles hoopis välismaisest netikaubamajast või maksma hingehinda maaletooja juures.

Pikemas perspektiivis on tööhõive väga problemaatiline valdkond. Ühiskond peaks tagama minimaalse mõistliku elatustaseme kõigile liikmetele, sest vastasel korral ei ole võimeline kaasaegne ühiskond jätkama, vaid jõuame tagasi lühikese elueaga, karmi hammas-hamba-silm-silma vastu ühiskonda, mis taandareneb, tehnoloogia kaob, "kolmas maailmasõda võideldakse kivide ja toigastega", nagu Albert Einstein olevat öeldud. Tuumasõda pole selleks vaja, on vaja lihtsalt jätkata tööstuse/tootmise/teeninduse automatiseerimist ilma pakkumata põhjalikku alternatiivi minimaalseks mõistlikuks elatustasemeks. Õppematerjalide vabakasutatavus aga võimaldaks inimestel midagigi positiivset omandada ilma ise märgatavaid ressursse (peale aja) panustamata.

Jõuan ma maakoju ja kes vaatab taevast alla?

Opsüsteem

root@tsenseeritud:/home/madis# df -h
Failisüsteem Size Used Avail Use% Haagitud
/dev/sda6 9,6G 5,2G 4,4G 55% /
tmpfs 2,0G 0 2,0G 0% /lib/init/rw
udev 2,0G 296K 2,0G 1% /dev
tmpfs 2,0G 1,4M 2,0G 1% /dev/shm
/dev/sda5 200M 15M 175M 8% /boot
/dev/sda9 191G 179G 2,2G 99% /home
/dev/sda8 3,8G 49M 3,8G 2% /tmp

Järeldus: kogu opsüsteem rakendustarkvaraga võtab installitult kokku 5,2 GB. Ja tarkvara osas ma kokku hoidnud ei ole! (Vihje: /)

Aga üldises plaanis - kas end kokku võtta või vahetada ketast ...

Videotöötlus OpenShotiga

Peale kahte päeva mässamist on mingisugune videokene olemas õppeainele.

Täna SAPi konverentsil oli hea näide sõjast.

II MS ajal tehnikud analüüsisid Saksamaalt pommirünnakutelt/õhulahingutelt naasnud lennukeid. Vaadati millistes piirkondades on lennukitel rohkem kuuliauke. Vastuseks paigutati lennukite nendesse piirkondadesse paksemad plaadid soomuseks. Tulemus: tagasi tulevate lennukite (ja seega ellujäänud pilootide) arv hakkas hoogsalt langema. Keegi arvutiteadlane (kes RAM'i leiutas) vaatas probleemi - tehnikud vaatasid valesid lennukeid. Neid lennukeid, mis tagasi tulid. Seega augud olid neil lennukitel seal, kus augud ei põhjustanud nii tõsiseid rikkeid, et lennuk alla kukuks. Soomus tuleb panna sinna, kus tagasi tulnud lennukitel kunagi auke ei ole. Seal on lennuk kõige nõrgem, sinna pihta saanud lennukid kukuvad ruttu alla ega jõua tagasi.

Mis on programmeerimine

Digitaalsete õppematerjalide koostamise järgmine ülesanne oli helitöötlus ja slaidisõu taha lisamine. Eks siis siin ta on. Märkuseks olgu veel öeldud, et hoolimata tehtud ajastamisest kipuvad slaidid vahetuma mõni aeg peale jutujärje jõudmist järgmisele slaidile, võibolla on süüks liiga hea kvaliteediga audiofail, mis ei lase alla laadida piisavalt kiiresti slaidi sisu.

Pythoni promo

View more webinars from Madis

Flickr'i pildid kaardil

Oli siuke väike ülesanne, et panna Flickrisse pilte, geopositsioneerida nad ära ja teha neist oma kaart. Selline siis minu oma, kuna ilmad on kehvad ja ajaga kitsas, siis valisin mõned paremini lokeeritavad pildid oma arhiividest. Kuna mu valik oli geograafiliselt küllalt juhuslik, siis jääb kaart küllalt väikseks ja paljud pildid on liiga lähestikku. Huvi võiks pakkuda Koguva kant, paar pilti on Saue mõisast, Tallinnast ja üks ka Tartust. Mingit erilist seost siin ei ole, minu kolm põhilist asukohta lihtsalt elu jooksul.

Muide, on olemas ka selline teenus nagu Panoramio, millesse laetud pildid võiksid näidata kohti ja kui nad seda teevad, siis lisatakse nood pildid Google Mapsi ja Earthi piltide kihile. Minu sealsed pildid saab siit kätte. Tõsi, kuna tegu on peamiselt Google kaartide piltidekihi täitmise allikaga, siis ei ole seal kõige etem eraldatus, mida oleks tarvis ehk õppematerjalide pildikollektsioonide loomiseks. Samas siltide lisamine on olemas ja pildid, mis kaardile ei sobi jäävad ka alles kenasti.

Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

Kirjutan sel korral digitaalsete õppematerjalide loomise aine jaoks teise koduülesande tarbeks.

Olen kunagi Tartus läbinud aine "Arvuti kasutamine ajalootunnis". See oli WebCT põhine koolitus, palju sellest ei mäleta. Ise olen mõelnud, et me peaksime ajaloos, geograafias ja paljudes teistes ainetes palju-palju rohkem kaarte ja skeeme kasutama. Parem kui suisa interaktiivseid, edasi- ja tagasi läbimängitavaid. Olen sellest vist juba rääkinud ka, ajalooliselt on väga huvitavad näiteks Narva lahing (Margus Laidre on sellest oma suurepärases raamatus kirjutanud) võrdluses tollaste teiste lahingutega või laevastike taktika muutused - Trafalgar, 19. sajandi muutused (mul on üks kunagine esitlus sel teemal - Osa 1 ja Osa 2 juttu pole peale küll palju kirjutet).

Mina olen kokku puutunud veidi kunagi ammu Hot Potatoes testimisporgrammiga. See on väga vanenenud põhimõtetel toimiv programm, vähemalt oli. Ei midagi moodsat - staatilised internetilehed - ei PHPd, moodsat Javascripti ega MySQL andmebaase. Tõsi, JavaScripti ilmselt siiski veidi kasutati, kõige jõhkramalt, otseseks kontrolliks.

Mõned aastad tagasi proovisin järele MyUdutu veebipõhise süsteemi. See võimaldab veebisirvikus tekitada slaide, eneseküsimustikke ja palju muud. Pidada kursuseid, esitada slaide ja enesekontrolli teste. Udutu on kommertspõhine süsteem siiski. Võibolla selle pärast pole selle kursuse raames Udutust juttu olnud. Kuid tegu on küllalt võimsa süsteemiga, kus saab mõnusasti lisada mängulisemaid enesekontrolliteste.

Õppematerjali võib lõpeks koostada üks kõik millises meediumis. Kuldsete sõnade "If you have no point, use Power Point!" taga on mõte, aga ometi võib neid samu slaide kasutada väga mitmel erineval moel. Esinedes ei tohi slaididele panna teksti, vaid juhinduda tuleks pealkirjadest, piltidest ja lisada ehk mõned põhipunktid/alapealkirjad vaid. Siis õppematerjalil peab olema kas kaasas audiokirjeldus (seega muutuvad slaidid helitaustaga videoks) või slaidiväine lisatekst, mille muidu esitaks loengu pidaja. Väga vahva mulje on jätnud mõned videoõpetused, näiteks lehel The New Boston. Seal kõnelev noormees on küll üsna "gängsta", kõnepruuk ja riietus ei vasta õpetaja normile, aga videod on väga õpetlikud, teevad lihtsalt selgeks ja on kaasahaaravad. Sellised õppevideod ei hirmuta õpilast ära, minu arvates on see väga hea materjal ja vääriks tõsiselt järgimist. Mõistagi pole seal midagi keerulist, kõige tavalisem ekraanil pildi kinnipüüdmine ja veidi lõikumist videoredaktoris. Tegin ise ka mõned Youtube'i näited eelmisel hilissügisel, kuid peale ei hakanud rääkima, sest need olid mõeldud esitlemiseks laiemalt. Slaidid ja eraldi videod on vmu Pyhtoni blogis nähtavad.

Teine ja staatilisem õppematerjalikategooria on muidugi artiklid. Näiteks kirjutasin kunagi väikese loo vektorgraafikast päris algajatele, varundamisest või ka Google Docsist. Viimane on vahepeal küll hulgem täienenud. Arvutikasutaja veebisaidi tehnoloogia oli aga juba siis üleeilne päev, täna oleks asjalikum selliseid asju moodsamalt kujundada ja seadistada. Muide, artiklite juurde käis enamasti ka 5-7 sammuline õpetus, kuidas asja konkreetselt teha. Just vektorgraafika vahendid on elektrooniliste õppevahendite tulevik. Tõsi, korralikus süsteemis peaks õppematerjalide looja olema varustatud nii akadeemilise, sisukonsultandi või suisa autoriga, ja kujundaja/vektorgraafiku/flashanimaatoriga. Kahjuks Eesti koolisüsteemile õppematerjale valmistavad inimesed pole piisavalt varustatud.

Veidi teine teema on muidugi suurte ja mahukate spetsiaalvahenditega, kus ähvardavad alati kokkusobivusprobleemid, arenguga kaasa käivad muudatused võivad süsteeme täielikult lõhkuda ja kasutuks muuta. Arvutiõppe materjalidega kaasnevaid probleeme teame me kõik - areng on vahepeal olnud väga-väga kiire. Teisalt on õnneks ka rahulikumaid aegu. Kõige hullemad ajad olid kompaktplaadientsüklopeediate ajal - need võisid vabalt järgmise opsüsteemi versiooni tulekuga kõik kasutuks muutuda. Õnneks on HTML ja veebiajastu asju parandanud, üldiselt saab ikka vanale heale HTMLile näpud taha. Aga kuidas on lood korralike AJAX/JavaScript rakendustega, eks seda näeb!

Uut põnevat spämmi

Üks põnev spämmkiri ähvardab 30 päevaseks saada ja kustuda, seega parem näitan seda naljanumbrit (tõlget ja toimetust pole tehtud, koopia Gmailist):

"võitja $ 500,000.00
gm_ea@mail.apeasternpower.com saajale info
näita detaile 10. veebr


MICROSOFT SÕLMIMISE TEAM 2011
Partii number: 065/088/XY24
Pileti number :023-1111-790-458

Kallis Internrt Kasutaja,

Minu nimi on Dr.Richard Ballmer .. Olen UK 2011 MICROSOFT PROMO
koordinaatori
See email on teile teada anda, et e-posti aadresse oli juhuslikult valitud
ja sisestatud meie tasuta kolmanda kategooria juhib Microsoft EDUTAMINE.
Sul on hiljem osutunud võitjaks meie kasutajatele tasu süsteemi ja
seega saada olulise osa $ 500,000.00. Et rohkem deteils kohta, kuidas
nõuda oma auhinna
lahkelt kinnitada kätte selle kirja saates oma andmed
Nagu allpool näidatud, et meie esindaja Derek Nelson,

(1) Täielik nimi:
(2) Sex
(3) Vanus:
(4) Amet:
(5) partii number
(6) Telefoninumber:
(7) Kontakt aadress:
(8) Päritolumaa:
(9) Praegune riik:
(10) pileti number:

e-posti teel; derek.nelson80 @ live. com
Märkus: Kõik vastused ja päringute või küsimusi seoses teie
nõuded tuleb saata Derek Nelson.
Õnnitlused.

Lugupidamisega,
Dr.Richard Ballmer.
MICROSOFT PROMO koordinaatorit.
Copyright © 2011 Microsoft."

Swedbank, ilus disain, aga jube töökindlus!

Swedbanki uus internetipank on tõesti täitsa asjaliku disainiga,mõnus on samast kohast ajada nii era kui töö pangaasju. Aga üks asi häirib - Swedbank ei suuda isegi puhta veebisirvikuga lähenedes pinkoode küsida. Nimelt, okei - ma saan aru, et kui veebisirvik juba lahti on ja siis alles ID-kaardilugeja ühendada, siis tekib probleeme - seda ka Sampol - viskab vealehekülje sobimatute andmete kohta. Aga et Swedbanki sise logimiseks peab esmalt Sampo või mõne muu PIN koodi küsiva lehe kõrval lahti võtma, siis ... jummel. Peaks ikka panka vahetama vist ...

Family Guy ja TV3

Vaatasime Family Guy üheksanda hooaja topelt avafilmi And Then There Were Fewer. Päris lahe oli, aga tõi meelde TV3. Päris ägedad uudiste reklaamid on kanalil, eksole. Uudised diametraalselt erinevas esituses - no pikemalt kirjeldab nt see blogi. Mis aga on seos? Kuuldavasti olla TV3 uudiste "uue kvaliteedi" ainuke märk poolsajandi vanusest daamist vabanemine? Põhimõtteliselt sama teema, mis mainitud filmis ... filmis andis daam vastulöögi, jääme seda päriselus ootama! Vanuseline diskrimineerimine on jäle, ütleb kutsu, kes pole veel 30 täis saanud ...

FB Viirustest

Ühel tuttaval on Facebooki viirus, klõpsasin ka lingil ja tõmbasin exe faili alla. Ärge teie seda tehke, teil tõenäoliselt on Windows ja see võib ohtlik olla. Mina võisin julgelt peale hakata, sest mul on Estobuntu ja Windowsi programmide kasutamise võimalust (Wine) pole installitud ka.

Niisiis, sain sellise faili:

facebook-pic00320123561.exe

VirusTotal ütleb selle kohta nii:

File already submitted: The file sent has already been analysed by VirusTotal in the past. This is same basic info regarding the sample itself and its last analysis:

MD5: a528111a1d7c69359f6d3beb73a1cde6
Date first seen: 2011-02-19 12:28:34 (UTC)
Date last seen: 2011-02-19 15:58:17 (UTC)
Detection ratio: 16/43

Tänane viirus seega! Või ka esimest korda täna üles laetud muutuva failistruktuuriga viirus, vahel esineb ka selliseid, mille faili sisu muutub - lihtsalt paigutatakse loogiliste üksuste järjekord ümber, viiruse sisu on sama, aga osade järjekord ehk CRC summa erinev.

VirusTotal annab faili kohta ka täpse ülevaate millised tõrjujad milleks faili peavad: http://goo.gl/kJGgs


Muuhulgas panen tähele, et enamlevinud viirusetõrjujatest pole seda veel kurjaks kuulutanud usinasti pasundav Kaspersky ega ka Elioni poolt kasutatav F-Secure, F-Prot ega ka tasuta AVG, Avast ja Microsofti kodukasutuseks mõeldud viirustõrjuja. Küll see varsti juhtub! Seni aga on turvaliselt Symanteci, Nod32, McAfee (viimati Inteli omandusse minemas), Trend Micro ja BitDefenderi kasutajad. Mainitud viirustõrjujate nimekiri on täiesti juhuslik, tõenäoliselt võivad tõrjujad mõnede teiste viiruste korral täiesti teises järjekorras esineda.

Muide, viirus on tegelikult pakitud fail, milles on neli punktiga algavat faili. Enamikust nendest midagi kasulikku välja ei loe, aga .rdata sees on sellised read:

TLOSS error
SING error
DOMAIN error
R6028 - unable to initialize heap
R6027 - not enough space for lowio initialization
R6026 - not enough space for stdio initialization
R6025 - pure virtual function call
R6024 - not enough space for _onexit/atexit table
R6019 - unable to open console device
R6018 - unexpected heap error
R6017 - unexpected multithread lock error
R6016 - not enough space for thread data
abnormal program termination
R6009 - not enough space for environment
R6008 - not enough space for arguments
R6002 - floating point not loaded
Microsoft Visual C++ Runtime Library
Runtime Error!

(tühjad read eemaldatud, kohendatud koodid ja selgitused samadele ridadele).

Täitsa põnev, mis? Viirus on võimeline viskama vigu, pole kirjutatud korralikult assembleris vaid tarvitab MS C++ jooksutamise raamatukogusid? Hehh, jaksu turvalisel surfamisel! Ärge parem neid ise torkige! Muidu teete sõpradele ebameeldivaid häireid või veel hullem - nakatate neid ka!

Google ja nime põhjal saab veel täpsemat infot.

ÕIS fail

TTÜ fail TLÜs, Oracle, häbene oma prahi pärast! Loobuge ometi sellest saastast!