Õppematerjalid ja autoriõigus ...

Asjad on laokile jäänud, püüan asja kohendada.

Õppematerjalid ja autoriõigus on valus teema. Kontaktpäeval tundsin end vahepeal tõsise tule alla sattununa ... samas lõpuks osalt samad kritiseerinud inimesed tulid välja tegelikult täpselt sarnaste seisukohtadega.

Inimesed ei saa aru digitaalsete materjalide (loomiskulud, kuid sisuliselt puuduvad täiendavad koopiakulud iga osalise peale) ja reaalselt materiaaliselt esitatavate toodete kvalitatiivsest vahest.

Ma jätkuvalt olen seisukohal, et digitaalsed õppematerjalid ja tarkvara on paremad kui nad on vabatarkvara litsentsi GPL/BSD/MIT või CC (creative commons) alusel, sest väga paljud selle materjali/tarkvara kasutajad saaksid seda vastavalt enda vajadustele muuta ja uuesti avalikuks teha või pakkuda algautorile välja paranduspaikasid (patches). Kui te leiate Microsoft Wordist vea või puuduse, siis suurfirma kindlasti ei tule teile vastu, et see võimalus ruttu parandataks / uus võimalus lisataks. Kindlasti ei saa te seda probleemi kohe ise lahendama hakata nagu see on võimalik CC ja GPL materjalide/programmide puhul (okei, enamik inimesi, mina kaasa arvatud, oleme piisavalt lambad, et päris koodis mitte orienteeruda või viitsida kompileerida). Suure kasutajaarvuga vabavaralised programmid nagu OpenOffice.org võivad küll kahjuks saavutada märkimisväärse pidurdusefekti ka ajandaja poolt (näiteks hoiduti pikemat aega SVG vormingu korraliku toe lisamisest, alles nüüd LibreOffice'i arenduses on see tõsisemalt töötama hakanud).

ID3 lipikud ja EXIF info
Tehnilise poole pealt ma veelkord hurjutaks ID3 TAG'ide asjas. ID3 TAG ja EXIF info on elementaarsed heli-/video- ja pildifailide markeerimise tööriistad. Iga digitaalseid õppematerjale loov inimene peaks neid arvestama ja nendega veidi tegelema, sest üldjuhul on nende lisamine/muutmine väga lihtne. Näiteks Adobe Photoshop ja Gimp võimaldavad väga lihtsalt EXIF infosse minevaid kommentaare muuta, tihti jäävad selles vormis kaasa pildi reaalne võtmise aeg (kaamera andmetel), kaamera mark, säriaeg, valgustusinfo ja väga palju muid andmeid (lingil on näidis ja selgitused Wikipedias, isegi Windowsi/Linuxi failiseadetest saab selle info loetud). ID3 TAG on sarnane asi muusikale, erinevalt EXIF infost ei kirjutada seda uue loodava faili puhul automaatselt kui te ise faili salvestate, kuigi moodsamad programmid nagu Audacity tegelikult küsivad projektiga koos ka sarnaseid andmeid. Samas kui teil on AudioCD plaat ja teete sellest MP3/OGG vormingus faile oma arvutist/MP3 mängijast mängimiseks, siis selleks vajalikud CD-ripper ja konverter programmid tihti suudavad plaadi lugude pikkusi analüüsides vastavatest veebiandmebaasidest alla tõmmata kõik ID3 tagide loomiseks vajalikud andmed ja need kohe ka konverteeritud MP3 failidele kaasa panna. Niisiis, ID3 TAG'id sisaldavad esitaja-, albumi- ja loo nime, loomisaastat, loo pikkust (kuigi see on analüüsitav ka faili reaalsetest andmetest) jne. ID3 lipiku viimane versioon võib isegi sisaldada ikoonidena (väga väikeste piltidena) albumi kaanepilte jms. Muide, selles kontekstis juhin tähelepanu, et ka JPG võib sisaldada pisipilti iseendast. Näiteks kui JPG pilt sisaldab midagi ebasündsat/soovimatut, mis on väljalõigatud ("crop to selection"), siis need need andmed võivad failis talletavates pisipiltides säilida. Ka ei pruugi pildi võtteinfo (mobiilidel sisaldub selles ka GPS'i koordinaatinfo vahel) olla avaldamiseks sobilik. Seega parem on alati pilt esmalt väljakopida ja "liimida" uude Photoshopi/Gimpi dokumenti, et Exif info ja pisipilt kaasa ei läheks!

Muidugi on Hansul õigus, et konkurentsi huvides on kinniste õppematerjalide olemasolu kasulik ja vajalik. Samas mida laiemat kandepinda materjal vajab, seda vabam peaks olema sellele juurdepääs. Nagu ma kirjeldasin: kui sa oled loonud õppematerjali, siis sulle ei tee see mingit täiendavat kulu, et keegi teine su materjali kasutab. Pigem saavad teised anda sulle head tagasisidet, täiendada materjali nii, et ka sina ise järgmine kord seda sama materjali kasutades paremas vormis saad seda kasutada. Vabalt kasutatavate materjalide puhul pole muidugi "diktaatorit", materjal võidakse ka ärarikkuda, st teha kehvemaid koopiaid, kust midagi olulist on eemaldatud. Samas kinnise materjali puhul ei saa me veenduda materjali kvaliteedis enne ostmist. Meie ainsaks kinnituseks on usaldusväärne toimetaja, kirjastaja, ülevaated ajakirjades/meedias jne. Vabadel materjalidel võivad vabalt samuti olla olemas usaldusväärsed toimetajad, usaldusväärne hindamissüsteem, mille alusel enne materjali allalaadimist veenduda, kas on mõtet oma aega sellele kulutada. Samas tasuline materjal võtab palju aega transpordiks, makseks (aeg=raha) jne. Avatud materjalid vajavad väga palju aega konkreetse materjali otsimiseks ja võibolla ümbertegemiseks/parandamiseks. Avatud materjalid on õpetlikud mitte ainult positiivses, vaid ka negatiivses mõttes - avatud materjale otsides võib leida ka halbu näiteid, kindlasti ka tasuliste materjalide puhul võib kehva leida, aga nende eest peab veel "kooliraha" ka maksma.

Pikemas perspektiivis võtab ühiskonnas üha enam rolle üle tehnika ... kes meist täna veel eelistab bensiinitanklat, kus maksmas peab käima koos "burksijärjekorras" seisjatega ja seal juures maksma veel (eba-)"mugavuse" eest lisa (Statoil)?? Või kes eelistab tehnikaasju osta reaalselt kohapeal poest? Ikka on asjalikum enne uurida hindu hinnavaatlus.ee lehel või suuremate tehnikapoodide veebides (itek.ee, euronics.ee, onoff.ee jne). Tõsi, konkreetselt teleka puhul on kasulik siiski viimane pilt seadmele visata ka poes (aga toetatavad standardid, tehnikaülevaated on alati asjalikum enne järgi uurida). Rääkimata sellest kui teil on vähegi spetsiifilisem vajadus - väga tõenäoliselt peate vajaliku asja otsima üles hoopis välismaisest netikaubamajast või maksma hingehinda maaletooja juures.

Pikemas perspektiivis on tööhõive väga problemaatiline valdkond. Ühiskond peaks tagama minimaalse mõistliku elatustaseme kõigile liikmetele, sest vastasel korral ei ole võimeline kaasaegne ühiskond jätkama, vaid jõuame tagasi lühikese elueaga, karmi hammas-hamba-silm-silma vastu ühiskonda, mis taandareneb, tehnoloogia kaob, "kolmas maailmasõda võideldakse kivide ja toigastega", nagu Albert Einstein olevat öeldud. Tuumasõda pole selleks vaja, on vaja lihtsalt jätkata tööstuse/tootmise/teeninduse automatiseerimist ilma pakkumata põhjalikku alternatiivi minimaalseks mõistlikuks elatustasemeks. Õppematerjalide vabakasutatavus aga võimaldaks inimestel midagigi positiivset omandada ilma ise märgatavaid ressursse (peale aja) panustamata.