Pargiteed

Sattusin läinud nädalal läbi käima Politseipargist - see on Park hotelli ees olev lahmakas haljastatud kvartal. Märkasin, et pargi põhjapoolsel küljel on üks talitee - inimeste poolt sissetallatud diagonaalis rada, mida ilmselgelt enamik liikujaid kasutab. Selliseid diagonaalseid jalgradu on meil linnas igal pool.

Mõistlik planeerija peaks need kaardistama ning katma statsionaarseks jalgteeks - tee peaks ikka tekkima sinna, kus inimesed käivad. Mittekäidava lähedl asuva statsionaarse jalgtee peaks üles võtma.

Politseipark on algselt väga halvasti planeeritud - see on orienteeritud risti pargiteedele. Ilmselt on see prantsusepärase pargi kujunduse filosoofiast tulenev, aga linnaruumis tegelikult mittetöötav lahendus. Inimesed tulevad parki tegelikult diagonaale mööda - sest tänavad on pargi servades. Tihti kõigis neljas.

Seega on tänavate ristumised pargi nurkades ja ristumiste pealt läheneb alati kõige enam inimesi. Vahel jäävad pargi külgedele ka T-kujulised ristumised, mõistagi on hea kui park inimesi ka nendest suundadest "vastu võtab". Aga põhisuunad on ikkagi nurkadel.

Inimene, kes linnas liikudes pargist mööduma satub peab kas minema piki pargi külge (liikudes piki ühte tänavat) või läbi pargi diagonaalis järgmise tänava juurde. Muid skeeme tal sisuliselt pole - kui ta just niisama töllerdada ei taha. Võib muidugi olla vajadus risti üle pargi minna T kujuliselt tänavate ristmikult teisele sarnasele.

Ometi - mulle tundub, et kõige mõistlikum on pargi jalgteed alati ülesehitada diagonaalidele, millele pargi mõõtmete lubades saab juurde liita väiksemad piki- ja risti-parki teed niisama jalutamiseks. Meie pargid on enamasti avatud 24/7 - neil pole ümber aedu ega suletavaid väravaid. Sellistes parkides võiks kaaluda üldse piki pargi välisserva mineva tänavaäärse jalgraja likvideerimist. Sellega soodustataks inimeste korraks parki sisse minekut - mööda üht diagonaali sisse ja teist välja.