Kasutatud autod

Sai siin juulist septembrini üle nelja aasta taas kasutatud autode turgu uuritud,muuhulgas ka platsidel käidud. Paljud platsid on ikka täis mõttetult kalleid ja suuri masinaid, mille pidamiseks peab rahakott puuga seljas olema või näpud endal õlised ja aega-oskusi küll putitamiseks. Nüüd siis on kampaania, kus inimesi veidi kasutatud autode ostmisest eemale hirmutatakse. Kommenteerin siis veidi artiklit. Muuhulgas sai trahvi Aare Autod OÜ, mis ei paista niivõrd silma kallite ja "just saksast toodud" masinate, vaid tavalisemate komisjoniautodega, mis pigem Eesti teedel sõitnud. Mõni muidugi ka vähem aega, aga mitte otse välismaalt enamasti. Võrdlusena mainitakse Dalinger Auto OÜ'd, mis on rohkem "otse saksast" tüüpi firma, aga mitte ainult - ikka Eesti vanu masinaid on ka. Sellega on mul eelmise auto ostu ajast kogemus, kus müügimees oli küll väga hea jutuga, aga väga "võtke-või-jätke" suhtumisega. Ehk siis esinemine oli ilus, aga pikemalt potentsiaalse kliendiga suhtlema ei vaevunud. "Aainult täna" hinnapakkumised jms. Tõsi, erinevalt Aare Autodest ei jäänud seal tollal ühelegi masinale silm nii tugevalt peale. Aare Autodest käisime augustis ühe masinaga ülevaatlusel. Firma omanik soovis masinale kindlustust teha siis selleks päevaks, aga kahjuks see polnud võimalik (endine omanik oli end maha võtnud). Vastu tulles meie soovile saime siiski kindlustuseta autoga oma ülevaatluse tehtud ja mitte soovitud üle tee asuvas kohas (kellele eeldatavasti Kadaka tee automüüjad kõik "omad joped" olla võivad), vaid pisut kaugemal. Diiliks küll lõppkokkuvõttes ei läinud, aga müügimehena jättis too Aare mõneti usaldusväärsema mulje - vähemalt oli ta valmis mitu päeva autosid vahtimas käiva kliendiga tegelema, usaldama kätte auto ilma kindlustuseta ülevaatlusele (muidugi isikutunnistuse vastu). Lisaks on Aare Autodel hea komme kõigi masinate VIN koodid veebi panna, et neid juba enne platsile minekut kontrollida oleks võimalik. Seal Kadaka teel ja Mäepealsel on neid palju mõttetumaid müügiplatse, mille "otse saksast" masinad on sõitnud kirjas olev korda N kilomeetrit (enne kerimist), millel on ostes veel kindlamini varjatud vigu ja võibolla kuskil kahtlastes töökodades peale suuremaid avariisid tehtud kokku klopsimisi. Ega see Aare mingi üdini paipoiss ka ei ole, nagu müügimees ikka on tegu jutuka vennaga, kelle sõnad on hästi läbimõeldud ja juhivad mõõduka innukusega kliendi õiges suunas, aga samas mitte liiga libedalt (vähemalt too Dalingeri vend jättis omal ajal liigagi libeda mulje). Olen näinud ka Facebookis jagatavat pilti mingist suuremast Audist, oli vist A6, mis olla Aare Autodest mitu korda ostetud ja tagasi viidud, sest mootor olevat küpse. Aga milleks sellist mürakat üldse keegi 10 aasta taguses redaktsioonis ostma peaks? Selge see, et selle kütusekulu ja võimalikud remondihinnad ei ole taskukohased. Ilmselt läks Aarel kunagi vastu võetud auto ülevaatlus kehvasti ... eks kõigil on halvemaid ja paremaid päevi ja ega kerge südamega mitme saja või tuhande euroseid miinuseid ju vastu võtta ei saa.
Neli aastat tagasi esimest autot soetades (siis polnud mul veel lubegi nii, et too esimene masin sai mulle ka osaliselt õppeautoks) sai see võetud samuti Kadaka teelt, Armiger Autost, mis on rohkem "otse saksast" tüüpi firma, millel rohkem just kallimad ja mõttetumad autod (mõni mõistlikus hinnas massitarbe auto siiski ka käibe jaoks). Loterii läks suht hästi - tollal 13 aasta vanune Opel oli ainult nullis genekaga, mis tähendas 1500 kroonist ümberkeritud generaatorit ja 1000 kroonist remonti. 2009 oli paras masu aeg, slaavi päritolu, sõbralik müüja, tegi kurba nägu ja kurtis, et saab kõigega vastu pükse. Ei usu, et see nüüd nii hull oleks olnud. Sõbralikult anti kaasa ka 13 tolline velg (varuratas oli kadunud), aga hiljem selgus, et tegu oli Ford Escorti ehk vales mõõdus aukudega veljega.


Selgituseks veel, et siin väljendatud seisukohad on puhtalt isiklikku laadi ning mul puudub igasugune seos ühegi mainitud ettevõttega,

Ikka kasvab ...
Iseasi, et kasvav turg on valdkondades, kus on raske tegutseda. Etioopia näljahädalistele ei saa isegi toitu müüa, rääkimata millestki muust. Ainult esmatarbekaupa või kalašhnikovi padruneid, neid viimaseid aga ärikliima hästi toota ei võimalda, eriti veel konkurentsivõimelise hinnaga. Nii, et jah ... kultuuri/kirjastamise valdkonnas ikka turg piirat. Ja siis tehakse hullult luksuslikud köited, hind rasvane kui palli kujuline puliitik. Müüakse mõnikümmend eksemplari. Ülejäänud müüakse soodushinnaga ja osa lääb aegade lõpuni ladudesse või suisa hävitatakse. Aga sisu toimetamine kannatab. Ja tõlge ka. Sest raamatuid ostavad nagunii kiire-kiire-kiire tipp- ja pooljuhtidest tüübid, kel lugemiseks endaks, süvenevaks kontrolliks raamatupoes, aega ei jagu.
Ja kuna need raamatud aegade lõpuni vaid riiuleid kaunistades kolletuvad, siis on pohh ka :)
Paperback ehk nii kuidas raamat TEGELIKULT olema peaks.
90 % tiraažist paperback - odav, massikaup, tegelikele lugejatele, kel on aega lugeda, aga pole raha raisata. Ja 10 % tiraažist on sama trükk paremal paberil, kõvade kaante vahel, viiekordse hinnaga, rikkuritele. Mõni hull loeb ka, tõenäoliselt kui väga-väga soojale kohale mõnes nõukogus taandub või pensioneerub täiesti ...

Hea M* *!

Saadan teile eelmise kuu teenuste e-arve, mis on lisatud kirjale. .....

Heade soovidega Jaan Saluste arvelduse osakonna juhataja

Olgem ausad, hr Jaan Saluste ise seda kirja ei saatnud. Eriti veel südaööl, mil see saabus. Võiks siis pöörduda, et "Saadame teile ...." ja alla ka Teie Elion vms.

Konteinerlaev

11. juulil uppus konteinerlaeva MOL Comfort (endine APL Russia) vööriosa peale tulekahjut India ookeanil. 2008. aastal Jaapanis ehitatud 316 meetri pikkune laev murdus pooleks tormisel ookeanil 17. juunil. Laeva ehitusel oli võtmetähtsusega kaubaluukide ümber väga paksu (kuni 90 cm) terase asemel kasutatud õhemat, kuid kõrgema tugevusastmega terast. Suurimate konteinerlaevadega võrreldava (ja post-Panamax ehk Panama kanali lüüside mõõtmetest suurema) laeva vööri ja ahtrosa võeti ookeanipuksiiride poolt vedamisele, kuid ahtriosa (tagumine ots, muuhulgas kajutid ja mootorid) uppus 27. juunil ning vöör (laevanina) peale laastavat tulekahjut 11. juulil. Lingil pildid ja ka kaart, kus näha laeva mudrumise koht ning vööri ja ahtri uppumispaigad, mis jäävad päris kaugele.http://gcaptain.com/mol-comfort-incident-photos

On ikka teooriad! USA ja Iisrael islamimässuliste taga soetuseks Süürias ja Snowden Süüria sündmustele kattevarjuks? Naeruväärne! USA käitumine Snowdeni küsimuses on muidugi ka naeruväärne - palju lihtsam olnuks eitada, näidata Snowdenit mingi Telegrammi stiilis vandenõuteoreetikuna, hullumeelse paariana, kelle tegevust ja sõnu pole mõtet kommenteeridagi, rääkimata nõiajahi käivitamisest. Aga millegi pärast ei tundunud see valikuna - valdas liiga palju infot ja oli liiga pädev? Äärmiselt kahtlane, igatahes. Süüria probleem on algusest saadik olnud selles, et mässuliste taga seisavad reaalselt liiga religioossed rühmitused ja riigid. Mässuliste võimuletulek seal ei ole USA ja laiemalt lääne huvides, seepärast ei saa asjale kätt külge panna ja veresaun jätkub samas kui sekkuma oleks pidanud kohe alguses vähemalt õhurünnakutega. Võibolla oleks mässuliste meelsust saanud veidi kanaliseerida kaugemale? Aga mida hullem veresaun, seda tugevam usk. Tripolaarne maailm.

Snowden

Niisiis - see uus või juba oma nädal vana NSA/Snowden juhtum kütab kirgi. Erinevalt Manningust on juhtum palju selgem ja Snowden tõesti puhtam - Manning võis lekitada kõike, kaasaarvatud sõjaliselt olulist, panna ohtu luurajate ja liitlaste elusid. Snowden aga informeeris meid kõiki ohust meie julgeolekule.

Aga nopiks välja ühe slaidi: http://www.wired.com/threatlevel/2013/06/snowden-powerpoint/#slideid-57992 - see on pilt maailma võrguühenduste kiirusest. USA/Põhja-Ameerika on kõige paremini Internetti ühendatud kontinent. Euroopa ühendus Aasiaga otse on tunduvalt nõrgem kui P-Ameerika ühendus Aasiaga, L-AMeerikaga sisuliselt otseühendus Euroopast puudub. Ainult Aafrika parim välisühendus on Euroopasse, seega saavad eurooplased pealt kuulata suurt osa USA (ja teiste kontinentide) sidest Aafrikaga aga ei enamat. Samas - nagu graafikult nähtub - Aafrika on andmeside osas täiesti ebaoluline kant, riba laius on olematu.

Tegin siis katse.

Brasiilia valitsuse veeb - http://www.brasil.gov.br - tuleb ju suhteliselt uimaselt ette, mis?

Teekond selleni:

madis@n* ~ $ traceroute www.brasil.gov.br
traceroute to www.brasil.gov.br (161.148.172.106), 30 hops max, 60 byte packets
 1  (liiga isiklik)  3.302 ms  3.296 ms  3.985 ms
 2  (liiga isiklik) 25.143 ms  25.277 ms  25.847 ms
 3  1-1-1.talada1.ee.elisa.net (139.97.10.77)  14.695 ms  15.779 ms  16.002 ms
 4  adala-edge-ae0-10.elisa.ee (194.204.25.18)  11.880 ms  12.546 ms  12.902 ms
 5  so2-2-0-0.bbr1.tln1.ee.eunetip.net (213.192.190.225)  13.399 ms  13.516 ms  14.581 ms
 6  as0-0.bbr1.ffm1.de.eunetip.net (213.192.191.197)  49.562 ms  41.950 ms  43.868 ms
 7  * * *
 8  brasiltelecom.pos5-1.cr01.nyc01.pccwbtn.net (63.218.109.230)  311.784 ms  310.017 ms  311.042 ms
 9  * * *
10  xe-5-1-1-ETCE-DF-ROTN-J01.brasiltelecom.net.br (201.10.231.102)  308.063 ms BrT-G4-0-0-bsacecore02.brasiltelecom.net.br (201.10.192.230)  298.751 ms  300.750 ms
11  Oi-10G1-1-0-etco-df-rotd-01.brasiltelecom.net.br (201.10.199.102)  303.943 ms  303.978 ms  306.748 ms
12  201.10.206.156 (201.10.206.156)  309.044 ms  308.317 ms  308.323 ms
13  189.75.85.82 (189.75.85.82)  306.146 ms !X * *

Teekonna keskele jääb server: brasiltelecom.pos5-1.cr01.nyc01.pccwbtn.net (63.218.109.230) 

NYC võiks justkui olla New York City? Ei, siiski mitte: IP 63.218.109.230 asub serverite asukohtade andmebaasi põhjal Herndon - Virginia - USA's. Pigem Washingtoni külje all. Sisuliselt Washingtoni Dulles'i lennujaamas. Kaks kõrval olevat serverit ei anna endast infot, kas sealt peaks NSA'd otsima?

Virtsu-Kirbla-Rumba-Vana-Vigala-Märjamaa-Tallinn

Seoses meedias ähvardatud teeremondiga Kasari ja Kullamaa vahel, mille tarbeks on teel ajutised foorid ja kuni poole tunnised seisakud, sai prooviks sõidetud sel nädalal saarte vahet mööda huvitavamat teed. Pikkust tuli lisaks ehk 5-6 km, rohkem häirib ehk vahepeal metsade ja soode vahel oma 15 km kruusateed, aga see oli erinevalt põhja Saaremaa treppi sõidet kruusast üsna korralik - treppi polnud kusagil, tihti oli lahtine kruus rattaradadelt välja lennanud ja ilus kõva pind all. Võis täiesti seitsmekümne-kaheksakümnega minna, palju pikki sirgeid lõike ka. Huvitav on Rumba sild - omal ajal on seal kaks silda olnud, aga kitsarööpmelise raudtee sulgemisega seoses on maantee raudteesillale suunatud ja vana maanteesild hävinud. Tee on kitsas, pühapäeval tuli sel teel 3-4 masinat vastu ka, silla mõlemal kaldal oli üks auto aega parajaks tegemas (ühel pool puhkusauto ja teisal Nissan Cashcow, "Rahalehm", millel pidi Austraalias seoses kohaliku häälduseripäraga hoopis teine nimi olema).

Muidugi ei soosinud seda teekonda Tiina-tiina, soovis koguaeg juhatada teisale. Vana-Vigalas õnneks taipasin kaardi juures seisatada, et juhatatud tee Sillale (Kullamaa juures) valeks tõdeda. Tegelikult sai Rumba kaudu kiiremini, lõppkokkuvõttes täpselt algselt ennustatud ajaga, aga vahepeal näidati üle poole tunni enamat ennustuseks.

Nüri oli üks lõiguke Rumbast Kirbla suunas, mis on ka remondis - mis mõttes pannakse ainuke võimalik lühem ümbersõidutee täpselt samal ajal remonti kui suur peatee? Ütleme nii, et see väike rada suurt koormust ei kannataks küll. Täna tagasi tulles oli brigaad peal - kangas pandi maha ja tuli oodata kui vanakooli teehöövel uue liiva laiali ajas mööda seda. Samas see viivitus üle 10 minuti küll ei teinud. Tagasiteel tegime väikse viivituse Märjamaal, et kõhtu täita kohalikus rahvasööklas. Linna suunas oli üsna kiire ja ajapeale minek, seepärast sai välditud pikka ja auklikku Vabakat ja eelistatud Viljandi maantee uut liiklussõlme Luigel linna sisse sõiduks (teekonnapiltidel).

Halligi

A: Kütmisest pole küll halligi saanud ...
B: Aga kivihalligi?
A: Ei kivi- ega kraavihalligi.
B: Aga Linnahalli?

Ebastandardsed Redmonti PDFid

Tuli ühest suuremast ehituspoest küsida kordustšekk. Selgub, et kasutavad Redmonti hiiu toodet majandustarkvarana. Miskipärast sellest väljutatud PDF'id ei ole loetavad Google Drive'i PDF'ide vaatajas ega ka vaid tips vanemas Evince'is. Uuem Evince saab siiski hakkama, sai valida lihtsalt print, väljundiks PDF ja uus fail oli kõikjal loetav ning viis korda väiksema andmemahuga. Mis erilise pärast peab need moodsad PDFid muutma nii keerukaks, et lihtsamas vaaturis see probleeme põhjustab ja 2 lk teksti võtab 1,2 MB ruumi kui sama info saab edasi anda 250 kB, tõenäoliselt veel vähemagagi?!

Valige ometi mõni asjalikum majandustarkvara, mis mõistliku suurusega väljundfaile teeb. Lisaks on tabelid PDFil valesti - pole võimalik rea kaupa kopeerida, vaid alati terve veeruna korraga. Veeruna on aga mõistagi väga mõttetu kopeerida andmeid ...

Otsige mõni asjalikum majandustarkvara, OpenERP vms. Saate sigapalju odavamalt ka!

Wrangel-Prangel

Ka Google Maps eksib ... vahel Eesti turismusele soodsas suunas.

Eesti ajalugu II

Sõber mainis, et luges "Eesti ajalugu II" kohta käivat artiklit ja kommentaare. Tema sõnul on seal üle 400 kommentaari ja peamiselt "kõik natsid vahutavad".

Pean ütlema, et lugesin ka artiklit ja kommentaarideni ei jõudnud. Kuid mul on tunne, et teemavõõrad inimesed teevad liiga õige suundumisega noorematele ajalooteadlastele.

Muistne vabadusvõitlus - uues raamatus lihtsalt muudeti sündmuste üldnimetust ja räägiti samast asjast neutraalsemalt, sest tegelikult - olgem ausad - tollased protoeestlased kaklesid omavahel, sest tegelikult eestlasi polnud veel olemas - olid erinevate maakondade eesti hõimud, ilma ühtse juhtimiseta. Eesti oli pigem maakondade konföderatsioon, mitte föderaalriik rääkimata unitaarriigist. Konföderatsioongi oleks ülehinnatud ühtsus ... sellest saab rääkida vaid parima tahtmise korral või pigem oleks õigem rääkida ühte sõjalisse liitu kuuluvatest maakondlikest väikevabariikidest/krahviriikidest. Sest väga raske on ka öelda, mis juhtimissüsteem neis maakondades toimis. Allikates pole säilinud nimesid ega miskit ... no võibolla oli Lembitu oma piirkonnas teatava krahvi või hertsogit meenutava mõjuvõimu saavutanud isik. Teiste maakondade/piirkondade sellistest isikutest pole aga nimeliselt suurt andmeid. Võibolla oli seal kohalike võimukamate vanemate oligarhia või midagi aadlivabariigi sarnast, kus niiöelda ülikud kogunesid ja otsuseid vastu võtsid.

Eestlased omandasid aga ühtse  identiteedi alles 18.-19. sajandil. Enne seda oli tegu kohaliku maarahvaga, kelle keel ja kombed erinesid tänase Eesti erinevate osade vahel väga palju ning mingitki ühtset maailmatunnetust ei olnud.