EISA saadab spämmi

vastake talle umbes nii:

saatja Madis <*@gmail.com>
adressaatidele Eesti Interneti SA
kuupäev 10. detsember 2010 20:31
teema Re: .ee domeenide registreeringut tuleb uuendada. Kontrolli oma domeene.
saadetud domeeni poolt gmail.com
peida detailid 20:31 (30 minutit tagasi)
Ärge spämmige!
pri.ee domeenide kasutajad kolivad oma domeenid üle otse .ee alla või jätavad Marek-Andrese Lexuse kinni maksmata ja võtavad .eu domeeni nagu mina. Minu arvates on pri.ee eest võrdse summa võtmine röövimine, häbenege!

Madis

10. detsember 2010 18:03 kirjutas Eesti Interneti SA :
- Kuva osundatud tekst -

Mõistlik on vastuse aadressiks lisada ka mõni teine aadress, näiteks: info@eestiinternet.ee, võib kahtlustada, et teavitus@eestiinternet.ee saadetakse esimese raksuga /dev/null' i (st kustutatakse).

Ja seda, et too Delfi lugu, ma arvan, et E. U. on seda kirjutama pandud ennekõike tanki paneku mõttes. Vähemalt mulle tundub, et selle kavala "äriplaani" taga võivad otsesemalt olla pigem veidi teised inimesed. Kui M-A ise oleks kirjutanud, siis oleks see lihtsalt liiga avalik olnud ... E. U. huvi peaks olema ennekõike Linxtelecom ja sellel firmal ei ole nii oluline kui palju domeene on .ee ja kui palju mõnd muud masti, nende "bisness" on majutus. Neid peaks pigem huvitama odav domeen, et majutuse eest rohkem raha kätte saaks (nende kliendid ja nende klientide kliendid) ja E. U. ise tunnistab ka, et domeen võiks olla odavam. Kuigi pehmelt, et mitte vastuollu minna oma teise positsiooniga.

E-õppe tehnoloogiad ja standardid

Esmalt vigisen vabavaraliste SCORM 2004 sertifitseeritud süsteemide puuduse käiva lause kohta lemilli artiklis. SCORM'i enda sertifitseeritud rakenduste nimekirja järgi on ILIAS sertifitseeritud juba 2007. aastal - ILIAS OpenSource 12/12/2007 SCORM 2004 3rd Edition.

Tänapäeval levivad XML põhised standardid kulutulena, kuivõrd XML ise on küllalt palju teksti genereeriv vorming - kõik need < ja > sulud, igasugused spetsiaalsed sildikesed ja TAGid - siis enamasti pakitakse kõik XML vormingud kokku. Tihti mitmest failist korraga. Selliste vormingute hulka kuulub ka SCORM nagu OpenOffice.org, MS Office 07/10 (ODT,ODS,DOCX, XLSX, PPTX jt).

Õpikeskkondade standardid teeb keeruliseks lisaks välimusele vajadus ka kirjeldada väga erinevaid töötavaid sisusid (testid, õpilased, kursused jne) ja neid omavahel vahetada. Võimalusel peaks kasutama üldlevinud sisuvorminguid - JPG/PNG/GIF pildid, SVG vektorgraafika, Flash. Samas ühtlustusstandardid ei saa tõrjuda kõrvale vähemlevinud vorminguid või kinniseid vorminguid, ikkagi võrdne kohtlemine on oluline.

Andmevahetusstandardid on kahetised asjad. Nad küll avavad infot, aga teisalt on nad originaalis loodud info edastamiseks kinnisest süsteemist kinnisesse süsteemi. Tõelised puhtad õpisüsteemid nagu WebCT on ju avatud vaid kutsututele, infot kaugele ei lasta. Isegi kui see on õppematerjal. Õppematerjal peaks aga olema võimalikult vaba, selle eesmärk on ideid levitada. Pole ju mõtet raisata ajusid - igasugune õppe ja teadusinfo leviku piiramine on ajude raiskamine, asju tuleb uuesti teha ja ei saa ehitada ülesse olemasolevalt infolt. Seda täiendades ja arendades. Sellega seostub ka mu kunagi Osale.ee's tõstatatud idee: Riigi raha eest tehtud õppematerjalid vabalt kättesaadavaks. Mõneti on faktiliselt muutunud ju kõige kasutatavamaks infokandjaks täna Wikipedia, iga eriala edendajad, teadlased ja õppejõud peaksid rohkem pühendama aega Wikipediast vigade kõrvaldamisele ja sealse infopanga parandamisele, see teeb ainult muud tööd lihtsamaks!

Personaalsed õpikeskkonnad

Web 2.0 on interaktiivne, iga veebikasutaja on osanik veebi loomisel, linkimisel ja jagamisel. Personaalsed õpikeskkonnad kõlab kui väga Web 2.0 lähenemine, see eeldab aktiivset osalist. Personaalsete õpikeskkondade artiklites räägiti õpilasest kui "prosumerist", arenenud kasutajast, kliendist, kes teab, mida tahab. Mulle jäi personaalseid õpikeskkondi uurides mulje, et see eeldaks suhteliselt siiski väiksemat seltskonda - see tähendab blogilisemat lähenemist, mida toetavad Delicious jt erinevad saidid/teenused. Kui Õpikeskkonnad ja elektroonilised õpisüpsteemid laiemalt võivad haarata nii enesetestimist, hindamismooduleid, eraldi foorumeid, siis personaalne õpikeskkond võiks olla ilma nendeta. Täieliku õpisüsteemi keerukus ei ole vahel vajalik, eriti kui õppijate hulk on väiksem ja intiimsem. Üleküllastamisel on oma negatiivsed omadused - tarkvara testimine, arendamine muutub tunduvalt kallimaks - "ei ole võimalik Googlet ülegoogeldada otsimises". Minimaalsem keskkond eeldab õppijalt enamat - paremat motiveeritust, lisamaterjalide kasutamist. Minimaalsema keskkonna seadistamisega saab paremini hakkama ka õpilane või õppejõud ise, mida keerukam õpikeskkond, seda enam on vaja tugiteenuseid. Vastuolud, aga mis siis?

Krdi Elion!

Elion on otsustanud oma klientidelt võtta maksimumi, Elioni tehnilise toe telefonil helistamine maksab mobiilvõrkudest päris siga palju - no muidugi on Elioni tehniline tugi ka paras viivitav jopskikari, kes ei saa asja kiirelt aetud. Kolmandik mobiiliarvest (ja enamik rääkimisarvest) läks selle nahka:

sekundit hind number ....
433 25.69 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

671 39.81 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

3 0.18 EEK 165 Eritariifsed Kõned eritariifsetele numbritele

Peab vist mobiililt ikka puhtalt Skaibikõnesid tegema hakkama. "Eat-my-packet-connections, mobile operators!" Või krt kui palju see Skypest maksta võib?

Esimese hooga siunasin siin Elisat, pole nende süü. Elion võtab ülisuurt kümnist isegi oma sabarakkudest EMTi kasutajate käest: "EMT võrgust helistades maksab kõne 3.60 krooni minut, teiste operaatorite võrkudest helistades kehtivad operaatorite kehtestatud tariifid."

3.60??? See on ju hüperkõrge tänapäeva kohta!

Sotsiaalne meedia

Õpikeskkondade teemal diskuteerides on mõned asjad veidi laokile jäänud, aga jätkan siis teemat.

Esmalt sotsiaalne meedia kui õpikeskkonna loomiskoht.

Sotsiaalne meedia on suurepärane suhtluskoht, mõnedele kodanikele on see küll võimalus mängida lugematut hulka veebimänge (Mafia Wars, Farmville), lahendada suurtes kogustes igasugu väga kummalisi teste ja spämmida meid lõputu hulga erinevate ettevõtete sotsiaalkampaaniatega ("hakka fänniks, jaga postitust, saad 100 krooni ja kaotad 200 sõpra või võida reis kurrunurruvutimaale"). Samas, juba nende kolme tegevuse hulgas oli otseselt õppimisega seonduv tegevus - testide lahendamine. Nüüd on ennekõike küsimuseks kuidas me suudame õpetavad, asjalikud testid teha sellisteks meeldivateks, et nad kutsuvad lahendama, jagama ja tarkust koguma? See on üks valdkond, milles e-õppe spetsialistid peaksid kindlasti ka püüdma kaasa rääkida - see võiks populariseerida e-õpet ja tuua kaasutajaid e-kursustele, ka tõsisemaid õppijaid. Teoreetiliselt on võimalik Facebooki ja analoogsete suhtlusvõrgustike API/rakenduskihte ärakasutada õppekeskondade loomiseks. Tõsi, seal võivad olla oma piirangud - kas Facebook lubab rakenduste omanikel kasutajaid blokeerida? Vast lubab, igatahes - kas rakenduste autoritele antakse piisavalt õigust kasutajaid mõjutada (kui kasutaja ise selleks soovi on avaldanud?). Kas annaks teha duaalset süsteemi, kus samale rakendusele saaks ligi Facebooki "mänguna", saaks registreerida õppeainetesse, lugeda foorumit, materjale vaadata jne. Ja inimestele, kes ei soovi omada Facebooki kontot, oleks võimalus sama asja eraldi veebilehelt ise registreerumisega kasutada? Tõenäoliselt kahjuks Facebook ei luba samasse rakendusse enda ja kolmanda osapoole kasutajaid või ehk keelab seda litsentsilepinguga suisa?

Muus osas, jah, Twitter on ju suurepärane õppematerjalidevoo edastamise vahend - lühiksed postid meeldetuletuste, lühendatud linkidega PDF/SlideShare/muude õppematerjalide, testide jms juurde.
Skype ei ole päris sotsiaalse meedia vahend, aga on laialt levinud rühmatöövahend (salvestatavad jututoad), teisalt sekundeerivad Google Docs (ühine kirjutamisvahend), blogimootorid (ka töörühmadele hea).

Nii, sedapalju ehk sotsiaalsest meediast.