Doping ja sport

Kogu diskussioon on jäänud väga ühekülgseks - "MTÜ Eestlased dopingu legaliseerimise nimel" pole ühtegi diskussiooni kaasatud. Mõelda milline perspektiiv oleks dopingu absoluutsest legaliseerimisest Eesti arstiteadusele, ravimitööstusele ja hiljem ka Eesti tööjõule avaneks kui me esimesena maailmas keelaks spordivõistlustel dopinguproovide võtmise, arendaksime vastavat tööstust ja viimaks viiksime dopingu (ja inimeste muteerimise) ka sisse tavaellu, kus sihilikult modifitseeritud inimesed suudaksid spetsiifilisi tööprotsesse palju paremini hallata, hakkama saada lennates üliinimlike pingutustega tööaja pikkuses nt. Eesti tööviljakus tõuseks hüppeliselt ja reform ei peaks rääkima meie jõudmisest viie Euroopa rikkama riigi hulka, vaid võiksime end kohe maailma viie rikkama riigi hulka (rahvuslik rikkus suhtena elanike arvu) küünitada. Dopingu poolt lühendatav eluiga ei oleks probleem - sotsiaalsüsteem ei pea pensionite maksmise all ägama, enamik dopingusurmasid on kiired äkksurmad, millele ei kulu ka palju arstiabi rahasid - erinevalt pikast vanaduspõlvest või näiteks suitsetajate kopsuhaigustest. Vaesed sportlased ei peaks higipull otsa ees "mitte eriti veenvaid" valesid välja mõtlema ja end sulaselgelt lolliks tegema.

Kuidas rongid käima peaks ...

Meedia ja sotsiaalmeedium on täis kurtmist uute rongide teemadel.

Elektrirongiliiklus peaks käima nii, et hommikusteks tippaegadeks saabuks väikese vahega mitu rongi, näiteks lääne suunast võiks 4 vaguniga koosseisude saabumised olla umbes nii:

Riisipere-Tallinn - 7:05 Tallinnas (piisav aeg, et Tallinnas midagi enne tööd teha, laps lasteaeda viia vms)
Paldiski-Tallinn - 7:10 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 7:30 Tallinnas (piisav aeg, et 8'ks südalinna tööle jõuda)
Paldiski-Tallinn - 7:35 Tallinnas
Keila-Tallinn - 7:42 (ekspress)
Riisipere-Tallinn - 7:45 Tallinnas (piisav varu, et vanalinna tööle jõuda või jõuda südalinna veidi hilinedes)
Paldiski-Tallinn - 7:50 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 8:20 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 8:30 Tallinnas
Keila-Tallinn - 8:45 (ekspress)
Riisipere-Tallinn - 8:50 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 8:55 Tallinnas

Riisipere-Tallinn - 9:25 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 9:30 Tallinnas
Riisipere-Tallinn - 9:50 Tallinnas
Paldiski-Tallinn - 9:55 Tallinnas

Õhtupoolne graafik peaks olema muidugi veidi rohkem hajutatud, siis inimesed pudenevad laiemalt mööda graafikuid laiali, tipptund ei ole nii konkreetne tipp. Sauel elades oli väga tüütu keset päeva 2-3 tunnine auk, mille nüüd uute 2 vaguniga koosseisudega peaks kenasti likvideeritud saama. Vähemalt rong tunnis peaks ikka koguaeg käima sellisel suure nõudlusega liinil nagu Tallinn-Keila.  

Muidugi võiks ka asjad nii ümber mängida, et kõikidel nendel aegadel saabuksid kaks Keilas kokkuhaagitud koosseisu: 3 vagunit Paldiskist ja 2 Riisiperest või (kui võtta aluseks ainult Paldiski-Tallinn ajad) siis suisa 4 vaguniline koosseis mõlemast. Ühesõnaga Keilas pangaks elektrirongid kokku, üks vedurijuht keerab oma ukse lukku ja läheb jaamakohvikusse kohvile ja internetti, et oodata Tallinnast saabuvat koosseisu, mille haakest võtta järgmine rong, et see siis nt Riisiperre viia.

Sama lugu põhimõtteliselt ka Pärnuga - Lelles ei peaks ootama 2 vaguniga koosseis, vaid see koosseis peaks juba Tallinnas rongi otsas seisma - inimestele tuleb selgeks teha, et nendest ustest siseneses satute Pärnusse, piki rongi veidi edasi (järgmise koosseisu ustest) satute aga Viljandisse, aga kuni Lelleni pole mingit vahet. Lelles ootab vedurijuht, võtab Pärnu koosseisu üle ja sõidab Papiniitu. Seega Balti jaamas ja mujal suuremates keskustes peaks perroonil olema ekraanid, mis näitavad kuhu viib vastav vagun. Selleks võib perroonile tekitada koosseisu pikkused eraldi värvides kujundusega tsüklid lisaks - perrooni lõik A, B, C ja D. Ekraanil näidatakse, et perrooni lõigult A-B (kahe vaguniga koosseis) väljub rong Pärnusse, perrooni lõigut C-D-(... perrooni lõpp) väljub 3 vaguniga koosseis Viljandisse.

Muidugi on Balti jaamal ammune häda, et rongidele tulek käib vaid ühest otsast - perroonidele ei saa tunnelitest ega silla kaudu. Seega enamik inimesi ei viitsi mööda perrooni marssida ja võtab tagant esimese vaguni/koosseisu. Seega oleks võibolla mõistlikum panna tagumiseks Viljandi koosseis, aga siis peavad pärnakad tervelt 3-4 vagunipikkust marssima ....

Ning veel: mõistlik on panna kuskilt kaugelt tuleva rongi populaarsesse vahepeatusse (nt Keila Lääne suunal või Türi Viljandi suunal) väikese vahega spetsiaalrong napilt varem liikuma, et korjata suurem rahvamass nt Türist, Raplast, Kohilast enne Viljandi kaugmaarongi kohale jõudmist peale. Võibolla jätta siis Viljandi rongil üldse väiksemates kohtades peatumised ära viimasel etapil, aga samas mitte teha seda tuntavalt kiiremaks vms, vaid anda selgelt inimestele mõista, et neil tasub Viljandi rongi ootamise asemel võtta Türi-Tallinn rong.

Ühesõnaga - nii peaks asjad TEGELIKULT käima.

Kasutatud autod

Sai siin juulist septembrini üle nelja aasta taas kasutatud autode turgu uuritud,muuhulgas ka platsidel käidud. Paljud platsid on ikka täis mõttetult kalleid ja suuri masinaid, mille pidamiseks peab rahakott puuga seljas olema või näpud endal õlised ja aega-oskusi küll putitamiseks. Nüüd siis on kampaania, kus inimesi veidi kasutatud autode ostmisest eemale hirmutatakse. Kommenteerin siis veidi artiklit. Muuhulgas sai trahvi Aare Autod OÜ, mis ei paista niivõrd silma kallite ja "just saksast toodud" masinate, vaid tavalisemate komisjoniautodega, mis pigem Eesti teedel sõitnud. Mõni muidugi ka vähem aega, aga mitte otse välismaalt enamasti. Võrdlusena mainitakse Dalinger Auto OÜ'd, mis on rohkem "otse saksast" tüüpi firma, aga mitte ainult - ikka Eesti vanu masinaid on ka. Sellega on mul eelmise auto ostu ajast kogemus, kus müügimees oli küll väga hea jutuga, aga väga "võtke-või-jätke" suhtumisega. Ehk siis esinemine oli ilus, aga pikemalt potentsiaalse kliendiga suhtlema ei vaevunud. "Aainult täna" hinnapakkumised jms. Tõsi, erinevalt Aare Autodest ei jäänud seal tollal ühelegi masinale silm nii tugevalt peale. Aare Autodest käisime augustis ühe masinaga ülevaatlusel. Firma omanik soovis masinale kindlustust teha siis selleks päevaks, aga kahjuks see polnud võimalik (endine omanik oli end maha võtnud). Vastu tulles meie soovile saime siiski kindlustuseta autoga oma ülevaatluse tehtud ja mitte soovitud üle tee asuvas kohas (kellele eeldatavasti Kadaka tee automüüjad kõik "omad joped" olla võivad), vaid pisut kaugemal. Diiliks küll lõppkokkuvõttes ei läinud, aga müügimehena jättis too Aare mõneti usaldusväärsema mulje - vähemalt oli ta valmis mitu päeva autosid vahtimas käiva kliendiga tegelema, usaldama kätte auto ilma kindlustuseta ülevaatlusele (muidugi isikutunnistuse vastu). Lisaks on Aare Autodel hea komme kõigi masinate VIN koodid veebi panna, et neid juba enne platsile minekut kontrollida oleks võimalik. Seal Kadaka teel ja Mäepealsel on neid palju mõttetumaid müügiplatse, mille "otse saksast" masinad on sõitnud kirjas olev korda N kilomeetrit (enne kerimist), millel on ostes veel kindlamini varjatud vigu ja võibolla kuskil kahtlastes töökodades peale suuremaid avariisid tehtud kokku klopsimisi. Ega see Aare mingi üdini paipoiss ka ei ole, nagu müügimees ikka on tegu jutuka vennaga, kelle sõnad on hästi läbimõeldud ja juhivad mõõduka innukusega kliendi õiges suunas, aga samas mitte liiga libedalt (vähemalt too Dalingeri vend jättis omal ajal liigagi libeda mulje). Olen näinud ka Facebookis jagatavat pilti mingist suuremast Audist, oli vist A6, mis olla Aare Autodest mitu korda ostetud ja tagasi viidud, sest mootor olevat küpse. Aga milleks sellist mürakat üldse keegi 10 aasta taguses redaktsioonis ostma peaks? Selge see, et selle kütusekulu ja võimalikud remondihinnad ei ole taskukohased. Ilmselt läks Aarel kunagi vastu võetud auto ülevaatlus kehvasti ... eks kõigil on halvemaid ja paremaid päevi ja ega kerge südamega mitme saja või tuhande euroseid miinuseid ju vastu võtta ei saa.
Neli aastat tagasi esimest autot soetades (siis polnud mul veel lubegi nii, et too esimene masin sai mulle ka osaliselt õppeautoks) sai see võetud samuti Kadaka teelt, Armiger Autost, mis on rohkem "otse saksast" tüüpi firma, millel rohkem just kallimad ja mõttetumad autod (mõni mõistlikus hinnas massitarbe auto siiski ka käibe jaoks). Loterii läks suht hästi - tollal 13 aasta vanune Opel oli ainult nullis genekaga, mis tähendas 1500 kroonist ümberkeritud generaatorit ja 1000 kroonist remonti. 2009 oli paras masu aeg, slaavi päritolu, sõbralik müüja, tegi kurba nägu ja kurtis, et saab kõigega vastu pükse. Ei usu, et see nüüd nii hull oleks olnud. Sõbralikult anti kaasa ka 13 tolline velg (varuratas oli kadunud), aga hiljem selgus, et tegu oli Ford Escorti ehk vales mõõdus aukudega veljega.


Selgituseks veel, et siin väljendatud seisukohad on puhtalt isiklikku laadi ning mul puudub igasugune seos ühegi mainitud ettevõttega,

Ikka kasvab ...
Iseasi, et kasvav turg on valdkondades, kus on raske tegutseda. Etioopia näljahädalistele ei saa isegi toitu müüa, rääkimata millestki muust. Ainult esmatarbekaupa või kalašhnikovi padruneid, neid viimaseid aga ärikliima hästi toota ei võimalda, eriti veel konkurentsivõimelise hinnaga. Nii, et jah ... kultuuri/kirjastamise valdkonnas ikka turg piirat. Ja siis tehakse hullult luksuslikud köited, hind rasvane kui palli kujuline puliitik. Müüakse mõnikümmend eksemplari. Ülejäänud müüakse soodushinnaga ja osa lääb aegade lõpuni ladudesse või suisa hävitatakse. Aga sisu toimetamine kannatab. Ja tõlge ka. Sest raamatuid ostavad nagunii kiire-kiire-kiire tipp- ja pooljuhtidest tüübid, kel lugemiseks endaks, süvenevaks kontrolliks raamatupoes, aega ei jagu.
Ja kuna need raamatud aegade lõpuni vaid riiuleid kaunistades kolletuvad, siis on pohh ka :)
Paperback ehk nii kuidas raamat TEGELIKULT olema peaks.
90 % tiraažist paperback - odav, massikaup, tegelikele lugejatele, kel on aega lugeda, aga pole raha raisata. Ja 10 % tiraažist on sama trükk paremal paberil, kõvade kaante vahel, viiekordse hinnaga, rikkuritele. Mõni hull loeb ka, tõenäoliselt kui väga-väga soojale kohale mõnes nõukogus taandub või pensioneerub täiesti ...

Hea M* *!

Saadan teile eelmise kuu teenuste e-arve, mis on lisatud kirjale. .....

Heade soovidega Jaan Saluste arvelduse osakonna juhataja

Olgem ausad, hr Jaan Saluste ise seda kirja ei saatnud. Eriti veel südaööl, mil see saabus. Võiks siis pöörduda, et "Saadame teile ...." ja alla ka Teie Elion vms.