Ise ...

(järgneb hunnik poste lipikuga: Õpikeskkonnad, mis on ühe õppeainega seotud)

Mina olen Madis. Võib vist öelda, et mitmekülgne ...

Olen kunagi õppinud aastakese soojustehnikat (TTÜs, teate küll - suured korstnad, põlevkivi ...), aga ma ei tea sellest midagi. Lõpetanud semiootiku ja kulturoloogina metsase kolkalinna ülikoolis Emajõe ääres, õppinud ja töötanud (veidi-veidi) ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Töötanud programmeerijana, arvutiajakirjanikuna, IT-kasutajatoespetsialistina, ajalooõpetajana. Mõned aastad tagasi sai pool aastat Kopenhaageni ülikoolis maad kuulatud (no niisama Erasmuse välismaaõhk).

Viimased paar aastat olen kirjutanud hooti Arvutimaailmale lugusid (otsingus tuleb vähe välja) ja aidanud inimesi/ettevõtteid arvutialastes probleemides. Nüüd teen seda ettevõtte OÜ Pingviinitiivul nime all (veeb on alles valmimas). Eelistan ja soovitan vabatarkvaralisi lahendusi, olen viimased 4-5 aastat oma põhilise arvuti opsüsteemina kasutanud Ubuntut. Enne seda veidi Fedorat, tööalaselt Debiani (Java, Tomcat, MySQL, programmeerijana). Praegu haldan väikestviisi paari Linuxil põhinevat serverit, aga leian, et aeg oleks ammu seda hakata töökohamasinates kasutama. Tean paljusid mitte väga tehnilisi- või vähemalt mitte-arvutiinimesi, kes Linuxit igapäevaselt kasutavad ja on väga rahul. Lisaks olen aktiivne Google'i teenuste kasutaja, propageerin väikseid eraisikute ja väikefirmade failiservereid (nt Synology, või vana lauaarvuti ja Zentyal, endine eBox). Alustasin hiljuti õpinguid informaatikaõpetaja erialal siin TLÜ's, samuti proovin kätt arvuti huviringijuhina põhikooli lõpu/gümnaasiumi õpilastega. Ahjaa, ma pean ka väikest uudiste/viideteblogi aadressil kiibiuudised.wordpress.com, vahel hästi ei jaksa.

Ajad, ajad...

Rahmeldan mööda linna ringi - ülikool, korter, töö, ehituskauplus ... õhtul koju jõudes oli telefoni mikrousb kaabel kadund, tegin veel tiiru tööle. Lõpuks tuli ikka kodust, arvutikoti n-dast sahtlist välja. Aga tegelikult läks kõik hästi. Sai 450 tellist autost maha laotud, leidsin selleks ootamatut abiväge ja ahjuuksed said ka kenasti ostet - mis siis, et kliendikaardi toorikud olid rariteetsed leida poes. Kogu seda pedagoogika värki küll ei viitsi ette võtma hakata, mõnd huvitavat kuuleb siiski ka. TLÜ kaugõppes, vähemalt pedagoogikas, on õpingukorraldussüsteemid küll alakasutet, WebCT sugused süsteemid, aga paremad nagu Ilias. Mõelda, minu õpetaja kogemustest on möödas juba nii palju aega, et kaheksandikud on laiali kõrgkoolide rebastena. Vanus, vanus annab tunda ... ja Android tahab kõiki sõnu saksakeelseks parandada.

Published with Blogger-droid v1.5.5.2

Elon Musk ja kuurakett

Eesti ninaalla vahtiv ajakirjandus nagunii ei räägi, aga silma jäi üks Registeri artikkel. Mis on SpaceX, seda peaksid nüüd juba kõik teadma. Olen seda varem maininud seal (märts 2007), seal (dets 2007) ja seal (jaan 2009), suisa pidev kajastus - ennast üllatas ka.

Niisiis - nüüd, peale Falcon 9 esimest õnnestunud starti on PayPali-miljonär ja Tesla elektriautoguru Musk paotanud veidi enam suuremaid tulevikuplaane. Ühest küljest on arendusel veel suuremad mootorid, mis senised 9 mootorist koosneva raami välja suudaksid vahetada või kombineerituna uude 9 mootorilisse raami võimaldaksid luua meeletu jõuga järgmise generatsiooni masinat.

Siin, ilmselt vahepeal kuskil lekkinud, aga siis uuesti ärakoristatud pauerpointides lekkinud pildil, on siis praeguse Falcon 9 ja tema tulevase lisakiirenditega raskeversiooni mudelid nii praeguste (paariliikmetest vasakpoolsed) ja kui tulevaste võimsate mootoritega. Vasakult esimene on mõistagi võrdluseks toodud vana klassikaline "kuurakett", Saturn 5. Suurema mootori võrra ülessuurendatud Falcon 9 ehk Falcon X võiks juba Saturnile lähedast lasti üles viia (võrdset raskes versioonis) ja samas oluliselt soodsamalt kui seniste traditsiooniliste "rauapakkujate" (Boeing jt) tehnika. Lisaks on pakutud ka välja Falcon XX, mis Saturni ületaks, kuid oleks radikaalsem erinev disain. Võlu sõna selle kõige juures on soodsam. Vähemalt nii väidab oma plaanide kohta Musk, puhub seda juttu kõrva Obamale ka. Mõistagi on siit oodata tõsist vastupanu seniste tegijate (ja nende juristidearmee) poolt. Kuivõrd Obama on lubanud 5 aasta pärast uue kuuraketti puudutava otsuse teha ja samas pole absoluutselt kindel, et sel hetkel valges majas ta jätkuvalt pesitseb, siis võib muidugi ka juhtuda, et traditsiooniliste kompaniide (ja nende töövõtjate) poolt lobistatud vabariiklased kõik omasoodu keeravad. Enne seda aga loodame näha SpaceX'i edukat debüüti töökindla inimkõlbuliku raketialuse pakkujana maalähedasele orbiidile....

Lisaks sellele käib Muski jutust läbi ka päikseenergiaga kiirendatud säästlike (kuid aegamisi kiirust koguvate) mootorite mõte (kauglennu automaatjaamade, nt Voyagerid, algkiiruse kogumiseks, veel parem aga päikselähedastele, ka väga palju kiirust vajavatele automaatjaamadele, nt Merkuuri uurimiseks) ja tuuma jõul kiirendatud inimkõlbulikke planeet-planeet sõiduaegu pakkuv lahendus. Täpsem info on mõistagi veel puudu, alles mõeldakse ja planeeritakse. Igatahes Mars on pikem eesmärk ka Muskile.

Sellest ja veel mõnedest siin mainimata asjadest kirjutas siis Register.

Maailmalaiendamine

Sõitsin täna (neljapäeval) hea hulga maad maha. Alustasin hommikul linnas esimese lepingu allkirjastamisest ettevõtjana, siis plaadipunkt, tulevane kodu, tagasi linna. Vihmasest hommikust Pärnu maanteele.

Vana-Pääsküla eel olid teeserval paar hääletajat, võtsin peale, aga nad soovisid Haapsallu (täpsemalt Hiiumaale). Seega siis viisin nad Ääsmäele, bussipeatusesse. Seal hea 50-tsoon, annab lootust peale saada, sest mida suurem kiirus seda väiksem tõenäosus, et keegi peatub. Pöörasin siis sealt Ääsmäe ringilt, mida Eesti liiklusmärgid ringiks ei pea, aga teeandmiskohustusega märgid siiski väljas on, Pärnu poole. Suht ebamugav, Haapsalu poolt tulija küll üldjoontes andis teed, aga pidin kuidagi imelikult tema ja ees sõitva traktori vahelt tegema seda. Pärnu poole mineva tee otsapeal oli jälle kaks hääletajat, tegin siis jälle peatuse.

Sel korral oli tegu punase habemega austraallasega ja läti neiuga, kes reisisid koos Riia suunas. Olid alles Helsingist tulnud, üsna väsinud. Aga sai üle aja jälle ingliskeelt harjutada.

Virtsu tankla on jätkuvalt superhinnaga: 45 senti odavam kui ülejäänud automaatjaamad. Tasub peatuda :)

Paar päeva tagasi täitus masinal 140 000, sellest veidi üle 30 000 on meie sõidetud.

Nahkhiired on kummaliselt ja ootamatult linnasõbralikud loomad hoolimata linnahäältest, elektromagnetväljadest ja muust. Olen ise neid Kopenhaagenis, Nörrebro piiril tiikide kohal lendamas näinud. Siin aga minu maakodu ja kaks nahkhiirt. Üks surnud ja 10 aastat kuivanud, teine elus ...














Suurendus ka teise kohta. Esimene on sama võrgu sees keskel, mille juures ülal see on ...