Raud

Nädala kokkuvõtte teemal "jeetehnika"

Nädala algus tõi uudise SpaceX stardist, kindlasti mäletate, et see polnud üdini positiivne. Mulle oli uudiseks, et SpaceX plaanib oma mehitatud rakettkosmoselaeva Dragon, mille võime inimesi orbiidile toimetada oleks senistest ja ka tõsiselt plaanitud rakettide põhistest (pean silmas uut Apollot ehk USA uut kuuprogrammi ja selle kuue mehega kerget transpordiraketti) transpordiviisidest suurim - 7 inimest! Seni on sellist võimalust (ja ka mitte suuremat) pakkunud vaid raskest metallist ja keraamilise plaatkattega lennukid. Meeletult kallima raha eest.

Kolades ja uurides sattusin veel nädala jooksul mõnedele asjadele nagu hübriidrakett mootor, mis vedas edasi ka SpaceShipOne'i. Aga uurides AnzariX price'i kandidaate jäi silma DaVinci projekt, kel oli plaanis raketti lasta heeliumiga täidetud õhupalli küljest 21 km kõrguselt hoides sellega kokku meeletu koguse muidu ronimiseks kuluvat kütust. Muidugi on nende projekt kahjuks seisma suikunud peale konkurentide õnne, aga nüüd on nad seotud ja arendamas mõneti veelgi huvitavamat projekti - niisiis - samas lennukis sees nii reaktiiv kui rakett mootor, imeline vaade ning suurepärane kiirus ning ilus disain. Plaanis nagu näete ka kahe kohaline versioon ja oluliselt suurem ning kahe astmeline ehk mitme lennuki kombinatsiooniga (nagu SpaceShipOne) lennuvahend. Aga esimene plaan on palju ilusam!

L. mainis täna, et New Scientist olla maininud, et olla avatud uus Lõuna polaar teleskoop, mis kaaluvat 280 tonni ja oma külmal ja kuival alal võimaldab vaadelda mikrolainepikkustel palju etemini. Mul tekkis segadus, et mis teleskoop ... uus teadlane on muidugi tasuline ajakiri ja kõike välja ei anna. Poolusele 280 tonni metallkonstruktsioonide vedamine võtab ilmatuma hulga lennutunde suhteliselt väikestelt transpordilennukitelt nagu C-13o (20000 kg kasulikku massi, aga poolusele minnes peab ju jääma veel tagasi lennu kütusevaru alles ja jääl kergemini pidama saamiseks tuleb vähendada massi). Maismaad, õieti maisjääd mööda on poolusele ilmatuma pikk ja aeglane teekond, mis läheks vaat, et veel kallimaks. Kui tegemist on peegelteleskoobiga, ka väikestest detailisest kokku käivaga, siis suhteliselt kitsa kerega C-130 ei ole teps mitte masin, kuhu sellised detailid mahuvad ju üldse! Aga äkki see on raadioteleskoop? Igatahes kõlab kogu lugu äärmiselt kahtlasena. Eurooplaste suur nelja kaheksa meetrise peegliga pikksilm Tšiilis pidi 2006. aasta jooksul kokku saama, äkki suudeti ta alles nüüd fokuseerida kõik ühte punkti, et saavutada kurikuulus 11 meetrise peegli ekvivalent? Usutavasti oli selleks vaja palju tööd! Teleskoop asub lõuna poolkeral ja kõrgel külmas ja hõredas atmosfääris, ehk oli tegu kuskil millegi vääritimõistmisega? Keegi ehk seletaks ja aitaks vaest segaduses lõvikutsut astronoomia valla teadmiste edendamisel, siis astronoomia tehnika uudistes. Uudishimulikuks teeb!

Pööre - tõeks on saamas võimalus eraldada veest hapniku otse akvalangisti jaoks - seda mitte kulukal vee hapnikuks ja vesinikuks eraldamise viisil, vaid lihtsalt pumbates. Ammu ootasime!