Tugitooli Jõu Insener kirjutab, et Michael Griffin on NASA administraatori kohalt lahkunud. Tämit, ma olen jälle nädalaga uudise maha maganud!! See on ju suur asi!

Griffin on mees Constellation programmi (wiki) taga ja just tema plaanide vastu on suunatud NASA inseneride ja muidu huviliste projekt DIRECT (wiki)- otse süstikust tulenev arhidektuur kuulennuks, mida ma just hiljuti siin bogis mainisin. Praegune Griffini Constellation programm on küll süstikust tulenev, kuid muudab väga paljut. Selle asemel, et kasutada süstiku stardikiirendeid muutmata kujul on plaanis stardikiirendid teha lüli võrra pikemaks, mis eeldab tõsist testimist ja täienevat inseneritööd, sest tahkekütuse rakettmootori ehitus ei võimalda kütust torusid pidi ja turbiini abil põlemiskambrisse pumbata. Tahkekütuse mootori põlemine tekitab suure rõhu raketiastmes ja rõhk pääseb välja ühest otsast. Kütus on paigutatud täpselt nagu vormitud lõhkekeha soomust läbistavaslõhkepeas või tuumapommi ümber. Plahvatav kütus suunab oma jõu ühes suunas ja raketi pikendamisel peab väga täpselt uuesti testima hakkama viimase lisanduva kütuse osa paigutust. Mootorit ei saa niisama lihtsalt pikemaks teha, kõike peab ümberarvutama. Lühemaks tegemine on lihtsam - lihtsalt viimane põlemine toimub düüsile veidi lähemal.

Lisaks kasutab Constellation ehk nagu teda naljatamisi kutsutakse "Apollo steroididel" hoopis süstikust erinevat raketipõhiastme disaini. See ei ole otseselt süstiku tänasest paagist tulenev. Rakettide Ares I ja Ares V jaoks on tarvis rohkem uut arendustegevust kui DIRECT kontseptsiooniga raketi tarvis. Näiteks Ares I katab sisuliselt juba enne täidetud kaalu nišhi - USA agentuuril on olemas kaks kanderaketti, mis suudavad umbes sama kaalukoguse kraami üles viia sateliitidena. Lisaks on samas suurusjärgus ka Euroopa kosmoseagentuuri rakett Ariane 5, mida saaks heas koostöös ilmselt kenasti kasutada. Praegused USA raketid (Delta IV ennekõike) vajaks töökindluse tõstmist ja mehitatud kapsli disainimist, et olla kasutatavad mehitatud lendudel. "Popular mechanics" ajakiri kirjutas DIRECT lahenduset sel kuul ja mässulised insenerid jõudsid Obama jutule välj, nagu kirjutasin juba varem. Seega Griffini tagasiastumine tähendab väga tõenäoliselt Obama administratsiooni suurt pööret NASA projektides, selle pöörde moment ise küll veidi ootab veel.

Väike tabel lastidest maalähedasele orbiidile:
Ares I - 25 000 kg
Ares V - 188 000 kg
Ariane 5 - mudel G:16 000 kg, mudel ECA:21 000 kg.
Delta IV - 8600 kuni 25 800 kg

Võrdluseks:
Sojuz - 6450 kuni 7 800 kg
长征二号F火箭 (Chang Zheng 2F) - 8400 kg
Saturn I - 9000 kg (Apollo maa orbiidile viimiseks)
Saturn V - 118 000 kg (Apollo Kuule ja tagasi viimiseks)

SpaceX erarahadega kuid NASA toetusel ehitatav Falcon 9:
Falcon 9 - 9900 kg
Falcon 9 Heavy - 27 500 kg

Viimaks DIRECT ehk
Jupiter 120 ja 232 - 41 121 kuni 111 254 kg

Tõsi, Jupiter 120 on veidi liiga võimas laskeseade ja ilmselgelt tasuks temaga koos kaasa panna lisaks inimesi ISSi viivale laevale ka mõni sateliit koos seda õigesse kohta tariva lisaastmega.