Vai nii - eelmise nädala Kuku "nädala raamat" oli miski rohelise mitmekümne köitelise sarja esimene osa. No, nimesid nimetama ei hakka. Kena häälega müügimees jahvatas pool tundi ikka sellest kui teadmishimuline on eesti rahvas ja kuidas ikka me erinevat teistest oma vastavat liiki aimekirjanduse poolest. Kuidas meil on seni välja antud kuldne, punane ja must teatmesari ... ja nüüd tulevat siis see roheline - 21. sajandi oma. Okei, ühe korra oli huvitav seda loba kuulata.

Sel nädalal samale saatele kogemata toiduajal peale juhtudes räägiti taas - üllatus-üllatus - sellest sarjast. Lõpeks kuulutati aga "nädala raamatuks" hoopis miski teine aimeteos, tõlkeraamat, millest mitte tuhkagi ei rägitud ega öeldud, miks seda lugema peaks. Sama müügimees jahvatas ikka sellest, kuidas eesti rahvas on nii hirmus teadmishimuline ja kuidas me kõigist teistest erineme, sest meil on kõigil olemas oma entsüklopeedia. Oih, nüüd see sõna libises märkamatult mu huulilt ... Öelge mulle, miks Madise pärast ma peaksin selle rohelise tolmukoguja oma riiulile soetama? Miks peaksin ma teda kogu oma elu kolides riiulist riiulisse tassima? Miks? Ma vean kihla, et seal ei ole märksõnasid XB-70 Valkyrie, Aurora tähendusi pole seal nii palju ja kindlasti ei leia sealt ka palju muid asju. Kohe päris-päris kindlasti. Mis siis, et kolleegium on üsna võimas. Muidugi on ka DVD ajast ja arust meedium, mille vastupidamine ajale on vägagi kaheldav. Kuidas Google abil paberraamatut otsida?? Ähh, inimesed - kasutage Wikipediat. Kui te infot sealt ei leia, siis guugeldage ... Pole tarvis kümneid tuhandeid tuulde lasta. Eriti kui sellest 10 % on kasum!? Millal veel on entsüklopeediat kasumiga tehtud? Eriti siis, kui selle projekti ainuke mõttekas pool võiks olla info kogumine Eesti asjade kohta. Eesti ajalugu, Eesti asjad ... seda te poisid Britannica andmebaasist ei saa.